[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

aganik <aganigu ~ aganiku, aganikku> aganik, ruum aganate jms hoidmiseks ▪ nüssik jäi aganigu läve ette lüpsik jäi aganiku läve ette; Mats olli minnu aganikuse Trv Mats oli läinud aganikku

.ankur1 <.ankru, .ankrut> vaadikujuline puunõu (peamiselt õlle hoidmiseks) ▪ ankur olli sii mes kolmkümmend tuupi ankur oli see, mis [mahutas] kolmkümmend toopi

.jätme ~ .jätmä <jättä, jätä>
1. jätma, (edasi) olla laskma ▪ vanast jäeti vas´k sis kasume ku ta ää lehmä poig olli vanasti jäeti vasikas siis kasvama, kui ta hea lehma poeg oli; mia jäti kah täämbe tua põrmandu mõskmede mina jätsin ka täna toa põranda pesemata
2. säilitama, alal hoidma ▪ sirge pikä õle jäets sidemides sirged pikad õled jäetakse sidemeteks (õlekubude tegemisel). Vrd .oidme
3. ära v üle andma, loovutama ▪ ärä jättä oma tüüd tõistel tetä ära jäta oma tööd teistele teha || maha .jätme hülgama, loobuma ▪ ta jät´s piibu maha, ei tõmba ämp piipu ta loobus piibust, ei tõmba enam piipu; poolel .jätme ~ poolikul .jätme pooleli jätma ▪ me jätim einäteo poolikul me jätsime heinateo pooleli; rahu .jätme lõpetama; rahule jätma ▪ nüid om ele kuju, tulep kütmine rahu jättä nüüd on vili [rehes] kuiv, tuleb kütmine lõpetada; .õhtut .jätme õhtul tööd lõpetama, õhtule jääma ▪ ku sa selle tükikse är saat, sõs jätä õhtut kui sa selle tükikese ära saad [tehtud], siis jää õhtule
4. edasi lükkama, viivitama ▪ jätä ommenes sii minek jäta homseks see minek. Vrd .aigleme
5. mööndusi, järeleandmisi tegema, andestama ▪ vana eläje ta meil om, jätäm andis tal vana loom ta meil on, anname talle andeks

.kaitsme <.kaitsa ~ .kaitse, kaidsa ~ kaitsa>
1. kaitsma, ohu eest hoidma ▪ Muri ollu neil sõs, sii kaitsi nende mõtsa luume iist neil oli siis olnud Muri, see kaitses nende metsloomade eest
2. eemale peletama, vältida püüdma ▪ mee kaidsa vana siga ärä põrste mant! mine peleta vana siga põrsaste juurest ära!. Vrd peleteme, ujuteme

.kaldume <.kaldude, .kaldu> Hls Krk
1. viltu või kaldu vajuma, kalduma ▪ lei kaldum, es putu viil maha hakkas kaldu minema, ei puutunud veel maad. Vrd .kaldame
2. millegi poole pöörama või hoidma ▪ saa nätä, kumba poole õigus kaldup saab näha, kummale poole õigus kaldub

karjateme <karjate, karjade>
1. karjatama, karja hoidma, valvama ▪ me pidim ikki karjatem neid, et lehmä sinna augu viiri ei lääs me pidime ikka valvama neid, et lehmad sinna augu äärde ei läheks. Vrd paimenteme
2. karjana ajama ▪ latse karjatide vanal aol nukka ku võõras tulli lapsed aeti vanasti nurka, kui võõras tuli

kas´t <kasti, .kasti> kast, hoiukast, (veime)kirst ▪ kirst om kumere kaasege, rõõva kas´t om õige kaasege kirst on kumera kaanega, rõivakast on õige (st lameda) kaanega. Vrd laadik1, laegas

kerä|mat´t <kerä|mati, kerä|.matti> karp õmblustarvete hoidmiseks ▪ pane kääri ja nõgla kerämatti tagasi! pane käärid ja nõelad karpi tagasi. Vt mat´t2

kirst <kirstu, .kirstu>
1. kirst, vakk, puust kast riiete, toidukraami jm hoidmiseks ▪ sääl ollu sõs kirst kesvi täis seal olnud siis kirst otri täis; ennevanast ollive kirstu viil maailmatu laadiku, tappege ja puulukuge, käsitsi sisse lõigat ja põletet kirjege ennevanasti olid kirstud veel ilmatu suured, tappidega ja puulukuga, käsitsi nikerdatud ja põletatud mustritega. Vrd kestel, laadik1, vakk
2. puusärk, surnukirst ▪ panti laudsi pääle seni ku kirst tuudi [surnu] pandi lautsile seniks, kui puusärk toodi; valge kirst ja valge ris´t olli vanast valge puusärk ja valge rist oli vanasti

kopel ~ kopel´ <.kople, kopelt ~ kopel´d> koppel, taraga piiratud karjamaa, maatükk loomade hoidmiseks ▪ Alma tääs´ küll sedä kopelt Alma teadis küll seda koplit; siul om suur sigade aid või kopel´ sul on suur sigade aed või koppel

korju|raha <korju|raha, korju|raha> Hel kogutud raha, hoiuraha ▪ karbin olli korjuraha karbi sees oli hoiuraha. Vrd paiga|raha

korss1 <korsa, .korssa> Trv sump, eluskala ja vähkide hoidmise vahend ▪ korsa sihen ollive kala sumba sees olid kalad. Vrd kum´m2, .pandur

kum´m2 <kummi, .kummi> Trv sump, kalakumm, eluskala ja vähkide hoidmise vahend ▪ kummi sihen viiti elu kala linna sumba sees viidi eluskalad linna. Vrd korss1, .pandur

kure|puu <kure|puu, kure|puud> Trv adrakurg; käsipuu, kust adral kinni hoitakse ▪ kurepuu om kuusitse adrakured on kuusepuust. Vrd kur´g, raie, rais1

laadik1 <.laadigu ~ laadiku, .laadikut> Hls Krk hoiukarp, kast, laegas ▪ temä panep endä raha laadikus tema paneb enda raha laekasse; mede kooli laadik olli ravvatet nurkege ja kaanege meie kooli laegas oli rautatud nurkade ja kaanega. Vrd laat´3

laegas <laegasse, laegast> , .laekas <.laeka, .laekast> Krk uus kaanega hoiukast; väike kirst; laegas ▪ laegassen olli raha kaanega hoiukastis oli raha; karjatse laekas ollu sängü all karjase hoiukast oli voodi all olnud; madal lai kas´t ollu laekas madal lai kast [olevat] olnud laegas. Vrd laadik1, laat´3

nahk <naha, .nahka>
1. nahk; inimese nahk ▪ saan´ olli nahkege katet saan oli nahkadega kaetud; ta om paksu nahage inimen (knk) ta on paksu nahaga inimene (ükskõiksest inimesest); nüid akkap käsi terves saama, nuur nahk pääle kasunu nüüd hakkab käsi terveks saama, noor nahk on peale kasvanud; tõmma ommukust õhtuni, nõnda et nahk nurisep sel´län (knk) rassi hommikust õhtuni, nii et nahk nuriseb seljas (raskest kurnavast tööst); las ta ellite pääle, egä sest poisist ääd nahka ei tule (knk) las ta hellitab pealegi, ega sellest poisist asja ei saa
2. piltl pilvitus ▪ taevas om üten nahan, nüid ei läägi vihm üle taevas on ühtlaselt pilvedega kaetud, nüüd ei lähegi vihm üle
3. piltl kõhn olend, kõhnard ▪ mis sa nende nahkege tegem akkat mis sa nende kõhnarditega peale hakkad (kõhnadest loomadest). Vrd koigat´s, kõhnat´s, kõõdsel, kõõnus, luu|vari
4. Väljendverbides: naha pääle .andme peksa andma; naha pääl eläme kellegi kulul elama; nahast .väl´lä .kargame millelegi tugevasti reageerima; .nahka .oidme millestki kõrvale hoidma; .nahka turule .viima millegagi riskima, end ohtu seadma

nän´n1 <nänni, .nänni> , näin <näini, .näini> hellitl ema; vanaema; hoidja ▪ näin tei viisu jalga ja rüüdi-vammust sel´gä vanaema tegi viisud jalga ja jaki-kuue selga; nän´n olli laste oidje nänn oli laste hoidja. Vrd eit, memm, nännik, nän´nä, vana|emä

oiateme1 <oiate, oiade> hoiatama ▪ libeve tii iist tule autujuhte oiate libeda tee eest tuleb autojuhte hoiatada; ma oiati siut selle mihe iist ma hoiatasin sind selle mehe eest

oiatus <oiatuse, oiatust> Trv hoiatus ▪ tii viirde panti mär´k oiatuses tee äärde pandi [liiklus]märk hoiatuseks

oid1 <oiu, .oidu> Krk
1. hoidmine, hoid ▪ ta võt´t lamba suves oiu pääle ta võttis lambad suveks hoida (karjatada)
2. kokkuhoid ▪ nemä om oiu inemise nemad on kokkuhoidlikud inimesed

.oidje <.oidje, .oidjet>
1. kokkuhoidlik ▪ oidje inimesel om egät ütte kokkuhoidlikul inimesel on kõike; sii olli seante oidje, et ta es anna ende penki istu ka tõisel see oli nii kokkuhoidlik, et ta ei andnud oma pinki ka teisele istumiseks; oidjel om omast käest võtta (vns) kokkuhoidlikul on omast käest võtta (kõike). Vt .oidlik, Vrd tehekas
2. hoidja ▪ nän´n olli kodun latse oidje vanaema oli kodus lapsehoidja

.oidme ~ .oidma <oida, oia>
1. hoidma, armastama ▪ obest oia ku naist ja seo ku varast (vns) hobust hoia kui naist ja seo kui varast. Vrd armasteme
2. kinni pidama, haardest mitte vabastama ▪ emä oid tillikest last rüpen ema hoidis tillukest last süles; küll mia oles selle õnne mõisten kinni oida küll ma oleks sellest õnnest osanud kinni hoida || tagasi .oidme tagasi hoidma ▪ oia iki tagasi, egä sõna pääl ei sünnü naarda! hoia ikka [naeru] tagasi, iga sõna peale ei sobi naerda!
3. mingis olukorras hoidma ▪ egä mia ei oia midägi asja salussen ega mina ei hoia midagi saladuses
4. säilitama, alles hoidma ▪ oia sii kiri alla! Trv hoia see kiri alles!; surnumõskjel ma oia iki ruuble ärä, mõskje piap iki ruuble saama surnupesijale hoian ma ikka rubla, pesija peab ikka rubla saama. Vrd .jätme
5. hoiduma ▪ oia sa kurat kätt, üät kätt lää pal´lu tiisit hoia sa vasakut kätt, paremat kätt läheb palju teid
6. hoolitsema, järele valvama ▪ ka sa tulet meil kodu oidme! kas sa tuled meile kodu hoidma?. Vrd oolitseme

paiga|raha <paiga|raha, paiga|raha> hoiuraha ▪ kas sul paigaraha kah om? kas sul hoiuraha ka on?. Vt korju|raha

paneme <panna, pane>
1. panema ▪ ma pane pastle jalga ma panen pastlad jalga; poiss panti mõnes raasikses külä kuuli poiss pandi mõneks [lühikeseks] ajaks külakooli; ka sul leib är om ahju pant? kas sul leib on ahju ära pandud? || .kõrva paneme kõrvale panema, käest ära panema ▪ selle pane ärä kõrva, sii jääss poolel! see pane ära kõrvale, see jääb pooleli!; .külgi paneme külge panema, puutuma ▪ ahi om kuum, ei või kätt külgi pannagi ahi on kuum, ei või kätt külge pannagi; manu paneme juurde panema; liialdama ▪ müüjä panep manu ja ostje jätäp maha müüja paneb juurde [hinda] ja ostja kaupleb alla; .miili paneme meelde jätma ▪ ei jole tat miili panden ega tähel panden ei ole teda meelde jätnud jega tähele pannud; paigal paneme alles hoidma, kindlasse kohta panema ▪ ta lasken raha paigal panna ta [olevat] lasknud raha kindlasse kohta panna; .pihta paneme pihta panema, varastama ▪ einämaal om suur ladu einu pihta pant heinamaal on suur lasu heinu ära varastatud; .põmmu paneme pummeldama ▪ surnu matje olli kõvast kõrdsin põmmu panden surnumatja oli kõrtsis kõvasti pummeldanud; .sülti paneme linu niiskuma panema ▪ vaist panti lina sülti mõnikord pandi linad sülti (puhastatud niisutatud linad pandi kihiti hunnikusse); lina om sülti pant, õle tuustist tetäs pintsel, visats vett pääle linadele linad on niiskuma pandud, õletuustist tehakse pintsel, [sellega] visatakse vett peale linadele; .vastu paneme vastu rääkima, vaidlema ▪ ku sa tat käset, pand vastu lõugege ku üit´s mürin kui sa teda käsid, paneb vastu lõugadega nagu üks mürin (vaidleb vastu); üles paneme purskama ▪ veri panden püstü üles veri pursanud välja
2. pidama, arvama; hoolima ▪ ta rikkusest suurepet ei panna kedägi ta rikkusest suurt ei hoolita midagi; egä temä sellest kedäki ei pane ega tema sellest midagi ei hooli. Vt .uul´me1
3. torkama, nõelama ▪ mesilind olli är panden mesilane oli ära nõelanud. Vrd nõglume, .nõklame, salume, .sorkame, .suskame

pani|paik <pani|paega, pani|.paika> Trv, panni|paik <panni|paiga, panni|.paika> Krk panipaik, hoiukoht ▪ miul endel ei ole kedägi panipaika, ei saa koekile asju panna mul endal ei ole mingit panipaika, ei saa kuhugile asju panna. Vrd pandu|kammer, pandu|paik, pandus

pidi1
1. pidi, mööda, piki ▪ tulli üit´s ullike, sii käis´ siin nurme pidi kõndmen tuli üks ullike, see käis siin põldu pidi kõndimas. Vrd .müüdä1, pikut, päie
2. abil, hoides ▪ miis olli esi kesspaigan ja juh´ts oheligut pidi obesit mees oli ise keskpaigas ja juhtis ohelikust kinni hoides hobuseid
3. viisil, kombel, moodi ▪ ma ei ütle sul kumbakit pidi, kudas sedä tüüd tule tetä ma ei ütle sulle kumbagi moodi, kuidas seda tööd tuleb teha. Vrd .muudu, .viisi
4. põhjal, järgi ▪ pal´t lugu pidi inimese, ei ole üttegi tüü inimist ainult jutu järgi inimesed, ei ole ühtegi tööinimest. Vrd .järgi, .perrä

pidäme <pidäde, pia>
1. pidama, kohustatud olema ▪ piat temät meeliteme või vaigisteme pead teda meelitama või vaigistama; piass ta nüid värsket lume viskame, sõs saass rii tiid [kui] peaks ta nüüd värsket lund viskama (sadama), siis saaks reeteed
2. (loomi, talu jms) pidama ▪ ta taht obesit pidäde ta tahab hobuseid pidada; vanaesä pidäs´ mõiset vanaisa pidas mõisa
3. (alal) hoidma ▪ piav vanu kun´tse peavad vanu kombeid; tuba ei pia lämit tuba ei pea sooja. Vt .oidme
4. püsima, seisma ▪ ta sai obese pidäme ta sai hobuse seisma; elu pidäme elama ▪ ku na alva om, ei mõista oma elu pidäde, sis läe sii untsu kui nad halvad on, ei oska oma elu elada, siis läheb see untsu; .kinni pidäme kinni hoidma ▪ ta ei raatsi palka massa, piap raha kinni ta ei raatsi palka maksta, hoiab raha kinni; meelen pidäme meeles pidama ▪ ta om ää inimen ken miut meelen pidä ta on hea inimene, kes mind meeles peab; paigal pidäme kohapeal seisma; sõna pidäme sõna pidama, lubadust täitma ▪ vaate et sa iki sõna piat kah vaata, et sa ikka lubadust pead ka. Vrd pisume, püsüme, .seisme

pühitseme <pühitse, pühitse>
1. pühitsema, sisse õnnistama ▪ me pühitsime eilä oma uut maja sissi me pühitsesime eile oma uut maja sisse. Vrd pühenteme, õnnisteme
2. austama, lugu pidama ▪ poig ei pühitse enäp sedä pelli, jät´s selle moodu maha poeg ei austa enam seda pelli (majavaimu), jättis selle moe maha. Vrd .austeme, kumardeme
3. tähistama ▪ ka sa nüid oma sünnipäevä pühitset ka täo aaste? kas sa nüüd oma sünnipäeva tähistad ka tänavu?
4. hoolima, kokku hoidma; ettevaatlik olema ▪ egä mia ei pühitse selle man kedäki, mia ütle kik´k väl´lä ega mina ei hooli selle juures midagi, mina ütlen kõik välja. Vrd .uul´me1

ravin <ravine, ravinet> Trv purjepuu, mis hoiab purje sirgelt laiali

ren´ts <rentsi, .rentsi> Hls Krk traks, õlapael riietuseseme üleval hoidmiseks ▪ ilma ren´tsed ei kurda sel´län kördi neil ilma õlapaelteta ei seisa seelikud neil seljas; rentsi olli rõõvast tett, mõnel olli londist, tagapuul olli ris´t traksid olid riidest tehtud, mõnel olid nöörist, tagapool oli rist. Vt raksi2

rõõvas <.rõõva, rõõvast Trv ~ .rõiva, rõõvast Krk> rõivas, riie; kangas ▪ rõõva om kujumen riided on kuivamas; tal olliv iluse vastse rõõva tal olid ilusad uued riided; meil mõstas täembä rõõvit meil pestakse täna riideid; ihu ei lämiste enäp rõõva alust (knk) keha ei higista enam riiete all. Vrd .riie || kirigu|.rõõva kirikus ja külas käimise riided ▪ miul ollive uhke kirikurõõva mul olid uhked kirikuriided; koti|rõõvas jäme takune riie (nt viljakottide tegemiseks); kuu|.rõõva menstruatsioon; paigal|oitav rõõvas ~ paiga|rõõvas alles hoitav riideese; pii|rõõvas igapäevane riietus; põhu|rõõvas riidetükk põhu kandmiseks; põrmadu|rõõvas ~ põrmandu|rõõvas põrandavaip ▪ meil olliv jutilise põrmandurõõva meil olid triibulised põrandavaibad; sängü|.rõõva voodipesu ▪ kas sa sängürõõva ärä vahetit? kas sa voodipesu ära vahetasid?