Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • Lühendid • @ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit
.jaamame <jaamate, .jaama> Krk Hel
1. hulkuma, kolama; edasi-tagasi jooksma, mitte paigal püsima ▪ noore mehe jaamave suve ringi, ei kurda kodun olla noored mehed hulguvad suvel ringi, ei püsi kodus; muutku tõmbas, jaamas sissi ja väl´lä muudkui tõmbab [ringi], jookseb sisse ja välja. Vrd .aeleme, .jõhrame, .jõlkme, rähvelteme, .ul´kme
2. lobisema, latrama ▪ jaamap, ei ole otsa kunnigi lobiseb, ei ole [jutu] otsa kuskil. Vrd .jahvame, .latrame, .patrame, .vartame1, .vatrame
jabruteme <jabrute, jabrude> Hls Krk
1. segast juttu ajama, jaburdama; jutuga keerutama, kaksiti kõnelema ▪ ütle õigest väl´lä, mis sa jabrutet ütle õigesti välja, mis sa keerutad. Vrd jaburteme, keeruteme, sonime
2. püsimatult töötama või olema, edasi-tagasi jooksma; rabelema ▪ tii ärä üit´s tüü mis tiid, mis sedäviisi jabrutet tee ära üks töö, mida sa teed, miks [sa] sedaviisi rabeled; looma jabrutev puha, na üte kotuse pääl ei kurda loomad jooksevad edasi-tagasi, nemad ühe koha peal ei püsi. Vrd aamerteme, ameleme, .jaamame, ribeleme, .rüüs´tme1
3. mässama (tormisest ilmast) ▪ ilm jabruts nõnda et ilm mässab koledasti (on väga tormine). Vrd .mässäme
.juuskleme <juuselte, .juuskle> Trv ringi jooksma ▪ pernaene piap lauda ja tare vahet juuskleme perenaine peab lauda ja elumaja vahet jooksma; juuskles üttelugu ja ot´s nagu kana pesä kunagi jooksis ühtelugu ringi ja otsis nagu kana pesa kunagi. Vrd .juuskme
.juuskme <joosta ~ .juuske, joose>
1. jooksma, kiirete sammudega liikuma ▪ sõa aal joosiv naese ja latse mõtsa pakku sõja ajal jooksid naised ja lapsed metsa peitu; laits juus´k läve pääle emäl vasta laps jooksis emale lävele vastu
2. paaritama, paarima ▪ tää, ka ta joosnus sai, ei otsi änäp [ei] tea, kas ta [lehm] paaritatud sai, ei otsi enam [pulli]. Vrd jooseteme, joosuteme
3. voolama ▪ kait´s oja joosive sinna ves´ke järve kokku kaks oja voolasid sinna veski järve kokku. Vrd .vuulame
kadriteme1 <kadrite, kadride> kadrisandiks käima, kadrit jooksma ▪ latse lätsive kadriteme lapsed läksid kadrit jooksma
kakkame3 <kakate, kakka> Trv Hel jooksma, liduma, pagema ▪ kakkave mõtsa poole liduvad metsa poole; las latse kakkave väl´län las lapsed jooksevad väljas. Vrd kippame, .leh´kmä, .lendäme, .sõrgame
.kaksame <kaksate, .kaksa> Hls Hel
1. järsku rebima ▪ kabla kaksat katik nöörid rebid katki. Vrd ribime
2. äkki jooksma hakkama ▪ ku pan´d kaksame kui pani jooksma
kappame <kapate, kappa> Trv kiiresti jooksma; kappama ▪ mes te kappade siin mis te siin jooksete
karguteme <kargute, kargude> Hls Krk
1. ringi jooksma, sihitult karglema ▪ nüid karguts ilma müüdä ringi nüüd jookseb ilma mööda ringi. Vrd .arkleme, .kargleme, .kep´sme, kukkame
2. jooksutama, paaritama ▪ neil om märä ärä kargutet neil on mära ära paaritatud. Vrd jooseteme, joosuteme, paariteme
kerime <keride, keri>
1. kerima ▪ linast lõnga ei tohi keride süürüsses, piat ütsi lõnga kerime linast lõnga ei tohi kerida kihiti, pead üksiti lõnga kerima
2. kiiresti käima v jooksma, liduma ▪ kui ma anni raudjale ohja arudege paar´ põõna, sis keris´ mäest alla kui tuuĺ kui ma andsin raudjale ohjaharudega paar hoopi, siis jooksis mäest alla kui tuul. Vrd kakkame3, kippame, ladime1, lüdime1, .sõrgame
ketsuteme <ketsute, ketsude> kepsutama; asjatult ringi jooksma ▪ mis sa laset tüdärt ketsute mis sa lased tütart ringi joosta. Vrd kõpsuteme
kihuteme <kihute, kihude>
1. kiiresti sõitma või jooksma, kihutama, tormama, ruttama ▪ kihude no nigu jõvvat no kihuta nagu jõuad. Vrd leeguteme, robuteme, ruttame, .tormame
2. ajama, tagant sundima ▪ kihute ta mineme, ku ta nõnda kuri om aja ta minema, kui ta nii kuri on. Vrd rututeme, sudime2
3. lööma, virutama, viskama ▪ aknest kihutide kolm kivi väl´lä aknast visati kolm kivi välja. Vrd kupateme2, lähäteme, läigiteme, viruteme
4. midagi kiiresti või intensiivselt tegema, kiirustama ▪ väike Made ollu sõnassepp, iistlaulje, tõise kihuten taga järgi väike Made olnud sõnasepp, eestlaulja, teised kihutanud taga järele. Vrd kippame
5. õhutama, ässitama ▪ mea kihudi neid tüllü mina õhutasin neid tülli (minema). Vrd ässiteme
.kiimleme <kiimelte ~ kiimelde, .kiimle> Krk kiini jooksma ▪ lehmä lätsive kiimleme lehmad hakkasid kiini jooksma. Vt kiinitseme
kiinitseme <kiinitse, kiinitse> Krk Hel kiini jooksma ▪ lehmä kiinitseve, saba om sel´län ku na laseve lehmad jooksevad kiini, sabad on seljas, kui nad lähevad. Vrd .kiimleme
kippame <kipate, kippa>
1. nihutama, nihkuma ▪ kippa edesi, ma istu siu kõrva nihuta ennast edasi, ma istun sinu kõrvale. Vrd keniteme, nihateme, .nihkume, nihuteme
2. kiirustama, tõttama; jooksma, liduma ▪ kippame talle järgi tõttame talle järele. Vrd kakkame3, kerime, ladime1, lüdime1, .sõrgame
kukkame <kukate, kukka>
1. galoppi jooksma, nelja jooksma ▪ obene kukas´ üle jala nel´lä hobune jooksis ülejala nelja. Vrd .kuukame2
2. hüplema, karglema ▪ latse akassive kukkame lapsed hakkasid karglema. Vrd .arkleme, .kargleme, karguteme, .kep´sme, .ülpäme
.kuukame2 <koogate, .kuuka>
1. nelja jooksma ▪ egä sii obene iluste joosta ei mõista, sii nakkap kohe kuukame ega see hobune ilusti joosta ei oska, see hakkab kohe nelja jooksma. Vt kukkame
2. lonkama ▪ oben tule koogaten, lompas edimest jalga hobune tuleb longates, liipab esimest jalga. Vrd .konkame, .kõnkame, .kõõpame, .lümpäme
ladime1 <ladide, ladi> Hls Krk kiiresti jooksma; liduma ▪ latse ladive emäl perrä lapsed lidusid emale järele. Vrd kippame, .lehkleme, .leh´kmä, lüdime1, .sõrgame
laterdeme2 ~ laterteme2 <laterde, laterde>
1. ringi jooksma, hulkuma ▪ mes sa laterdet ümmer ilma ku latse kodun mis sa hulgud ringi, kui lapsed kodus. Vrd aamerteme, kalberdeme, loosterteme, luusterteme, .ul´kme
2. maha tallama ▪ ani pojakse laterteve kikk ärä hanepojakesed tallavad kõik [rohu] maha. Vrd kannusteme, lämberdeme, .sõkme, .tallame1
leegusteme <leeguste, leeguste> Krk kiiresti jooksma ▪ küll olli ta sõs vastu leegusten küll oli ta siis kiiresti vastu jooksnud. Vt leeguteme
leeguteme <leegute, leegude>
1. tormama, kiiresti jooksma ▪ ei tää, kus sii ommuku vara leegutep ei tea, kuhu see hommikul vara tormab. Vrd leegusteme, .liikame, .liik´me1, .lingame
2. asjatult ringi hulkuma ▪ miis leeguts ja leeguts, ei taha kodun kurta mees hulgub ringi, ei taha kodus püsida; mis te iki leegudede, kurtke vahel paigal! mis te ikka ringi hulgute, püsige vahel paigal!. Vrd .juuskleme, karguteme, lennuteme, lõhverteme
.lendäme <lennäte, .lendä>
1. lendama, õhus liikuma ▪ sügüse lendäve linnu lõunas sügisel lendavad linnud lõunasse
2. õhu käes või läbi õhu liikuma, lendlema ▪ mõsu lennäs´ tuulege sääl nööri pääl pesu liikus tuulega seal nööri peal. Vrd .lendleme, .liugleme
3. kiiresti liikuma, jooksma, kihutama ▪ aig lää edesi ku lennäten (knk) aeg läheb edasi nagu lennates. Vrd kihuteme, lennuteme, linguteme
lennuteme <lennute, lennude> Trv Hel
1. lendama panema, lennutama ▪ musta rästä lennuteve poigi musträstad lennutavad poegi (st õpetavad poegi lendama)
2. kihutama, tormama, ringi jooksma ▪ peremiis olli väegä lol´l, lennut´s ringi, es tii tüüd peremees oli väga loll, jooksis ringi, ei teinud tööd. Vt kihuteme, .lendäme, linguteme
lidume <lidude, lidu> kiiresti jooksma, liduma ▪ sõs ma lidusi kähku läbi suu siis ma jooksin ruttu läbi soo. Vt ladime1, lüdime1
.liikame <leegade ~ leegate, .liika>
1. leegitsema, leegiga põlema ▪ suur tule liik´ sääl mahan, küll liikas ja loitas suur tuleleek seal maas, küll leegitseb ja loidab. Vrd leegitseme, .liik´me1, .loitme, lõkendeme
2. tugevasti valutama ▪ küll leegas´ kikk sii aig küll valutas kogu see aeg. Vrd .lõhkme1
3. piltl kiiresti jooksma, leekima ▪ latse liikave emäle vastu lapsed jooksevad emale vastu; kun vähä pidu om, sa liikat sinna kus vähegi pidu on, sa leegid sinna. Vrd leegusteme, leeguteme, .lingame, linguteme2
.liik´me1 ~ .liik´ma1 <.liiki, leegi>
1. leekima, leegiga põlema ▪ maja liik´s ku ta pal´le Hls maja oli leekides, kui ta põles. Vrd leegitseme, .loitme, lõkendeme
2. piltl tööd rügama ▪ muku leegi ommukust õhtuni tüüd tetä muudkui leegi hommikust õhtuni tööd teha. Vrd .lõhkame, .rähkleme, rügime
3. kiiresti jooksma, liduma ▪ ku ta obene liik´mä pist, sis es ole enämb aru kunnigil kui ta hobune jooksma pistis, siis ei olnud enam aru kuskil. Vrd leegusteme, leeguteme, .lingame
4. piltl ägedalt valutama, valu kiirgama ▪ jalg liik´s tulist valu, es saa katsu jalg kiirgas tulist valu, ei saanud katsuda; kõtt liik´ valute kõht valutab ägedalt. Vrd .liikame, .lõhkme1
.lingame <lingate, .linga> Krk Hel (kiiresti) jooksma ▪ koer panep lingame, jänesel perrä koer hakkab jooksma jänesele järgi. Vrd .liikame, linguteme2
linguteme2 <lingute, lingude> jooksma, kihutama ▪ piken tule, einälise linguteve kodu poole pikne tuleb, heinalised jooksevad kodu poole. Vt leeguteme, .liikame, .lingame
lippame <lipate, lippa> kergelt ja kiiresti jooksma, lippama ▪ tüdrik lipas´ ussest sissi tüdruk lippas uksest sisse. Vrd .ilpame, .ilpneme, .silkame, .sirgame
.lirtame <lirdate ~ lirdade, .lirta>
1. edvistama, tühja juttu ajama ▪ muti lirtave müüdä külä [vana]mutid ajavad küla peal tühja juttu. Vrd edeveme, edvisteme, ependeme, kergateme, läterdeme
2. ringi jooksma; amelema ▪ ta taht lirdate egäl pool, mes sa sis järgi lirtat! tema tahab igal pool ringi joosta, mis sina siis [kohe] järele jooksed!; naene lirtap ümmer tõiste meestege naine ameleb ringi teiste meestega. Vrd amaleme, etsiteme, .ir´tme, jõõbiteme, .jõõp´me
.litsme <.litsu, litsu>
1. litsuma, suruma, vajutama ▪ litsu jahukot´t kinni suru jahukott kinni. Vrd .litsame, rudsume
2. piltl kiiresti kõndima, jooksma ▪ vah, koer litsup sinnä poole! näe, koer jookseb sinnapoole!. Vrd kakkame3, kippame, ladime1, .sõrgame
.lõikame <lõigate ~ lõigade ~ lõegate, .lõika>
1. lõikama ▪ lõigake sii puukaba maha! lõigake see puukaba maha!; me lõigassim üte süllä puid peenikses me lõikasime ühe sülla puid lühikeseks. Vt .lõikme
2. vilja lõikama ▪ rügä om viil lõikamede rukis on veel lõikamata. Vrd lobusteme, .põimme
3. saagima ▪ uibul lõigats ossa vällä, kun väege kähmän om õunapuul lõigatakse oksad välja, kus väga tihedalt koos on. Vrd .saag´ma
4. vikatit noaga teritama ▪ väit´s ja kirves taht ihva, vikat taht lõigate nuga ja kirvest tuleb ihuda, vikatit tuleb lõigata. Vrd .luiskame, teriteme1
5. kohitsema, kastreerima ▪ kutsu va Matt põrsid lõikame, mudu põrsa lääve vanasse Trv kutsu vana Matt põrsaid kohitsema, muidu põrsad lähevad vanaks. Vrd kohime, kohitseme, .ruuname
6. opereerima ▪ sii ädä taht lõigate selle haiguse puhul tuleb opereerida
7. piltl kiiresti liikuma, jooksma, tormama ▪ ta tahas mutku ümmer lõegate sinna tänna ta tahaks muudkui ringi tormata sinna tänna. Vrd .juuskme, kihuteme, .tormame
8. piltl lööma, virutama ▪ ma lõika sulle üte napsu müüdä kül´ge ma virutan sulle ühe sopsu mööda külge. Vrd lähäteme, läigiteme, .lüüme, viruteme
.putkame <putkate, .putka> putkama, ära jooksma ▪ varas pis´t putkame varas pistis putkama. Vrd pukkame2
põkkame <põkate, põkka> Krk jooksma, põgenema ▪ ku ta sedä kuul´ds, ninda pan´ds pakilt põkkame kui ta seda kuulis, siis kohe pani jooksu. Vrd .jalgame, lagame, pageme, pukkame2, pügäme2
pügäme2 <pügäde, püä> Krk Hel ära jooksma, plagama; põgenema ▪ poiss pan´ds pügäme poiss pani plagama; rahvas pügänuve Riia poole Hel rahvas põgenenud Riia poole. Vrd .jalgame, lagame, pageme, pageneme, põkkame
.pühkme1 ~ .pühkmä <.pühki, pühi>
1. pühkima ▪ pühi vähä kergelt luvva ladvage pühi natuke kergelt luua otsaga; ku lehmä mõtsan akkav käimä, sis tali karu ku pühits maha kui lehmad karjamaal hakkavad käima, siis talvekarv nagu pühitakse maha. Vrd .arjame1
2. piltl ära põgenema ▪ na pühksev puha mineme Trv nad lasid kõik jalga || .jalga .pühkme jalga laskma, ära jooksma ▪ miis om võtten raha väl´lä ja pühkin jalga Hel mees on võtnud raha välja [pangast] ja lasknud jalga. Vrd .jalgame
raaveldeme ~ raavelteme <raavelte, raavelde> Hls Hel traaveldama, ringi jooksma; trallima ▪ küll latse raaveldeve ussaian küll lapsed trallivad õues. Vrd .ral´me
ratsuteme <ratsute, ratsude>
1. ratsutama ▪ me ratsutime läbi mõtsa me ratsutasime läbi metsa
2. piltl ringi jooksma, tormama ▪ tule vällä, kõnni ja ratsude, sis lää tervis tõises! tule välja, kõnni ja käi ringi, siis läheb tervis teiseks! (muutub paremaks). Vrd .juuskleme, karguteme, leeguteme, lennuteme, raaveldeme