[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

jalg|tii <jalg|tii, jalg|tiid> teerada, jalgrada ▪ jalgtii om puhma kasunu teerada on võssa kasvanud; jalgtii läit´s mõtsast läbi jalgrada läks metsast läbi; üit´s jalgtii rada lää säält, jalksi saat küll läbi üks jalgrada läheb sealt, jalgsi pääsed küll läbi. Vrd tii|rada

kivi|tii vt tii2

kure|tii <kure|tii, kure|tiid> Krk Linnutee ▪ vaate ka kuretiid näet vaata, kas Linnuteed näed. Vrd linnu|tii, .taeva|laev, .taeva|tii

külä|tii vt tii2

lii <lii, liid> klii ▪ nisu liide ja jahu panti levä sissi nisukliid ja jahu pandi leiva sisse; vaesepel aal käüs levätegu iki üten liidege vaesemal ajal käis leivategu ikka koos kliidega. Vrd liste, räme|jahu

lii|.meister <lii|.meistre, lii|.meistert ~ lii|.meisterd> kahe pidemega puukoorimisnuga, niimeister ▪ liimeistrel om kait´s käepidet niimeistril on kaks käepidet

liiva|tii <liiva|tii, liiva|tiid> Krk Hel liivatee, tüümian (Thymus) ▪ liivatii om mitme tõve vastu liivatee on mitme haiguse vastu. Vrd liiva|rohi

linnu|tii <linnu|tii, linnu|tiid> Linnutee ▪ ää ilmage om linnutii nätä hea ilmaga on Linnutee näha. Vrd kure|tii, .taeva|laev, .taeva|tii

.maan|tii <.maan|tii, .maan|tiid> , .maanti <.maanti, .maantid ~ .maantit> maantee ▪ kige paremp om sõita maanti pääl kõige parem on sõita maanteel. Vrd suuren|tii

mi <mi, meid> , mii <mii, meid> Hel meie ▪ mii lätsimi nurme me läksime põllule. Vt me

mii1 vt mi

mii2 <mii, miid> Krk Hls miiunurgik ▪ miige mõõdets siantsit nukke, mis mitte vinklen ei oole miiunurgikuga mõõdetakse selliseid nurki, mis vinklis ei ole

mii|.kualine <mii|.kualise, mii|.kualist> Krk meekärge meenutav muster ▪ miikualine rõõvas om nagu mii käre meekoega riie on nagu meekärjed (meekärgi meenutava mustriga). Vrd mehi|.kualine

mii|leib <mii|levä, mii|.leibä> Krk
1. õietolm (meekärgedes) ▪ mesilinde poige süük´ kutsuti miileväs, õietolm ja mesi noorte mesilaste sööki kutsuti meeleivaks, [oli]õietolm ja mesi
2. meeleib ▪ küll olli miileib nänni man ää küll oli meeleib vanaema juures hea

mii|siin <mii|seene, mii|siint> tavavahelik (Paxillus involutus) ▪ miiseene olevet kihtitse tavavahelikud olevat mürgised. Vt saare|siin

nii1 nii; niimoodi, sedasi ▪ ka sa nii vara saat tulla? kas sa nii vara saad tulla?; jär´g om nii [töö]järg on sedasi. Vt ninda, nõnda, sedäsi

nii2 ~ ne <nende, neid ~ neit> need ▪ nii orje kopigu pidiv kõrtsege kinni püünet saama need sandikopikad pidid kõrtsides kinni püütud saama; neist luise pakaltest tett lõngust tulep keriden kah luid väl´lä neist luistest [luusid täis] takkudest tehtud lõngadest tuleb ka kerides luid välja; ne om kikk täädä inemise need on kõik teada inimesed (st tuttavad)

pii <pii, piid> pii, peenike pulk ▪ suga tetti lõhmusse piidege suga tehti pärna piidega. Vrd pide2, pidem, pidi2, pidim1

pii|kinnas <pii|.kinda, pii|kinnast> töökinnas ▪ piikinda om ärä kulunu töökindad on ära kulunud

pii|rõõvas <pii|.rõõva, pii|rõõvast> Hls Krk argirõivas; tööriie ▪ piirõõva om egäpäävätse rõõva tööriided on igapäevased rõivad. Vt rõõvas

raud|tii <raud|tii, raud|tiid> raudtee ▪ Abjast läit´s raudtii läbi Abjast läks raudtee läbi; miu kadunu esä ütel´ iki, kivitii tettävet ja raudtii tettävet Krk minu kadunud isa ütles ikka, [et] kivitee tehtavat ja raudtee tehtavat; me tare olli raudtii veeren meie maja oli raudtee ääres

rii <rii, riid> prii, vaba ▪ ta sai soldanist riiss ta sai soldatist vabaks (st vabanes sõjaväest); mia sai rii levä pääle ma sain prii leiva peale (kostile). Vrd vaba

rii|maa <rii|maa, rii|maad> vaba maa, kasutamata maa ▪ kik´k lätsiv ütel kottel kokku, kun rohkep riimaad olli kõik läksid ühte kohta kokku, kus oli rohkem vaba maad

rii|nimi <rii|nime, rii|nime> priinimi, perekonnanimi ▪ miut kutsuti iki riinime perrä mind kutsuti ikka perekonnanime järgi. Vt nimi

rii|.pahku Krk vabalt ▪ ma sai riipahku kigest kõnelte ma sain vabalt kõigest rääkida. Vrd loalt, rii|peräst, .riiste, vabalt

rii|pas´s <rii|passi, rii|.passi> Trv priipass, (hobuse) kõrvalerakendus ▪ sii must pane aiste vahele ja al´l riipassi! see must [hobune] pane aiste vahele ja hall priipassi! (hobuste rakendamisest)

rii|peräst vabalt ▪ süük´ olli riiperäst egäl võtta söök oli vabalt igaühel võtta; pernan ei saa kunnigi riiperäst olla perenaine ei saa kunagi vabalt olla (tööd tegemata). Vrd loalt, rii|.pahku, .riiste, vabalt

rii|.tahtlik <rii|.tahtligu ~ rii|.tahtliku, rii|.tahtlikku> priitahtlik, vabatahtlik ▪ mede külän olli riitahtlikke ritsimehi peris pal´lu meie külas oli vabatahtlikke tuletõrjujaid päris palju

ris´t|tii <ris´t|tii, ris´t|tiid> risttee ▪ käänä ris´ttii päält ääd kätt! keera ristteelt paremale!

rohu|tii <rohu|tii, rohu|tiid> ravitee, rohutee ▪ külmetuse pääle om ää rohutiid juvva külmetuse vastu on hea raviteed juua