[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

keelik2 <keeligu ~ keeliku, keelikut>
1. keelikas, puuvankri rattapaare ühendav vahepuu ▪ keelikust venitets vangert pikepes vahepuust venitatakse vankrit pikemaks; keelikit olli kait´s, tõnõ tõsõl puul Hel vahepuid oli kaks, teine teisel pool. Vrd lan´k|puu, lank|puum´, lant|puum´
2. tapipesa ▪ lase palgi ots lõhki ja puhaste keelik väl´lä lõika palgi ots lõhki ja puhasta tapipesa välja; kiil´ pistets keelikul sissi Krk tapikeel pistetakse tapipesasse