[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

juur´ <juure, juurt ~ juurd>
1. taime maa-alune osa, juur ▪ puu juure ollive sügäven puu juured olid sügaval
2. midagi juurelaadset, tüügas ▪ abene kundsu, abene juure jääve, ku är pöets habemekontsud, habemetüükad jäävad, kui ära pöetakse. Vrd tüvik
3. millegi alumine kandev osa või kinnitus ▪ päiel peris juurest valut´s pöial päris [liigese] juurest valutas; sia põrstel tõmmati kah kõrva juure pääl seapõrsastele tõmmati ka kõrvataguse peale [mingit rohtu]
4. leivajuuretis; hapnenud sõtkumata tainas ▪ saia juurt paneme pärmige – kui ärä kastet, sis ütelts sai saiatainast paneme pärmiga [kerkima] – kui ära sõtkutud, siis öeldakse sai. Vt juuretis, juurets, juuretus

niisa|juur <niisa|juure, niisa|juurt> Trv Pst südame-emajuur, niisujuur (ravimtaim) (Gentiana cruciata) ▪ niisajuurt võtive naise arjukide käest ja annive rohus elajile Pst niisujuurt said naised harjuskitelt ja andsid ravimiks loomadele

pants|juur´ <pants|juure, pants|juurt> Krk puu peajuur ▪ pedäje pantsjuur´ läep sügäves männi peajuur läheb sügavale

pudu|juur´ <pudu|juure, pudu|juurt> Krk narmasjuur ▪ karukõllal om pudujuure all karukollal on narmasjuured all