[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kiratseme2 <kiratse, kiratse> Pst Hls karjuma, käratsema ▪ varesse kiratseve mõtsan varesed käratsevad metsas; lait´s kiratsep või röögip laps karjub või röögib. Vrd kilatseme, .lõuskame, .räut´sme, .rüük´me, .ürgäme2

kisendeme ~ kisenteme <kisente, kisende> kisendama, karjuma ▪ ta akkas jälle kisendeme ta hakkab jälle karjuma; sii kisents oma süäd ja aa oma süäme võimu Krk (knk) see kisendab oma südant ja ajab oma südame võimu (jonnivast lapsest). Vrd kiratseme2, kisame, .räut´sme, .rüük´me, .ürgäme2

kõlame <kõlade, kõla>
1. kõlama, kuulda olema ▪ ku puu vastu lüüt, sis kõlap kui vastu puud lööd, siis kõlab. Vrd kolame1
2. helisema; kajama ▪ meeste ääle kõlave kaugel meeste hääled kajavad kaugele. Vrd eliseme, kajame
3. kära tegema, karjuma; valjult lobisema ▪ mis sa nõnda pal´lu kõlat mis sa nii palju lobised. Vt käräme, larame, lämäme

.nutme <nutta, nuta> nutma, karjuma ▪ lait´s jäie kodu nutme laps jäi koju nutma; süä om nõnda valus, et peris verepisarit nutap sehen süda on nii valus, et lausa verepisaraid nutab sees. Vt .ik´me, .rüük´me

.paukme ~ .paukma <.pauku, paugu>
1. paukuma ▪ püssi nakkassive paukma Trv püssid hakkasid paukuma
2. piltl kärkima, karjuma; hüüdma ▪ ärä paugu nõnda kõvaste! Trv ära karju nii kõvasti!; ma pauksi neid kodu süümä ma hüüdsin neid koju sööma. Vrd .kär´kme1, .nutme, .raksme, .räut´sme, .rüük´me

.räut´sme <.räutsi, räutsi> Hls kriiskama, karjuma; kriuksuma ▪ ärä räutsi latsege nõnda kõvaste! ära karju lapse peale nii kõvasti!. Vrd kiratseme2, käräme, .käätsme, .riuksme, .räuk´sme

.rüük´me <.rüüki, röögi>
1. röökima, nutma ▪ lait´s pis´t rüük´me laps hakkas röökima. Vrd .ik´me, .nutme, .tön´me
2. karjuma, kõva häält tegema ▪ laste pääl ei ole vaja rüüki! laste peale ei ole vaja karjuda!; regi rüügip perän regi kriuksub järel. Vrd kisendeme, .paukme