[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

aani|ein <aani|einä, aani|.einä> Krk mõru vahulill (Polygala amarella) ▪ mõstas suud aanieintege, sis ei pääväte sul nägu ärä pestakse suud vahulillega, siis ei päevita sul nägu ära. Vt aanik

ain <aena, .aina> Hel hein ▪ talves om vaja luumel aena tetä talveks on vaja loomadele heinad teha; eedä aende pääle maha heida heinte peale maha (puhkama). Vt ein || aena|aig heinaaeg

arjus|ein <arjus|einä, arjus|.einä> Krk jusshein (Nardus stricta) ▪ arjusein kasvap kuiva kotuse pääl jusshein kasvab kuiva koha peal. Vrd sia|arjas, soe|arjak

ein <einä ~ eenä, .einä, pl p .einu ~ .einü>
1. rohi ▪ .piindre om joba einä täüs, vaja kitsu peenrad on juba rohtu täis, vaja rohida; keväde einä lauga tükive maa siist väl´lä kevadel tükivad tärkavad rohuotsad maa seest välja. Vt rohi1
2. hein ▪ einä tahave üles palade heinu on vaja kaarutada; einä rõugu tuleve küüni manu vedäde heinarõugud tuleb küüni juurde vedada; ku riha vars lige, om ein kuju Krk (vns) kui rehavars on märg, on hein kuiv. Vrd ain

eller|ain <eller|aina, eller|aina> Hel pääsusilm (Primula farinosa) ▪ niidu pääl om ellerainu niidul on pääsusilme. Vt eller|ein

eller|ein <eller|einä, eller|.einä> pääsusilm (Primula farinosa) ▪ ellereinä ja kullerkupu om ike üte oorige pääsusilmad ja kullerkupud on ikka samal ajal (st õitsevad samal ajal). Vrd ani|silm2, eller|ain, jaani|lil´l, .pääslikse|sil´m, pääsukse|sil´m, sirgu|sil´m

iin|otsan
1. eesotsas ▪ lait´s olli paadin iinotsan laps oli paadis eesotsas. Vrd ehen|otsan
2. kõigepealt ▪ iinotsan om vaja õppi kõigepealt on vaja õppida. Vrd edi|.otsa, iist|otsan, kige|päält

jaani|ein <jaani|einä, jaani|.einä>
1. enne jaanipäeva tehtud hein ▪ ma tõi jaanieinu kah lehmäl ette anda, sõs lehmä akkav äste nüsme ma tõin enne jaanipäeva tehtud heina ka lehmale ette andmiseks, siis lehmad hakkavad hästi lüpsma
2. härghein (Melampyrum) ▪ ku varbavahe om punatses lännü, sis saa jaanieinäge terves tetä kui varbavahed on punaseks läinud, siis saab härgheinaga terveks teha (ravida)

joosi|ein <joosi|einä, joosi|.einä>
1. hanijalg (Potentilla anserina) ▪ joosieinä äitsne om kõllatse hanijala õied on kollased
2. harilik mailane (Veronica officinalis) ▪ joosieinä kasvave kõva maa pääl, sii keedets ärä ummusen, juu sedä vett, kaos juuskje ärä hanijalad kasvavad kõva maa peal, see keedetakse ummuses ära, joo seda vett, kaob jooksva ära. Vrd .juuskje|ein

.juuskje|ein <.juuskje|einä, .juuskje|.einä> harilik mailane (Veronica officinalis) . Vrd joosi|ein

jõhv|ein <jõhv|einä, jõhv|.einä> jõhvhein ▪ looma jõhveinä ei süü loomad jõhvheina ei söö. Vrd jõhvik2

kaste|ein <kaste|einä, kaste|.einä> kastehein (Agrostis) ▪ kasteeinä ollive ommukult kastege lige kasteheinad olid hommikuti kastemärjad

kiber|ein <kiber|einä, kiber|.einä> Krk kortsleht (Alchemilla) ▪ kibereinä lehe om kibran kortslehe lehed on kortsus. Vt kör´t|ein

kida|ein <kida|einä, kida|.einä> Trv suur kukehari (Sedum maximum) ▪ kidaeinäge saap valu ravide suure kukeharjaga saab valu ravida. Vt kidsi|ein

kidsi|ein <kidsi|einä, kidsi|.einä> suur kukehari (Sedum maximum) ▪ kidsieinä kägiseve, ku võtat kätte, paksu punatse äitsmekse otsan suured kukeharjad kägisevad, kui võtad kätte, paksud punased õiekesed otsas. Vrd kida|ein

kirbu|ein <kirbu|einä, kirbu|.einä> Hls värihein (Briza) ▪ kirbueinä kasvave niidu pääl väriheinad kasvavad niidul. Vrd väri|ein, värin|ein

konna|ein <konna|einä, konna|.einä> Hls Krk
1. osi; konnaosi (Equisetum limosum) ▪ konnaeinä kasvave vii veeren konnaosjad kasvavad vee ääres. Vrd konna|kuusik, konna|osi
2. kirburohi (Polygonum) ▪ konnaeinä siimelt ei saa vällä tuulate kirburohu seemet ei saa välja tuulata (viljaseemne hulgast). Vrd kirbu|rohi, mõru|ein

koore|ein <koore|einä, koore|.einä> Krk salu-tähthein (Stellaria nemorum) ▪ maise niidu pääl kasvas kooreein, libeve lehe nagu ilage, ku neid lehmäl andas, sis saa kuurt kuival niidul kasvab salu-tähthein, libedad lehed nagu ilaga, kui neid lehmale antakse, siis saab koort

kopsu|ein <kopsu|einä, kopsu|.einä> Krk nõmm-liivatee (Thymus serpyllum) ▪ kopsueinä tiid juvvas köhä peräst nõmm-liivateed juuakse köha korral. Vrd puna|ein

kulu|ein <kulu|einä, kulu|.einä> kuluhein, mullune niitmata hein, kulu ▪ kuluein lääp kergeste palame kuluhein läheb kergelt põlema. Vt kulu

kõõma|ein <kõõma|einä, kõõma|.einä> Hls Krk harilik punand (taim) (Fumaria officinalis) ▪ kõõmaein ummussen paan keedeti ja mõsti selle viige pääd punandit keedeti kinnises pajas ja selle veega pesti pead (kõõma ravimiseks)

kärn|ein <kärn|einä, kärn|.einä> Krk Hel kärnoblikas (Rumex crispus) ▪ apu kitsi piim, kidsipaatsipu koore ja kärneinä juure segämini om ka sügeliste rohi hapu kitsepiim, paakspuu koored ja kärnoblika juured on segatuna ka sügeliste rohi. Vt kärnä|ein

kärnä|ein <kärnä|einä, kärnä|.einä> Hls Krk kärnoblikas (Rumex crispus) ▪ kärnäeinäge saap kärntõbe arsti kärnoblikaga saab sügelisi ravida; emäne sammaspoolik om kuri arsti – kidsipaatsibu kõllast mähke, kärnäeinä juuri, tuleve peenikses pessä ja sedä pääle panna märga sammaspoolt on keeruline ravida – paakspuu kollast mähki, kärnoblika juuri, [neid] tuleb peeneks taguda ja seda peale panna. Vrd kärn|ein

kör´t|ein <kör´t|einä, kör´t|.einä> Krk kortsleht (Alchemilla) ▪ maise niidu pääl kasvas kör´tein kortsleht kasvab viljakal niidul. Vt kiber|ein

leht|ein <leht|einä, leht|.einä> lehthein, lehttaimi sisaldav hein ▪ leh´teinä iki lammas tah´t lehtheina ikka lammas tahtis

lips|ein <lips|einä, lips|.einä> Krk raskesti niidetav kõva madal hein (hrl jusshein), lipshein ▪ lipsein läit´s vikati alt lips ja lips läbi, ligege om parep niitä lipshein läks vikati alt lipsti läbi, märjaga on parem niita

lõik|ein <lõik|einä, lõik|.einä> lõikhein (Cyperus) ▪ lõikein lõikas purus, nindagu väidsege lõikhein lõikab katki [käe], justkui noaga. Vrd lõik3

maalise|ein <maalise|einä, malaise|.einä> põldmailane (Veronica arvensis) ▪ maaliseeinäl om väikse sinitse äitsme otsan põldmailasel on väikesed sinised õied otsas; maaliseeinä kuivatedi ruuba pääl ärä, apukoorege segäti salvis põldmailased kuivatati truubi peal ära, hapukoorega segati salviks

.maari|ein <.maari|einä, .maari|.einä> Krk maarjahein (Anthoxanthum odoratum) ▪ maariein ei kasva nõnda kõrges, tal om kangest ää luht, ku ta piibu pääle pannas maarjahein ei kasva eriti kõrgeks, tal on väga hea lõhn, kui teda piibule pannakse. Vrd .maarja|ein

.maarja|ein <.maarja|einä, .maarja|.einä> Hls maarjahein (Anthoxanthum odoratum) ▪ maarjaein ütelti rinde pääle kävvet maarjahein öeldi rindade peale käivat (ravi otstarbel). Vrd .maari|ein

maise|ein <maise|einä, maise|.einä> kõrgemal niidul, arumaal kasvanud hein ▪ lambaeinässe võtive perenaise ääd maiseeinä lambaheinaks võtsid perenaised head arumaa heina

mao|.aaje|ein <mao|.aaje|einä, mao|.aaje|.einä> Krk harilik kukehari (Sedum acre) ▪ ku eläjel maoaaje sehen, sis eläi pasantep, sis korjats eläjel maoaajeeinu; maoaajeeinä kasvave lühikse kõllatse ligi maad kui loomal on maoajaja haigus, siis loomal on kõht lahti, siis korjatakse loomale maoajajaheinu; maoajajaheinad on lühikesed kollased maadligi

maru|ein <maru|einä, maru|.einä> koera-pöörirohi (Hyoscyamus niger) ▪ kõllatse äitsme om marueintel, sinna kasvas must mari otsa kollased õied on koerapöörirohul, sinna kasvab must mari otsa; ku amba valutiv, raputide marueinä äitsnit pääle kui hambad valutasid, raputati koerapöörirohu õisi peale. Vrd maru|lil´l, pöörä|pütsik

massa|ein <massa|einä, mässa|.einä> Krk ädalalill (Parnassia) ▪ massaein om ku lamba mass kolmeleheline maksahein on nagu lamba maks, kolmeleheline

mere|ein <mere|einä, mere|.einä> Trv merihein (Zostera) ▪ mereein om sihande rohilene pikk mere põhjan merihein on selline roheline pikk, mere põhjas

mõru|ein <mõru|einä, mõru|.einä> Trv kirburohi (Polygonum) ▪ mõrueinä kasvave raavi veere pääl kirburohi kasvab kraavipervel. Vrd kirbu|rohi, konna|ein

näiu|ein <näiu|einä, näiu|.einä> Krk orashein (Elymus repens) ▪ näiueinä lina sehen, juure om kõva valge, neid ei jõvva väl´lä kakate orasheinad [on] lina sees, juured on kõvad ja valged, neid ei jõua välja katkuda. Vt oras|ein, sard|ein

näl´g|ein <näl´g|einä, näl´g|.einä> harilik nälghein (Spergula arvensis) ▪ suur näl´gein olli sehen, es ole läätsä kedägi kasunu Krk suur nälghein oli sees [põllul], ei olnud läätsed üldse kasvanud

oras|ein <oras|einä, oras|.einä> orashein (Elymus repens) ▪ oraseinä om repi vaheld läbi kasunu orasheinad on trepi vahelt läbi kasvanud. Vrd näiu|ein, sard|ein

orja|ein <orja|einä, orja|.einä> Krk põldohakas (Cirsium arvense) ▪ orjaeinä and nurme pääl kakku põldohakat annab põllu peal kitkuda; orjaeinä om kadaje muudu põldohakad on kadaka moodi. Vrd raud|ohes

piimä|ein <piimä|einä, piimä|.einä> Trv harilik piimalill (Euphorbia helioscopia) ▪ piimäeinu olli terve peenär täüs piimalilli oli terve peenar täis

piip|ein <piip|einä, piip|.einä> Krk piiphein (Luzula) ▪ piipeinäl om lame lehe piipheinal on lamedad lehed

piper|ein <piper|einä, piper|.einä> Hls piparhein (Lepidium virginicum) ▪ piperein külip ennäst esi piparhein külvab ennast ise; pipereinäge saap süüki parembes tetä piparheinaga saab toitu paremaks teha

puna|ein <puna|einä, puna|.einä> Krk
1. naistepuna (Hypericum) . Vt jaani|puna1, naiste|puna1, puna|lil´l
2. nõmm-liivatee (Thymus serpyllum) ▪ punaein annap lihal ääd maiku nõmm-liivatee annab lihale head maitset. Vt kopsu|ein

põie|ein <põie|einä, põie|.einä> Trv, põi|ein <põi|einä, põi|.einä> , põis|ein <põis|einä, põis|.einä> Krk põisrohi (Silene venosa) ▪ ku kusemine om valus, sis andas põiseinä tiid juvva kui kusemine on valus, siis antakse põisrohu teed juua; põiseinä keedets ummussen ja andas vett juvva, ku põis om aige põisheina keedetakse ummuksis ja antakse [seda] vett juua, kui põis on haige

põi|ein vt põie|ein

põis|ein vt põie|ein

raud|ein <raud|einä, raud|.einä> karvane tarn (Carex hirta) ▪ üits jagu om küll raudeinä sean, lehmä ei süü üks osa [põldu] on küll raudheina seas, lehmad ei söö; sinine raud|ein harilik lubikas

ristik|ein <ristik|einä, ristik|.einä> ristikhein ▪ maa ristikein om valge nuttege, egä neid ei külvede, maa esi kasvats, esiendest Krk maa ristikhein on valgete õitega, ega neid ei külvata, maa ise kasvatab, iseendast. Vt ristik1

robi|ein <robi|einä, robi|.einä> Krk robirohi (Rhinanthus) ▪ mõtsa veeren kasvas robiein metsa ääres kasvab robirohi. Vrd mõts|robi, robi2

rõik|ein <rõik|einä, rõik|.einä> põldsinep (Sinapis arvensis) ▪ rõikeinäl kasvi pulga otsa põldsinepil kasvasid pulgad otsa (seemnekuprad). Vrd rõegas

rägä|ein <rägä|einä, rägä|.einä> Krk vesihein (Stellaria media) ▪ kaku rägäeinä põrstel! kitku põrsastele vesiheina!; piindre olliv rägäeinä täüs peenrad olid vesiheina täis. Vrd vesi|ein