[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

ardsik2 <ardsigu ~ artsiku, artsikut> , artsik2 <artsigu ~ artsiku, artsikut> varjualune (hoone seina kõrval) ▪ agadest teive rästse ala ardsiku hagudest tegid räästa alla varjualuse; põhu artsik tetti varbest või lavva otstest põhu [hoidmiseks] varjualune tehti varbadest või lauaotstest. Vrd .ardu, arduk, ardus

kavak <kavagu ~ kavaku, kavakut> Hel
1. putka ▪ vanast ollive laadal kavaku, kun olli kikke müvvä vanasti olid laadal putkad, kus oli kõike müüa. Vrd kon´g, put´ka
2. vana lagunenud hoone ▪ ta lännu talu kavakuse sisse jutlust pidäme ta läinud vanasse lagunenud tallu jutlust pidama. Vrd kohmits1, lobus´k2

kobar1 <kobare, kobaret>
1. kobar ▪ sitikmarja kobare ollive puhma kül´len mustsõstrakobarad olid põõsa küljes. Vrd säräk1, sauk, säuk, tsüt´s
2. lähestiku asetsevate olendite, esemete või hoonete rühm ▪ suur seene kobar olli kannu pääl suur hulk seeni oli kännu peal. Vrd käräk2, sagar2, salk

kohmits1 <kohmitse, kohmitset> lobudik, halvas seisukorras hoone; kuur ▪ tuul lükäs´ temä kohmitse ümmer tuul lükkas tema lobudiku ümber. Vt koomits

kormits <kormitse, kormitset> Pst lobudik, lagunenud hoone ▪ mõtsa veeren om üit´s vana lagunu uune kormits metsa ääres on üks vana lagunenud lobudik. Vrd kohmits1, koomik, koomits, kor´v2, logus´k

.kuutam <.kuutame, .kuutamet> Krk varjualune (teise hoone kõrval) ▪ korvi olliv kuutamen korvid olid varjualuses; põhku panti kuutame ala põhku pandi varjualusesse. Vrd ardu, artsik2, koomik, koomits, kuurik

lagume <lagude, lao>
1. lagunema, katki minema (esemest, hoonest vms) ▪ aid akas´ maha laskume ja ärä lagume aed hakkas maha kukkuma ja ära lagunema; amba lakkive ärä hambad lagunesid ära; vanaeit olli lagunu suuge, laste manu es või lasta (knk) vanaeit oli ropu suuga, laste juurde ei võinud lasta. Vrd laguneme, lameme2, lameneme
2. pehmeks minema ▪ erne om paan är lagunu, pehmes keenu herned on pajas ära lagunenud, pehmeks keenud
3. piltl enneaegselt sünnitama ▪ ku rasset jalga inimene eitup või tõst rasset asja, sis lagunes ärä kui rase inimene ehmatab või tõstab rasket asja, siis hakkab enneaegselt sünnitama
4. sulama, lagunema (lumest, jääst) ▪ sii olli lume lagumise aig ku tii olli üles kerkunu see oli lumesulamise ajal, kui tee oli üles kerkinud (ebatasaseks)
5. laiali või lahku minema ▪ latse latse puha lakkiv ja kattev ärä lapselapsed kõik läksid laiali ja kadusid ära. Vt .lahkume, .lahkuneme
6. levima, laiali valguma ▪ sii jutt om rahva kätte lagunu see jutt on juba rahva kätte levinud

logus´k <loguski, loguskit> Krk lagunenud hoone, lobudik ▪ sii logus´k oles vaja ärä lahku see lobudik oleks vaja ära lõhkuda. Vrd lobus´k2, lobut´, lobutus, lohmits, loomits

lohmits <lohmitse, lohmitset> Pst Hls vana lagunenud hoone ▪ üit´s lohmits olli tii veeren üks lagunenud hoone oli tee ääres. Vrd logus´k

loomits <loomitse, loomitset> vana lagunenud hoone, lobudik ▪ sii üit´s vana loomits om [eks] see üks lobudik on. Vrd kohmits1, koomits, kormits, lobus´k1

los´s1 <lossi, .lossi>
1. uhke hoone, loss ▪ Karksi kiriku man om lossi vareme Karksi kiriku juures on lossi varemed
2. hlv lobudik Trv Hel ▪ sii igävene vana lagunu los´s om kokku vajunu see väga vana lagunenud lobudik on kokku vajunud; vana maja los´s joba kokku minekil vana majalobudik [on] juba kokku kukkumas. Vt lobudik, Vrd los´u

nurga|laud <nurga|lavva, nurga|.lauda> vertikaalselt löödud laud hoone seina nurkades ▪ nurgalavva lüvväs, et nurga ärä ei mädänes nurgalauad lüüakse, et nurgad ära ei mädaneks

oone <.uune, oonet> hoone, ehitis ▪ uune olli egäl puul puust ristnukage ehituse hooned olid igal pool puust ristnurgaga ehitised; elu uunil olli undamendi pant eluhoonetele olid vundamendid pandud

ran´ts|pal´k <ran´ts|palgi, ran´ts|.palki> hoone seina pealmine palgikord, aampalk ▪ ommen tule ran´tspalgi pääle panna homme tuleb ülemine palgirida peale panna. Vrd aam|pal´k, aan´|pal´k, ran´ts|puu

ran´ts|puu <ran´ts|puu, ran´ts|puud> Hel hoone seina pealmine palgikord ▪ nii palgi passive ran´tspuies need palgid sobivad pealmisteks. Vt ran´ts|pal´k