[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

igi1 <igi, igi>
1. higi ▪ küll rühmäp, nii et igi tilgup küll rabab, nii et higi tilgub; obese igi andas joodikul sissi, sõs lää viin tal irmses joodikule antakse hobuse higi, siis muutub viin talle vastikuks
2. nõgi, piibu- või korstnapigi ▪ piibu sehen om paks piibu igi piibu sees on paks piibupigi

igine1 <igitse, igist>
1. higine ▪ sel´g igine, sis olet iki levä otsan (vns) [kui] selg higine, siis oled ikka söönud
2. udune, aurune ▪ akne olliv igitse aknad olid higised. Vrd aurine

igisteme <igiste, igiste> higistama, higi eritama ▪ ihu igistep pal´lu ihu higistab palju; rasse tüü man tule pal´lu igiste rasket tööd tehes tuleb palju higistada. Vrd igitseme

igitseme <igitse, igitse> Krk
1. higistama ▪ ma akka tüü man igitseme ma hakkan töö juures higistama. Vrd igisteme
2. piltl niiskusega kattuma ▪ ku akne igitseve, sis tulevet vihma kui aknad higistavad (lähevad auruseks), siis tulevat vihma

leemendeme <leemente, leemende>
1. leemendama, vedelikuga kaetud olema, märg olema ▪ latsel nõnak leemen´t ilmast ilma lapsel ninake oli ilmast ilma märg; aab leements ja terve käsi om paisten kah haav leemendab ja kogu käsi on paistes ka
2. higist nõretama ▪ mul om nõnda kuum, et pää leemendep otsan mul on nii palav, et pea on higist märg. Vrd leemeteme

leemeteme <leemete, leemede> Hls higist nõretama, leemendama ▪ miul ihu leemets sel´län mul nahk leemendab [higist] seljas. Vt leemendeme

lige <lige, liget> , like <like, liket> märg; higine ▪ ärä sedä obest väege aia, sii lää ruttu ligese Hel ära seda hobust väga aja, see läheb ruttu higiseks; egä liget einä ei saa üles võtta Trv ega märga heina ei saa üles võtta; sai lõhut, ku pää olli like otsan Krk sai lõhutud, [nii] et pea oli märg otsas; likest peräst ei tohi tuule kätte minnä higisena ei tohi tuule kätte minna. Vrd igine1, .liister, ämm2