[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

.amba|raha <.amba|raha, .amba|raha> hambaraha, kingitus imikule (hrl metallraha) ▪ ambaraha andas ristmise aal hambaraha antakse ristimise ajal; ku nurmikut viiti, sõs ka anti latsel ambaraha kui käidi katsikul, siis ka anti lapsele hambaraha

jaani|puna2 <jaani|puna, jaani|puna> jaanipäeval joodav punane jook (hrl alkoholiga) ▪ mea võti jaanikul jaanipuna kah üten ma võtsin jaanitulele jaanipuna ka kaasa

kõren´d1 <kõrendi, kõrendit> , kõren´t1 <kõrenti, kõrentit>
1. pikk latt, ritv (hrl kuhu midagi peale riputatakse) ▪ mitu kõrentit om lõngu mitu latitäit on lõngu. Vrd ridu, vabeje
2. kanaõrs ▪ ku me kümneksi lääme kardult võtme, sis om nur´m täis ku kana kõrentin kui me kümnekesi läheme kartuleid võtma, siis on põld täis nagu kanad oleks õrrel. Vt or´s, õr´s
3. kõrge ja sirge alt oksteta puu ▪ seante ere ossege ja kõrge puu om kõren´t selline hõredate okstega ja kõrge puu on kõrend. Vrd kõre1
4. piltl pikk kõhn olend, kõrend ▪ sii poiss om küll üit´s kõren´d see poiss on küll väga kõhn. Vrd koigat´s, koiger´t, kõrestik

känu <känu, känu> Krk väike heinasaad (hrl võrdlustes) ▪ väike lait´s istus rii pääl ku känu kunagi väike laps istub ree peal nagu väike heinasaad. Vrd kämm1, kämu, kän´n

lips|ein <lips|einä, lips|.einä> Krk raskesti niidetav kõva madal hein (hrl jusshein), lipshein ▪ lipsein läit´s vikati alt lips ja lips läbi, ligege om parep niitä lipshein läks vikati alt lipsti läbi, märjaga on parem niita

.mõrkjas2 <.mõrkja, .mõrkjat> Trv kalapoeg (hrl särg) ▪ mõrkjase sapp om suuremp ku ta esi särjepoja sapp on suurem kui ta ise; mõrkja kutsutse särjepoja ja ahunapoja mõrkjaks kutsutakse särjepoegi ja ahvenapoegi. Vrd mok´s2

nõgl|uis´k <nõgl|uisa, nõgl|.uiska> Hls nõeluss, hrl rästik ▪ nõgluisa om mõtsan ja suhun nõelussid on metsas ja soos. Vt nõgla|uisk, .nõklai|uis´k

padis´t <padisti, .padisti> batist, õhuke hrl puuvillane riie ▪ mul olli padistist jak´k mul oli batistist jakk; patistist tetti äiäkse rõõva batistist tehti imiku riided