[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

.juuma ~ .juume <juvva, juu> jooma; joomisega tähistama ▪ süvvä ja juvva olli egät ütte, aga raha kopkut es saa kergest süüa ja juua oli kõike, aga rahakopikat ei saanud kergesti; naese käesive küindlepäeväl kõrtsin puna jooman naised käisid küünlapäeval kõrtsis puna joomas (st jõid punast veini); olli rüä põld vai lina põld lõpetet, sis juudi lõpetus oli rukkipõld või linapõld koristatud, siis joodi lõpetuseks. Vrd apame, napsiteme

kaljatse <kaljatse, kaljatset> Hel kali ▪ pulman olli ää kaljatse mis jõimi pulmas oli hea kali, mida jõime. Vt kali, vas´s2

.kimmame2 <kimmate, .kimma> Hls ahnelt jooma, kaanima ▪ ta kimmas´ laasi tühjäs ta jõi klaasi ahnelt tühjaks. Vt kimame, kimuteme

kimuteme <kimute, kimude> Krk, kimmuteme <kimmute, kimmude> Hls ahnelt jooma, kaanima ▪ mehe kimmutive terve üü mehed jõid terve öö; eläje kimutive lohun nõnda pal´lu ku na tahive loomad jõid lohus nii palju, kui nad tahtsid. Vrd kimame, .kimmame2, simame

kõõmusteme <kõõmuste, kõõmuste> Krk palju jooma, kaanima ▪ ta kõõmus´t ennäst nõnda täis ta jõi end päris täis. Vt .kaan´me, .kimmame2, kimuteme, .kõõmame3, .laan´ma2

lonks <lonksu, .lonksu> lonks, sõõm ▪ ta jõi üte lonksuge kikk ärä ta jõi ühe lonksuga kõik ära. Vrd lir´ts

lõbus <lõbuse, lõbust>
1. rõõmus, lõbus, heatujuline ▪ temä om lõbuse jutuge ta on lõbusa jutuga; äs´te lahke ja lõbus inime väga lahke ja heatujuline inimene. Vrd lustiline, rõõmus
2. mõnus, tore, muretu ▪ seime ja jõime, sääl olli seäke lõbus olla Pst sõime ja jõime, seal oli selline tore olemine. Vrd ladus, murete, mõnus, ää

maha
1. maha ▪ riha putti maha käest reha kukkus käest maha; sii satas varsti maha, nõnda tubli joba see kukub varsti maha, nii jäme juba (raseda naise sünnitama hakkamisest)
2. allapoole; madalamale ▪ temä ot´svet maha kortelt tema otsivat madalamale korterit
3. pikali, siruli ▪ ta jäije oma tõvege peris sängü maha Krk ta jäi oma haigusega päris voodisse pikali
4. mulda, maa sisse ▪ ku rügä olli maha külvät, sis sai puhate kui rukis oli mulda külvatud, siis sai puhata
5. küljest, otsast ära ▪ kalal tulli soomus maha võtta kalal tuli soomus maha võtta (kala tuli soomustest puhastada)
6. riiete äravõtmisest ▪ ta ai endel kaska maha, küük´ olli nõnda lämme ta võttis endal kasuka seljast, köök oli nii soe
7. hulgalt, määralt vähemaks ▪ sii raha rehhendets siu palgast maha see raha arvutatakse sinu palgast maha
8. millegi lõplik hävimine või hävitamine ▪ elumaja om maha lagunu elumaja on täiesti lagunenud; laut pal´le põhjani maha laut põles täielikult ära
9. müümisest, raiskamisest, kulutamisest ▪ kikk mes ta tiin´, selle ta maha jõi kõik mis ta teenis, selle ta kulutas joomiseks
10. maha jätma millestki loobuma, sööti jätma ▪ miis jät´s selle moodu maha mees loobus sellest kombest; maa om maha jäetu maa on sööti jäetud; maha kuuluteme abielu kirikus maha kuulutama ▪ õpeteje kuulutep noore kirikun maha, kes tahave paari minna kirikuõpetaja kuulutab need noored kirikus maha, kes tahavad paari minna (abielluda)

meeletu <meeletu, meeletut> arutu, meeletu, mõistuseta ▪ keeletu ja meeletu, esi maailma tark? (mõistatus) keeleta ja meeleta, ise ilmatu tark? (päsmer, margapuu); ta meeletu müüs´ talu ärä ja jõi raha maha ta arutu müüs talu ära ja jõi raha maha. Vrd arutu

paeris <paerise, paerist> Hel Hls, pairis <pairise, pairist> Hls Krk Baieri õlu ▪ paerise vaat´ olli oorisjalge pääle üles aet ku puu lõikamise pukk Baieri õlle vaat oli tugipuude peale üles aetud nagu puulõikamise pukk; pairist ta jõi, viina ta es juu (Baieri) õlut ta jõi, viina ta ei joonud. Vrd paias

ruhik <ruhigu ~ ruhiku, ruhikut ~ ruhikse, ruhikest> Hls Krk
1. küna, mold ▪ sigadel om ruhikun rokk ehen sigadel on künas rokk ees (söömiseks). Vt ruhi || levä|ruhik leivaküna ▪ vanast tetti leväruhiksen leibä vanasti tehti leivakünas leiba; liiva|ruhik anum, milles küüriti liivaga puunõusid ▪ liivaruhik olli palgist väl´lä õõnistet liivaküna oli palgist välja õõnestatud; lätte|ruhik veeküna kaevu juures ▪ kari jõi lätteruhigust kari jõi kaevuäärsest künast; rasva|ruhik rasvaküna ▪ mõnel olli suur rasvaruhik mõnel oli suur rasvaküna; õlle|ruhik õlleküna ▪ ku õlut tetti olli õlleruhik kui õlut tehti, oli õlleküna
2. laeva sõidujälg ▪ laev läit´s edesi, ruhik jäi taga laev läks edasi, sõidujälg jäi taha

rõõsk <rõõsa, .rõõska>
1. rõõsk, värske ▪ latse jõive rõõska piimä lapsed jõid rõõska piima. Vrd .vär´ske
2. väike pirukas; nisuleib ▪ rõõsa küdsätide iki ahju põrmandu pääl saiakesed küpsetati ikka ahju põranda peal; no siast rõõska ei tii kennig mailma pääl, ku miu onunaine tegis´ no sellist pirukat ei tee keegi terves ilmas, kui minu onunaine tegi; vanast tetti rõõska, nüit tettäs karaskit vanasti tehti nisuleiba, nüüd tehakse karaskit. Vrd nisu|leib