[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit

ilves <ilvesse, ilvest> ilves ▪ ilvessege tett puul nädält jahti, enne ku kätte saadi ilvesele peetud pool nädalat jahti, enne kui kätte saadi || uba|ilves ubailves, väike kirju ilves; susi|ilves huntilves, suur ilves

kohelik <koheligu, kohelikku> Trv kuhi, hunnik; (vilja)kuhilas ▪ ta om ku va kohelik ta on nagu kuhilas (kogukast inimesest). Vt kuhelik

kuhelik <kuheligu ~ kuheliku, kuhelikku> Trv kuhi, kuhil, hunnik; viljakuhilas ▪ kardule seisive kuuri all kuheligun ja uutsive korjamist kartulid seisid kuuris hunnikus ja ootasid sorteerimist; rüä kuheliguse kokku pant rukkid [on] kuhilasse kokku pandud. Vrd kohelik, kubin1, kuhi

kuhi <kuhja, .kuhja> kuhi, hunnik, kuhilas ▪ nii einä, mes sissi es mahu, panti väl´lä kuhja need heinad, mis sisse ei mahtunud, pandi välja kuhja; kuhja süä piap kuivas jäämä kuhja keskosa peab kuivaks jääma. Vrd kohelik, kubin1, kuhelik, lasu, unik

kuhjan
1. kuhjas, hunnikus ▪ rõõva ollive puha üit´s tõise otsan kuhjan riided olid kõik üksteise peal kuhjas; ta olli kuhjan ülen, sii jää see oli kuhjas üleval, see jää
2. hulgaliselt, kubinal ▪ pannime tüdruklatse meesterahva amme sissi, ku kasvi, olli ka esätsi kuhjan ümmer panime tüdruklapse meesterahva särgi sisse, [et] kui kasvas, oleks olnud ka mehi hulgaliselt ümber; luum om kuhjan täüs ploomipuu on kubinal täis (ploome). Vrd kubin2, ulga

kun´n <kunni, .kunni> Hls Krk Hel muhk, kühm; väike hunnik, heinasaad ▪ kunni pannas einä, kun´n tetäs ümärik heina pannakse saadu, saad tehakse ümarik; ta tegis´ pal´lu kun´ne ta tegi palju väikseid heinasaadusid. Vrd kom´m2, kök´s1, kühm. Vrd kun´a2, kuni1

kupits1 <kupitse, kupitset> , kupitse <kupitse, kupitset>
1. piirimärk, mulla- või kivihunnik posti või piirikiviga ▪ üleaidse saive täpi pääld kupitse man kokku naabrid said täpipealt kupitsa juures kokku; kivedest tetti ümärik kõrge kupits kividest tehti ümarik kõrge piiritähis
2. väike hunnik, kuhi ▪ üit´s tilluk kupits sai üles tett üks väike kuhi sai valmis tehtud. Vrd kupik2

kök´s1 <köksi, .köksi> väike hunnik, saad, koorem ▪ üit´s einä kök´s taht viil nurmest ärä tuvva üks heinahunnik on vaja veel põllult ära tuua. Vrd kupik2, kämm1, moksik, mütsäk1

laadak <laadagu ~ laadaku, laadakut> hunnik, latakas, lahmakas ▪ siin om lehmäsita laadak mahan siin on lehmasita latakas maas; sõnnik om laadakus jäänü sõnnik on panka jäänud; kiri lääp laadakuse, ei näe enämb lugede, miul om rel´le vaja Trv kiri läheb kokku, [ma] ei näe enam lugeda, mul on prille vaja. Vrd laadsak, laamak, landsak

.laager <.laagre, .laagert ~ .laagerd>
1. laager; ladu ▪ ma lää mustliste laagert vaatame ma lähen mustlaste laagrit vaatama; temä pidäs´ õlle laagert tema pidas õlleladu. Vrd ladu2, Vt liir´2
2. piltl kogum, salk; hunnik ▪ rüä kanneti ütte laagres kokku rukis kanti ühte hunnikusse kokku; me istim laagren mahan me istusime laagrina maas (üheskoos). Vrd laru
3. (seadme) laager ▪ lina masin juusk laagre pääl linamasin jookseb laagri peal
4. õllesort ▪ laager om lahjemp Hls laager on lahjem (õlu)

lade <lademe ~ ladema, lademet> kiht, lade, virn, hunnik; lina- või viljavihk ▪ puu lastas lademase maha Trv puud lastakse virnadesse maha; rüä olli maha lõigat lademes, ilma sidumede alle Krk rukkid olid maha lõigatud lademesse, ilma sidumata alles. Vrd kih´t2, ladermu1

ladermu1 <ladermu, ladermut> Pst Hls Krk lade, hunnik; suur hulk ▪ sääl om mitmen ladermun einu mahan, kunas ma nii kokku pane seal on mitmes lademes heinu maas, millal ma need kokku panen [kuhja]; ma sai üte ladermu palukit ma sain ühe [suure] hunniku pohli; sääl olli suur ladermu siini, kait´s korvi ai täüs seal oli suur hulk seeni, kaks korvi ajasin täis (korjates). Vrd kih´t2, lade

ladu2 <ladu, ladu> lasu, hunnik; ladu ▪ ku mia vaate raamadu pääle, mia ei näe muud ku papre ladu kui ma vaatan raamatu peale, ma ei näe muud kui paberihunnikut; mõisan olli viina ladu mõisas oli viinaladu. Vrd .laager, laru, unik

lamak <lamaka, lamakat> Trv, lamakas <lamaka, lamakat> Trv suur lai tükk või hunnik ▪ lume pääle laotedi lamak rõõvast lume peale laotati suur tükk riiet; adra ette jäi suur puu lamakas adra ette jäi suur puutükk. Vrd kahmak2, laamak, .lahkam, lahmak1, lõmak

laru <laru, laru> Krk, lar´u <lar´u, lar´u> Hls
1. hunnik, lasu; hulk ▪ kümme või rohkep akki panti ütte ritta või ütte larru Krk kümme või rohkem hakki pandi ühte ritta või ühte lasusse; ku õige laialt kivi kokku aet, ütelts kivi laru kui õige hulga kive [oli] kokku aetud, öeldi kivilasu
2. vankri laiendusraam Hls. Vrd laam´2, laamits, laavik, lah´m1, lavits

lasu <lasu, lasu>
1. hunnik, suur kogus ▪ kus maailma lasu ubinit olli mahan kus ilmatu hunnik õunu oli maas. Vrd laadak, lade, ladu2, laru, losenik
2. lame hunnik, lasu ▪ siiä om lasu maha jäet siia on hunnik maha jäetud. Vrd larak, läsu, läämäk
3. piltl kogukas ese või olend ▪ laiali aanu jala, istus sääl pengi pääl ku lasu kunagi, müüdä ei saa laiali ajanud jalad, istus seal pingi peal kui lasu kunagi, mööda ei saa. Vrd jurak, jõrak, kõm´m2, löhmäk, müräk1

latak <latagu ~ lataku, latakut>
1. latakas, lapiti asetatud asi ▪ lihatüki pannas tünni latakus sissi lihatükid pannakse tünni lapiti sisse; kui ei taha kangast latakus panna, sis mähits rulli kui kangast ei taheta lapiti panna, siis keeratakse rulli. Vrd laadak, laamak, lätsäk, lätäk, pätäk2
2. patakas, lame hunnik ▪ vaade sääl latakun peave nii papre kah oleme! vaata, seal patakas peavad need paberid ka olema. Vrd patak, pätsäk, pätäk2, sumak

losenik <losenigu ~ loseniku, losenikku> , lossenik <lossenigu ~ losseniku, lossenikku> Krk van suur hulk, hunnik ▪ ma sai täempe kätte ää losseniku ma sain täna hea hulga kätte (raha); üit´s losenik paan, tõine ahjun üks hulk pajas, teine ahjus (toitu). Vrd losentik, losikond

losentik <losentigu ~ losentiku, losentikku> Krk suur hulk, hunnik ▪ igäven losentik sõnnikut väl´lä veet, kunas ma ta är jõvva laote igavene hunnik sõnnikut välja veetud, kunas ma ta ära jõuan laotada. Vrd losenik, losikond

läsu <läsu, läsu> Hls Krk
1. madal hunnik, lasu ▪ küüni põrmandu pääl olli läsu einu küüni põrandal oli lasu heinu. Vt lasu
2. lagunenud ese, logu; lobudik ▪ miul om vana läsu jalan, peris katik tõise mul on vanad jalanõud jalas, päris katki teised; mõtsa veeren olli kah üit´s läsu metsa ääres oli ka üks lagunenud hoone. Vrd logu, logus´k, lohmits, los´s1, los´u

mütsäk1 <mütsägu ~ mütsäku, mütsäkut>
1. mütsakas, nutsakas; väike hunnik ▪ taga lauda olli mütsäk einu mahan lauda taga oli nutsakas heinu maas. Vrd kupik1, kämm1, kök´s1, moksik, mutsak
2. suur matsakas olend või ese, mürakas; käntsakas ▪ ta om suur inimen ku mütsäk ta on suur inimene nagu mürakas; lavva pääl olli suur mütsäk liha laual oli suur käntsakas liha. Vrd .kantskam, kändsäk, .kändäm, mõrakas, müräk1

naber <nabra, .napra> naber, suur viljahakk (mitmest rukkihakist kokku tehtud kuhjataoline rukkivihu hunnik) ▪ vili om pant napra vili on pandud hakki; ku rügä akin ärä kuivi, sis tetti napra kui rukis hakis ära kuivas, siis pandi hunnikusse. Vrd puu|naber

patak <patagu ~ pataku, patakut>
1. suur tükk, kamakas ▪ sahvren olli suur patak võid sahvris oli suur kamakas võid; kausi sehen olli patak lamba lihä kausi sees oli kamakas lamba liha. Vrd kamak, kambak, kombak2, pandak, pank1
2. patakas, hunnik ▪ tal es mahu raha patak karmanis tal ei mahtunud rahapatakas taskusse. Vrd latak, paak´1, patsak1, pätsäk, pätäk2

patsak1 <patsagu ~ patsaku, patsakut> Krk patakas, hunnik ▪ ma löüsi kapist üte patsagu raha ma leidsin kapist ühe pataka raha. Vrd latak, pandsak, patak, pätsäk, pätäk2