[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

SõnastikustEessõnaJuhiseidLühendid@ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit

.jaamame <jaamate, .jaama> Krk Hel
1. hulkuma, kolama; edasi-tagasi jooksma, mitte paigal püsimanoore mehe jaamave suve ringi, ei kurda kodun olla noored mehed hulguvad suvel ringi, ei püsi kodus; muutku tõmbas, jaamas sissi ja väl´lä muudkui tõmbab [ringi], jookseb sisse ja välja. Vrd .aeleme, .jõhrame, .jõlkme, rähvelteme, .ul´kme
2. lobisema, latramajaamap, ei ole otsa kunnigi lobiseb, ei ole [jutu] otsa kuskil. Vrd .jahvame, .latrame, .patrame, .vartame1, .vatrame

jabruteme <jabrute, jabrude> Hls Krk
1. segast juttu ajama, jaburdama; jutuga keerutama, kaksiti kõnelemaütle õigest väl´lä, mis sa jabrutet ütle õigesti välja, mis sa keerutad. Vrd jaburteme, keeruteme, sonime
2. püsimatult töötama või olema, edasi-tagasi jooksma; rabelematii ärä üit´s tüü mis tiid, mis sedäviisi jabrutet tee ära üks töö, mida sa teed, miks [sa] sedaviisi rabeled; looma jabrutev puha, na üte kotuse pääl ei kurda loomad jooksevad edasi-tagasi, nemad ühe koha peal ei püsi. Vrd aamerteme, ameleme, .jaamame, ribeleme, .rüüs´tme1
3. mässama (tormisest ilmast)ilm jabruts nõnda et ilm mässab koledasti (on väga tormine). Vrd .mässäme

.juuskleme <juuselte, .juuskle> Trv ringi jooksmapernaene piap lauda ja tare vahet juuskleme perenaine peab lauda ja elumaja vahet jooksma; juuskles üttelugu ja ot´s nagu kana pesä kunagi jooksis ühtelugu ringi ja otsis nagu kana pesa kunagi. Vrd .juuskme

.juuskme <joosta ~ .juuske, joose>
1. jooksma, kiirete sammudega liikumasõa aal joosiv naese ja latse mõtsa pakku sõja ajal jooksid naised ja lapsed metsa peitu; laits juus´k läve pääle emäl vasta laps jooksis emale lävele vastu
2. paaritama, paarimatää, ka ta joosnus sai, ei otsi änäp [ei] tea, kas ta [lehm] paaritatud sai, ei otsi enam [pulli]. Vrd jooseteme, joosuteme
3. voolamakait´s oja joosive sinna ves´ke järve kokku kaks oja voolasid sinna veski järve kokku. Vrd .vuulame

kadriteme1 <kadrite, kadride> kadrisandiks käima, kadrit jooksmalatse lätsive kadriteme lapsed läksid kadrit jooksma

kakkame3 <kakate, kakka> Trv Hel jooksma, liduma, pagemakakkave mõtsa poole liduvad metsa poole; las latse kakkave väl´län las lapsed jooksevad väljas. Vrd kippame, .leh´kmä, .lendäme, .sõrgame

.kaksame <kaksate, .kaksa> Hls Hel
1. järsku rebimakabla kaksat katik nöörid rebid katki. Vrd ribime
2. äkki jooksma hakkamaku pan´d kaksame kui pani jooksma

kappame <kapate, kappa> Trv kiiresti jooksma; kappamames te kappade siin mis te siin jooksete

karguteme <kargute, kargude> Hls Krk
1. ringi jooksma, sihitult karglemanüid karguts ilma müüdä ringi nüüd jookseb ilma mööda ringi. Vrd .arkleme, .kargleme, .kep´sme, kukkame
2. jooksutama, paaritamaneil om märä ärä kargutet neil on mära ära paaritatud. Vrd jooseteme, joosuteme, paariteme

kerime <keride, keri>
1. kerimalinast lõnga ei tohi keride süürüsses, piat ütsi lõnga kerime linast lõnga ei tohi kerida kihiti, pead üksiti lõnga kerima
2. kiiresti käima v jooksma, lidumakui ma anni raudjale ohja arudege paar´ põõna, sis keris´ mäest alla kui tuuĺ kui ma andsin raudjale ohjaharudega paar hoopi, siis jooksis mäest alla kui tuul. Vrd kakkame3, kippame, ladime1, lüdime1, .sõrgame

ketsuteme <ketsute, ketsude> kepsutama; asjatult ringi jooksmamis sa laset tüdärt ketsute mis sa lased tütart ringi joosta. Vrd kõpsuteme

kihuteme <kihute, kihude>
1. kiiresti sõitma või jooksma, kihutama, tormama, ruttamakihude no nigu jõvvat no kihuta nagu jõuad. Vrd leeguteme, robuteme, ruttame, .tormame
2. ajama, tagant sundimakihute ta mineme, ku ta nõnda kuri om aja ta minema, kui ta nii kuri on. Vrd rututeme, sudime2
3. lööma, virutama, viskamaaknest kihutide kolm kivi väl´lä aknast visati kolm kivi välja. Vrd kupateme2, lähäteme, läigiteme, viruteme
4. midagi kiiresti või intensiivselt tegema, kiirustamaväike Made ollu sõnassepp, iistlaulje, tõise kihuten taga järgi väike Made olnud sõnasepp, eestlaulja, teised kihutanud taga järele. Vrd kippame
5. õhutama, ässitamamea kihudi neid tüllü mina õhutasin neid tülli (minema). Vrd ässiteme

.kiimleme <kiimelte ~ kiimelde, .kiimle> Krk kiini jooksmalehmä lätsive kiimleme lehmad hakkasid kiini jooksma. Vt kiinitseme

kiinitseme <kiinitse, kiinitse> Krk Hel kiini jooksmalehmä kiinitseve, saba om sel´län ku na laseve lehmad jooksevad kiini, sabad on seljas, kui nad lähevad. Vrd .kiimleme

kippame <kipate, kippa>
1. nihutama, nihkumakippa edesi, ma istu siu kõrva nihuta ennast edasi, ma istun sinu kõrvale. Vrd keniteme, nihateme, .nihkume, nihuteme
2. kiirustama, tõttama; jooksma, lidumakippame talle järgi tõttame talle järele. Vrd kakkame3, kerime, ladime1, lüdime1, .sõrgame

kukkame <kukate, kukka>
1. galoppi jooksma, nelja jooksmaobene kukas´ üle jala nel´lä hobune jooksis ülejala nelja. Vrd .kuukame2
2. hüplema, karglemalatse akassive kukkame lapsed hakkasid karglema. Vrd .arkleme, .kargleme, karguteme, .kep´sme, .ülpäme

.kuukame2 <koogate, .kuuka>
1. nelja jooksmaegä sii obene iluste joosta ei mõista, sii nakkap kohe kuukame ega see hobune ilusti joosta ei oska, see hakkab kohe nelja jooksma. Vt kukkame
2. lonkamaoben tule koogaten, lompas edimest jalga hobune tuleb longates, liipab esimest jalga. Vrd .konkame, .kõnkame, .kõõpame, .lümpäme

ladime1 <ladide, ladi> Hls Krk kiiresti jooksma; lidumalatse ladive emäl perrä lapsed lidusid emale järele. Vrd kippame, .lehkleme, .leh´kmä, lüdime1, .sõrgame

laterdeme2 ~ laterteme2 <laterde, laterde>
1. ringi jooksma, hulkumames sa laterdet ümmer ilma ku latse kodun mis sa hulgud ringi, kui lapsed kodus. Vrd aamerteme, kalberdeme, loosterteme, luusterteme, .ul´kme
2. maha tallamaani pojakse laterteve kikk ärä hanepojakesed tallavad kõik [rohu] maha. Vrd kannusteme, lämberdeme, .sõkme, .tallame1

leegusteme <leeguste, leeguste> Krk kiiresti jooksmaküll olli ta sõs vastu leegusten küll oli ta siis kiiresti vastu jooksnud. Vt leeguteme

leeguteme <leegute, leegude>
1. tormama, kiiresti jooksmaei tää, kus sii ommuku vara leegutep ei tea, kuhu see hommikul vara tormab. Vrd leegusteme, .liikame, .liik´me1, .lingame
2. asjatult ringi hulkumamiis leeguts ja leeguts, ei taha kodun kurta mees hulgub ringi, ei taha kodus püsida; mis te iki leegudede, kurtke vahel paigal! mis te ikka ringi hulgute, püsige vahel paigal!. Vrd .juuskleme, karguteme, lennuteme, lõhverteme

.lendäme <lennäte, .lendä>
1. lendama, õhus liikumasügüse lendäve linnu lõunas sügisel lendavad linnud lõunasse
2. õhu käes või läbi õhu liikuma, lendlemamõsu lennäs´ tuulege sääl nööri pääl pesu liikus tuulega seal nööri peal. Vrd .lendleme, .liugleme
3. kiiresti liikuma, jooksma, kihutamaaig lää edesi ku lennäten (knk) aeg läheb edasi nagu lennates. Vrd kihuteme, lennuteme, linguteme

lennuteme <lennute, lennude> Trv Hel
1. lendama panema, lennutamamusta rästä lennuteve poigi musträstad lennutavad poegi (st õpetavad poegi lendama)
2. kihutama, tormama, ringi jooksmaperemiis olli väegä lol´l, lennut´s ringi, es tii tüüd peremees oli väga loll, jooksis ringi, ei teinud tööd. Vt kihuteme, .lendäme, linguteme

lidume <lidude, lidu> kiiresti jooksma, lidumasõs ma lidusi kähku läbi suu siis ma jooksin ruttu läbi soo. Vt ladime1, lüdime1

.liikame <leegade ~ leegate, .liika>
1. leegitsema, leegiga põlemasuur tule liik´ sääl mahan, küll liikas ja loitas suur tuleleek seal maas, küll leegitseb ja loidab. Vrd leegitseme, .liik´me1, .loitme, lõkendeme
2. tugevasti valutamaküll leegas´ kikk sii aig küll valutas kogu see aeg. Vrd .lõhkme1
3. piltl kiiresti jooksma, leekimalatse liikave emäle vastu lapsed jooksevad emale vastu; kun vähä pidu om, sa liikat sinna kus vähegi pidu on, sa leegid sinna. Vrd leegusteme, leeguteme, .lingame, linguteme2

.liik´me1 ~ .liik´ma1 <.liiki, leegi>
1. leekima, leegiga põlemamaja liik´s ku ta pal´le Hls maja oli leekides, kui ta põles. Vrd leegitseme, .loitme, lõkendeme
2. piltl tööd rügamamuku leegi ommukust õhtuni tüüd tetä muudkui leegi hommikust õhtuni tööd teha. Vrd .lõhkame, .rähkleme, rügime
3. kiiresti jooksma, lidumaku ta obene liik´mä pist, sis es ole enämb aru kunnigil kui ta hobune jooksma pistis, siis ei olnud enam aru kuskil. Vrd leegusteme, leeguteme, .lingame
4. piltl ägedalt valutama, valu kiirgamajalg liik´s tulist valu, es saa katsu jalg kiirgas tulist valu, ei saanud katsuda; kõtt liik´ valute kõht valutab ägedalt. Vrd .liikame, .lõhkme1

.lingame <lingate, .linga> Krk Hel (kiiresti) jooksmakoer panep lingame, jänesel perrä koer hakkab jooksma jänesele järgi. Vrd .liikame, linguteme2

linguteme2 <lingute, lingude> jooksma, kihutamapiken tule, einälise linguteve kodu poole pikne tuleb, heinalised jooksevad kodu poole. Vt leeguteme, .liikame, .lingame

lippame <lipate, lippa> kergelt ja kiiresti jooksma, lippamatüdrik lipas´ ussest sissi tüdruk lippas uksest sisse. Vrd .ilpame, .ilpneme, .silkame, .sirgame

.lirtame <lirdate ~ lirdade, .lirta>
1. edvistama, tühja juttu ajamamuti lirtave müüdä külä [vana]mutid ajavad küla peal tühja juttu. Vrd edeveme, edvisteme, ependeme, kergateme, läterdeme
2. ringi jooksma; amelemata taht lirdate egäl pool, mes sa sis järgi lirtat! tema tahab igal pool ringi joosta, mis sina siis [kohe] järele jooksed!; naene lirtap ümmer tõiste meestege naine ameleb ringi teiste meestega. Vrd amaleme, etsiteme, .ir´tme, jõõbiteme, .jõõp´me

.litsme <.litsu, litsu>
1. litsuma, suruma, vajutamalitsu jahukot´t kinni suru jahukott kinni. Vrd .litsame, rudsume
2. piltl kiiresti kõndima, jooksmavah, koer litsup sinnä poole! näe, koer jookseb sinnapoole!. Vrd kakkame3, kippame, ladime1, .sõrgame

.lõikame <lõigate ~ lõigade ~ lõegate, .lõika>
1. lõikamalõigake sii puukaba maha! lõigake see puukaba maha!; me lõigassim üte süllä puid peenikses me lõikasime ühe sülla puid lühikeseks. Vt .lõikme
2. vilja lõikamarügä om viil lõikamede rukis on veel lõikamata. Vrd lobusteme, .põimme
3. saagimauibul lõigats ossa vällä, kun väege kähmän om õunapuul lõigatakse oksad välja, kus väga tihedalt koos on. Vrd .saag´ma
4. vikatit noaga teritamaväit´s ja kirves taht ihva, vikat taht lõigate nuga ja kirvest tuleb ihuda, vikatit tuleb lõigata. Vrd .luiskame, teriteme1
5. kohitsema, kastreerimakutsu va Matt põrsid lõikame, mudu põrsa lääve vanasse Trv kutsu vana Matt põrsaid kohitsema, muidu põrsad lähevad vanaks. Vrd kohime, kohitseme, .ruuname
6. opereerimasii ädä taht lõigate selle haiguse puhul tuleb opereerida
7. piltl kiiresti liikuma, jooksma, tormamata tahas mutku ümmer lõegate sinna tänna ta tahaks muudkui ringi tormata sinna tänna. Vrd .juuskme, kihuteme, .tormame
8. piltl lööma, virutamama lõika sulle üte napsu müüdä kül´ge ma virutan sulle ühe sopsu mööda külge. Vrd lähäteme, läigiteme, .lüüme, viruteme

.putkame <putkate, .putka> putkama, ära jooksmavaras pis´t putkame varas pistis putkama. Vrd pukkame2

põkkame <põkate, põkka> Krk jooksma, põgenemaku ta sedä kuul´ds, ninda pan´ds pakilt põkkame kui ta seda kuulis, siis kohe pani jooksu. Vrd .jalgame, lagame, pageme, pukkame2, pügäme2

pügäme2 <pügäde, püä> Krk Hel ära jooksma, plagama; põgenemapoiss pan´ds pügäme poiss pani plagama; rahvas pügänuve Riia poole Hel rahvas põgenenud Riia poole. Vrd .jalgame, lagame, pageme, pageneme, põkkame

.pühkme1 ~ .pühkmä <.pühki, pühi>
1. pühkimapühi vähä kergelt luvva ladvage pühi natuke kergelt luua otsaga; ku lehmä mõtsan akkav käimä, sis tali karu ku pühits maha kui lehmad karjamaal hakkavad käima, siis talvekarv nagu pühitakse maha. Vrd .arjame1
2. piltl ära põgenemana pühksev puha mineme Trv nad lasid kõik jalga || .jalga .pühkme jalga laskma, ära jooksmamiis om võtten raha väl´lä ja pühkin jalga Hel mees on võtnud raha välja [pangast] ja lasknud jalga. Vrd .jalgame

raaveldeme ~ raavelteme <raavelte, raavelde> Hls Hel traaveldama, ringi jooksma; trallimaküll latse raaveldeve ussaian küll lapsed trallivad õues. Vrd .ral´me

ratsuteme <ratsute, ratsude>
1. ratsutamame ratsutime läbi mõtsa me ratsutasime läbi metsa
2. piltl ringi jooksma, tormamatule vällä, kõnni ja ratsude, sis lää tervis tõises! tule välja, kõnni ja käi ringi, siis läheb tervis teiseks! (muutub paremaks). Vrd .juuskleme, karguteme, leeguteme, lennuteme, raaveldeme


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur