[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

irvik <irvigu ~ irviku, irvikut> Krk irvhammas ▪ ta üit´s vana irvik om, ken ütte puhku naar ja irvits ta üks vana irvhammas on, kes ühtepuhku naerab ja irvitab. Vrd irv|ammas