[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

karune <karuse, karust ~ karutse, karust>
1. karvane, karvadega ▪ kes karune, sel ää mesilinnu õn´n kes [on] karvane, sel [on] hea mesilaste õnn. Vrd karvane, .lemline
2. kärisev, kähe, kare (hääl, kurk) ▪ siul ka kurgu karutses tõmmanu sinul ka kurgu kähedaks võtnud. Vrd kirevene, päri2