[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

imusteme <imuste, imuste>
1. himustama, (väga) tahtma või soovima ▪ sis võide peräst juvva nõndapal´lu ku süä imustep siis võite pärast juua nii palju, kui süda himustab. Vrd .ihkame, .iil´me1, rõõgatseme
2. ihaldama; iharust tundma ▪ temä imustep sedä tüdrikut tema ihaldab seda tüdrukut. Vrd ihalteme, imaleme, imutseme

iname <inade, ina> Krk, inäme <inäde, inä> Trv inisema ▪ vas´ka inave, oodave juvva vasikad inisevad, ootavad juua; lehm inäp, otsip pulli lehm iniseb, otsib pulli (st indleb). Vrd iniseme, .in´me, üniseme

johka <johka, johkat> Hel lõss, kooritud piim, rasvata piim ▪ johkat anti einälistel juvva lõssi anti heinalistele juua; apus aet johka olli pet´t, sii olli suve ää juuk´ hapuks aetud lõss oli pett, see oli suvel hea jook. Vrd lõs´s, lös´s2, soli, vur´ts

.juuma ~ .juume <juvva, juu> jooma; joomisega tähistama ▪ süvvä ja juvva olli egät ütte, aga raha kopkut es saa kergest süüa ja juua oli kõike, aga rahakopikat ei saanud kergesti; naese käesive küindlepäeväl kõrtsin puna jooman naised käisid küünlapäeval kõrtsis puna joomas (st jõid punast veini); olli rüä põld vai lina põld lõpetet, sis juudi lõpetus oli rukkipõld või linapõld koristatud, siis joodi lõpetuseks. Vrd apame, napsiteme

kaiv <kaevu, .kaivu> Hel kaev ▪ sis enämb ei mindä kaivu tegeme ku juvva tahetes (vns) siis enam ei minda kaevu tegema, kui juua tahetakse. Vrd kajo

kajo <kajo, kajo> , kaju <kaju, kajut ~ .kaivu> kaev ▪ läit´s kajo manu vett tuuma läks kaevu juurde vett tooma; ärä enne vana kajju sittu, ku sa uvvest kajost juvva ei oole saanu (vns) ära enne vanasse kaevu situ, kui sa uuest kaevust juua ei ole saanud. Vt kaiv || sal´v|kajo puuraketega kaev ▪ miu ussaian olli sal´vkajo minu õues oli puuraketega kaev

kopsu|ein <kopsu|einä, kopsu|.einä> Krk nõmm-liivatee (Thymus serpyllum) ▪ kopsueinä tiid juvvas köhä peräst nõmm-liivateed juuakse köha korral. Vrd puna|ein

.kumbki <kummagi, kummatki ~ kummagid> kumbki ▪ ma es saa süvvä ega juvva, kummagid es saa suhu võtta ma ei saanud süüa ega juua, kumbagi ei saanud suhu võtta. Vrd kumaki

kõru1 <kõrva, .kõrva> kõrv; eseme kõrva meenutav osa ▪ miul kõru valutep mul kõrv valutab; kige vanep om töbi kõrvege lammas kõige vanem on nudikõrvadega lammas; kõrvage tassist om ää juvva kõrvaga tassist on hea juua || .pastle kõrva nahkaasad pastlal, millest pael läbi käib

kül´mäl´d, kül´mält
1. külmalt; keetmata ▪ piima tule kül´mält juvva piima tuleb külmalt juua; kama putru tetäs kül´mäl´d apu piimä sissi kamaputru tehakse ilma keetmata, hapupiima sisse
2. piltl tundetult, hoolimatult ▪ peris kül´mält küll es lää päris tundetult [ma] küll ei läinud (mehele)

laku|vasik <laku|vasigu ~ laku|vasiku, laku|vasikut> Hls lakkekrants ▪ juvva täüs ku lakuvasik juua täis kui lakkekrants. Vrd lakat´s, lake|ran´ts, laku|ran´ts, laker´t

lossin lössis, mõlkis ▪ ta an´d mulle lossin toobige õlut juvva ta andis mulle lössis toobiga õlut juua. Vrd lopan, lössün

lutik <lutigu ~ lutiku, lutikut>
1. lutikas ▪ sän´g olli lutikit täis voodi oli lutikaid täis
2. maksakaan ▪ vanast anti lammastel inimese kust juvva, sis kaduvet lutigu ärä vanasti anti lammastele inimese kust juua, siis kaduvat maksakaanid ära

lõs´s <lõssi, .lõssi> Trv Hel kooritud piim, lõss ▪ lõssi es taha kennigi juvva, iki piimä lõssi ei tahtnud keegi juua, ikka piima. Vrd lös´s2

lõõr´ <lõõri, .lõõri>
1. lõõr, ahjutoru ▪ liidi aive suitsu sisse, vist lõõri ollive nõgiten pliidid ajasid suitsu sisse, vist lõõrid olid nõgiseks saanud. Vrd sõõr´
2. hingetoru, kõri ▪ ku kalakont lõõri kinne jääss, kästäs toorest munavalget juvva kui kalaluu kõrri kinni jääb, kästakse toorest munavalget juua. Vt kõri

mageline <magelise, magelist> , makeline <makelise, makelist>
1. magedavõitu, vähe, nõrgalt soolane ▪ makelin om vähä, tuu raasik suula magedavõitu on vähe, too natuke soola. Vrd magelik
2. vähe, nõrgalt hapu ▪ ku mageline leib, sõs lää alliteme kui liiga vähe hapu [on] leib, siis läheb hallitama; säänte ää makeline, pehme juvva, es ole nii apu, sii om näl´lä taar selline hea nõrgalt hapu, pehme juua, ei olnud nii hapu, see on nälja taar

magurik <magurigu ~ maguriku, magurikut> Hls Krk maokas, keskelt laiem ▪ sii om ilus magurik kuhi, alt peenik ja päält peenik, einä kuhja om puha maguriku see on ilus maokas kuhi, alt peenike ja ülalt peenike. heinakuhjad on kõik maokad; sii mullik om magurikus är lännu, pal´lu juvva saanu see mullikas on maokaks läinud, palju juua saanud; mea_i mõsta magurikut korvi tetä mina ei oska keskelt laiemat korvi teha

.mõise <.mõise, .mõiset> , .mõisa <.mõisa, .mõisat> mõis ▪ esä läit´s mõise isa läks mõisasse; mõisen olli egäst talust teomiis mõisas oli igast talust teomees; ku tüdär saa mõisa kajost vett juvva, sis ta oma esä enämb ei tunne (knk) kui tütar saab mõisa kaevust vett juua, siis ta oma isa enam ei tunne; kos mägi sääl mõisa, kos kinu sääl kõrts, talu om suu ja mõtsa veeren kus mägi, seal mõis, kus küngas, seal kõrts, talud on soo ja metsa ääres

mõratus <mõratuse, mõratust> Hel müre piim ▪ mõratust ei taha kennigi juvva müredat piima ei taha keegi juua. Vt mõlk, .mõlkjas

.pakme1 ~ .pakma1 <pakku, paku>
1. pakkuma, ettepanekut tegema ▪ paku tal viil kõrd, ku ta ei võta, sõs mine äräde, vii lõnga kodu! paku talle veel kord, kui ta ei võta, siis mine ära, vii lõngad koju!; ta pak´s ennäst tühü, mea paksi kah, miut es võete ta pakkus ennast tööle, mina pakkusin ka, mind ei võetud; ta olli üit´s kümme tuhant ärä pakkun ta oli üks kümme tuhat ära pakkunud (hinnaks)
2. ulatama, serveerima, süüa, juua jms pakkuma ▪ paku obesel juvva! paku hobusele juua!. Vrd .ängäme2

purune <purutse, purust>
1. tükikestest koosnev, sõre ▪ temä ei kasta äste, levä üttepuhku purutse tema ei sõtku [tainast] hästi, leivad ühtepuhku sõredad. Vrd räbune, sõre
2. purune, sodi täis ▪ sii vesi olli purune, sedä es saa juvva see vesi oli purune, seda ei saanud juua

põie|ein <põie|einä, põie|.einä> Trv, põi|ein <põi|einä, põi|.einä> , põis|ein <põis|einä, põis|.einä> Krk põisrohi (Silene venosa) ▪ ku kusemine om valus, sis andas põiseinä tiid juvva kui kusemine on valus, siis antakse põisrohu teed juua; põiseinä keedets ummussen ja andas vett juvva, ku põis om aige põisheina keedetakse ummuksis ja antakse [seda] vett juua, kui põis on haige

pää|täüs <pää|tävve, pää|täüt> peatäis ▪ ma ole mitu päätäüt joba ikken ma olen mitu peatäit juba nutnud; ma sai temä käest üte päätävve juvva ma sain tema käest ühe peatäie juua

rohu|tii <rohu|tii, rohu|tiid> ravitee, rohutee ▪ külmetuse pääle om ää rohutiid juvva külmetuse vastu on hea raviteed juua

ruhim <ruhime, ruhimet ~ ruhimu, ruhimut> , ruim <ruimu, .ruimu> kamal, peotäis ▪ ruhimege võeti raavist vett juvva kraavist võeti kamaluga vett juua; egä ruhimege ei pane kennigi kellekil pähä ei usku egä armastust (knk) ega peoga ei pane keegi kellegile pähe ei usku ega armastust; ruhimen ma pessi rokka, kamalen ma kantsi kaaru Trv (rahvalaulust) peoga ma pesin rokka, kamaluga kandsin kaeru. Vrd kamal, .kähkäm, peo|täüs

ruuvva <ruuvva, ruuvvat> Krk proua ▪ pulman olli ärräsit ja ruuvvasit pulmas oli härrasid ja prouasid; mõtsa errä ruuvva tõi kigil õlut juvva metsahärra proua tõi kõigile õlut juua. Vrd provva, rovva