[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit

ais1 <aisa, .aisa>
1. (vankri või ree) ais ▪ obene karas´ aise vahelt väl´lä hobune hüppas aiste vahelt välja; linnu istuve vanker aise pääl linnud istuvad vankri aisade peal. Vrd juhi, kints, vehmer
2. aisa meenutav osa mõnel esemel (nt vokil) ▪ okil om kait´s aisa vokil on kaks aisa

ais2 <aisu, .aisu> lõhn, hais ▪ sii äitsmeke om ää aisuge see lilleke on hea lõhnaga; oma rahvas, võõras ais – ku mõni om aisu tennu oma rahvas, võõras hais, [öeldi] kui mõni on haisu teinud (peeretajast)

es ei (eitussõna minevikus) ▪ es ole ~ es jole ~ es joole ei olnud; es joole kurjust änäp kunnigi ollu ei ole kurjust enam kuskil olnud; ta es lääki kodu ärä ta ei läinudki ära koju

iis <iie, iit> hiis, püha metsasalu ▪ ei meid nännü iide neiu, ei meid kuulu iide koera (rahvalaulust) meid ei näinud hiite neiu, meid ei kuulnud hiite koer

iis|kann <iis|kannu, iis|.kannu> kastekann ▪ ennembelt es ole iiskannu, sis valati taimi läbi sannaviha varemalt ei olnud kastekannu, siis kasteti taimi läbi saunaviha

iks Hel ikka ▪ suuremp viiton´n iks sis olli luumil väl´län suurem veetünn ikka siis oli loomade jaoks väljas; peris jämmest rõõvast olliv tanu ja kirja aetu, valge iks päris jämedast riidest olid tanud ja kirjad (st mustrid) tehtud, valged ikka. Vrd ike2, iki, ikke, ikki

ips <ipsi, .ipsi>
1. kips (kivim) ▪ Koevalinnast tuudi ipsi Koivalinnast (Gaujienast) toodi kipsi
2. peenestatud kips, kipsipulber; kipsiväetis ▪ ipsi kivist aias ipsi vabrikide sehen kipsikivist tehakse kipsi vabrikutes; ipsi külvave naisterahva kikk puha kipsi külvavad ikka naisterahvad (puistavad kipsiväetist põllule)

ir´s <irre, irt> van hirs, teivas, latt ▪ ir´s olli lat´t talvenooda viukövve otsan hirs oli latt talvenooda veoköie otsas. Vrd latt´3, malk, saib, seiväs, teiväs

isa|maa <isa|maa, isa|maad> isamaa, kodumaa. Vt esä|maa

ise|luum <ise|loomu, ise|.luumu> Hls loomus, iseloom ▪ küll om sellel alle iseluum ant küll on sellele alles iseloom antud. Vrd luum3, luumus1, olek1

isu <isu, isu>
1. (söögi)isu, himu ▪ mul om obese isu mul on väga suur isu. Vrd imu, isaltus
2. tahtmine, soov ▪ miu isu saa täüs kah joba, mea ei taha olla minu tahtmine saab ka juba täis, ma ei taha olla (siin enam). Vrd suuv´, tahtus

isu|konn <isu|konna, isu.|konna> Krk näljane olevus, õgard ▪ küll temä süüp üttepuhku, ta täüs ei saa, sii om küll isukonn küll ta sööb ühtepuhku, ta täis ei saa [kõhtu], see on küll näljane olevus. Vrd agijes, jõhver´d, kehik, neeli|peni, neelus´k

its|aben <its|abene, its|abent> Krk kikkhabe ▪ noortel meestel ollive kigil itsabene ehen noortel meestel olid kõigil kikkhabemed ees. Vrd kikk|abe

iu <iu, iu>
1. hiuk, hinkuva hobuse häälitsus ▪ iu märä iuklep iu iu hinkuv mära hirnub iu iu. Vrd iuk4
2. hinkuv (hobune) ▪ iu oben es lase ennest raute hinkuv hobune ei lasknud ennast rautada; sii om iu, ei võta kuurmet perrä, viskas kust see [hobune] hingub, ei võta koormat järele, viskab kust

ius <.iusse, iust> juus ▪ miul om erelise iusse mul on hõredad juuksed. Vrd .juusse

.kärdä|ais <.kärdä|aisu, .kärdä|.aisu> Trv kärsahais, kõrbehais ▪ küük´ olli kärdäaisu täüs köök oli kõrbehaisu täis. Vt kärsä|ais

kärsä|ais <kärsä|aisu, kärsä|.aisu> Pst Hls kõrbehais, kärsahais ▪ kambren olli kärsäais toas oli kärsahais; kärsäaisu tulep, liha om vist kärssäme lännu kõrbehaisu tuleb, liha on vist kõrbema läinud. Vrd .kärdä|ais

mis ~ mih <mike ~ mille, miket ~ midä> mis ▪ mih-na teeve? mis nad teevad?; kott läit´s lõhki, mih ma nüid taha tetä kott läks lõhki, mis nüüd teha; mikes ta õpis? kelleks ta õpib; mikest sii om tett? millest see tehtud on?; mikest sa kõnelet? millest sa räägid?; mike mooduge sa mõtlet sääl eläde? kuidas sa seal elada mõtled?; mis-si tunni aig om? mis kell on?; siuke kotus olli, midä pel´läti selline koht oli, mida kardeti. Vrd mes