[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

ao|täht <ao|tähe, ao|.tähte> eha- või koidutäht, planeet Veenus ▪ kui aotäht virven´d, sis vanarahvas luutseve kuiva ja kül´mä kui ehatäht virvendas, siis vanarahvas lootis kuiva ja külma; aotäht om seante ereve, sädents ehatäht on selline ere, sätendab

ao|.valgus <ao|.valguse, ao|.valgust> ehavalgus ▪ ei pas´ta aovalgust änäp ei paista ehavalgust enam

jao|peräst jaopärast, ettenähtud koguses; vähe, natuke ▪ süvvä sai sääl talun jaoperäst süüa sai seal talus vähe (st mitte nii palju kui tahaks). Vt natik, raasik, sugu|peräst, Vrd vähäst

kõrd|mao|kiri <kõrd|mao|kirja, kõrd|mao|.kirja> kordmaokiri, teatud kindakiri ▪ kõrdmaokiri ku kilbiline kinnas koets kait´s paha, kait´s üä sil´mä kordmaokiri [on], kui kilblise kirjaga kinnas kootakse [vaheldumisi] kahe pahem- ja kahe parempidi silmaga

mao|.aaja <mao|.aaja, mao|.aajat> , mao|.aaje <mao|.aaje, mao|.aajet> maoajaja (loomahaigus) ▪ maoaaje eläjel sehen, ussikse maon, sii luum om siist vigane maoajaja loomal sees, ussikesed maos, see loom on seestpoolt vigane

mao|.aaje|ein <mao|.aaje|einä, mao|.aaje|.einä> Krk harilik kukehari (Sedum acre) ▪ ku eläjel maoaaje sehen, sis eläi pasantep, sis korjats eläjel maoaajeeinu; maoaajeeinä kasvave lühikse kõllatse ligi maad kui loomal on maoajaja haigus, siis loomal on kõht lahti, siis korjatakse loomale maoajajaheinu; maoajajaheinad on lühikesed kollased maadligi

mao|kiri <mao|kirja, mao|.kirja> Krk kindakiri

mao|täis <mao|tävve, mao|täit> , mao|täüs <mao|tävve, mao|täüt>
1. maotäis, kõhutäis ▪ kon´tvõõras vitsut´ lavva man irmsa maotävve kutsumata külaline sõi laua juures suure kõhutäie; sai õege võetus üit´s opmani maotäis sai õige võetud üks opmani maotäis. Vrd kõtu|täedis, kõtu|täis
2. keretäis, nahatäis ▪ sa täät, et sa mu käest üte maotävve saat sa tead, et sa mu käest ühe keretäie saad. Vrd kere|täis, naha|täis, sabus´k, sagus´k1