[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

.anme ~ .andme <anda, anna> andma ▪ anna miul! anna minule!; anna tal änäp ku änäp, temal ei mõjo kedägi anna talle enam ja enam, temale ei mõju miski; an´d talu võõrile inimestele andis talu võõrastele inimestele; an´ds äbemede sõnu vastu andis häbematuid sõnu vastu (sõimamisest); ku sa tahtsit siiä tulla vaatem, sis ärden raha võtta, tulden mud´u, anden raha lesenaisel kui sa tahtsid siia tulla vaatama, siis sa ei oleks tohtinud raha võtta, pidanuksid tulema tasuta, võinuksid raha anda lesknaisele; andan saat esi andes saad ise || asu .anme asu andma ▪ ta es anna miul asu ta ei andnud mulle rahu; suud .anme suud andma, suudlema ▪ ku sõda ja katku olliv inimesi maha võtten, sõs olli jala jäl´lel suud anden kui sõda ja katkud olid inimesi maha tapnud, siis oli jalajäljel suud andnud; anna miul suukest anna mul musi; lutti .anme peksa andma ▪ nüid anna küll poisil lutti, võ temä läep vargile nüüd annan küll poisile peksa, või tema läheb vargile; .näole .anme end näitama, välja ilmuma ▪ ta ei ole ennäst mitu aiga näole anden, ei tää kas om pahandust tennü ta ei ole kaua aega välja ilmumunud, ei tea, kas on pahandust teinud; sõna .anme sõna andma, lubama ▪ ma ole sõna anden, ma pia seda täitme ma olen lubanud, ma pean seda täitma; sõnu .anme sõimama, riidlema ▪ ku mea tal vastu ütli, sõs akas´ sõnu anme kui ma talle vastu ütlesin, siis hakkas sõimama; tappa .anme tappa andma, peksma ▪ ku sa_i kulle miut, ma anna sul tappa kui sa ei kuula mind, ma annan sulle tappa; vastust .anme vastutama ▪ sa piat oma sõnade iist vastust anme sa pead oma sõnade eest vastutama; .õigus .anme õigust andma, järele andma ▪ anna temäl iki õigus, piat järgi painume anna temale ikka õigus, pead järele andma; õnnes .anme õnneks andma, määrama ▪ sii om siul õnnes ant see on sulle õnneks antud

asuteme <asute, asude>
1. valmistuma, valmis seadma, alustama ▪ es ole viil vihtme akanu, asut´s alle ei olnud veel vihtlema hakanud, valmistus alles; nii om är lännu, kes kakelust asutive need on ära läinud, kes kaklust alustasid
2. (end) sisse seadma, elama asuma ▪ nemä alle asuteve uude tallu nemad alles asuvad elama uude tallu. Vrd asume
3. rajama, looma ▪ sii ilm ei joole asudet see maailm ei ole rajatud (inimese poolt). Vrd .luume

ilmuteme <ilmute, ilmude>
1. end näitama, ilmutama ▪ unel olli ilmudet, et tal üit´s kuu aiga om eläde unes oli ilmutatud, et tal üks kuu aega on elada
2. (fotosid) ilmutama ▪ tett pil´te ilmudets tehtud fotosid ilmutatakse

keniteme <kenite, kenide> Hls Krk
1. ehtima, sättima ▪ näe kun ta ennäst keniten näe, kuidas ta on end ära ehtinud. Vrd .eht´me, epiteme, ilbuteme, kekiteme, .muk´me
2. nihutama, (end) mahutama ▪ kenitege vähä kokku poole nihutage end natuke koomale. Vrd kippame, nihateme, nihuteme

kinniteme <kinnite, kinnide>
1. millegi külge kinni panema, kinnitama ▪ lätsi pal´la pääge, juuse olli kinnidet läksin palja peaga, juuksed olid kinni pandud
2. rõhutama, toonitama, tagama ▪ sääl piap tunnisteje oleme kes kinnitep et sii om tõsi seal peab tunnistaja olema, kes kinnitab, et see tõsi on
3. kellegi valdusse andma, kinnistama ▪ esä kinniten talu ärä poja pääl isa [olevat] kinnistanud talu poja nimele
4. end pingutama; pressima, väitama ▪ lehm kinnitep enne ku ta sünniteme akkap lehm väitab, enne kui ta sünnitama hakkab. Vrd .res´me, .väidleme
5. pingutama, pingule tõmbama ▪ ku oki nüür ärä venüs, sis ta taht kinnite kui voki nöör ära venib, siis on vaja teda pingutada. Vrd pinguteme

.kõõlme ~ .kõõlma <.kõõlu, kõõlu>
1. end kõlgutama, kõõluma ▪ latse kõõluve väräti pääl lapsed kõlguvad väraval. Vrd kõlguteme
2. piltl logelema ▪ mis sa kõõlut ilma tüüte, tii näpu vahel midägi mis sa logeled ilma tööta, tee näpu vahel midagi (käsitööd). Vrd logeleme, looderdeme, loogerdeme

liputeme <lipute, lipude>
1. liputama, lehvitama ▪ peni liputep ännäge koer liputab sabaga. Vrd laputeme, libisteme, lipenteme, siputeme
2. väljakutsuvalt end näitama, edvistama ▪ vaate, kudas ta kavaleeri ehen liputep ja keksitep vaata, kuidas ta kavaleri ees väljakutsuvalt end näitab ja kekutab. Vrd ependeme, etsiteme, jõõbiteme, .lirtame

nahk <naha, .nahka>
1. nahk; inimese nahk ▪ saan´ olli nahkege katet saan oli nahkadega kaetud; ta om paksu nahage inimen (knk) ta on paksu nahaga inimene (ükskõiksest inimesest); nüid akkap käsi terves saama, nuur nahk pääle kasunu nüüd hakkab käsi terveks saama, noor nahk on peale kasvanud; tõmma ommukust õhtuni, nõnda et nahk nurisep sel´län (knk) rassi hommikust õhtuni, nii et nahk nuriseb seljas (raskest kurnavast tööst); las ta ellite pääle, egä sest poisist ääd nahka ei tule (knk) las ta hellitab pealegi, ega sellest poisist asja ei saa
2. piltl pilvitus ▪ taevas om üten nahan, nüid ei läägi vihm üle taevas on ühtlaselt pilvedega kaetud, nüüd ei lähegi vihm üle
3. piltl kõhn olend, kõhnard ▪ mis sa nende nahkege tegem akkat mis sa nende kõhnarditega peale hakkad (kõhnadest loomadest). Vrd koigat´s, kõhnat´s, kõõdsel, kõõnus, luu|vari
4. Väljendverbides: naha pääle .andme peksa andma; naha pääl eläme kellegi kulul elama; nahast .väl´lä .kargame millelegi tugevasti reageerima; .nahka .oidme millestki kõrvale hoidma; .nahka turule .viima millegagi riskima, end ohtu seadma

noorusteme <nooruste, nooruste> Krk end nooremaks tegema, noorem näida tahtma ▪ tüdrugu noorustiv ennäst, ütliv noorepes tüdrukud tegid end nooremaks, ütlesid nooremaks; egä ta nõnda nuur ei ole ku ta ennest noorustes ega ta nii noor ei ole, kui nooreks ta ennast teeb

pesiteme <pesite, peside>
1. pesitsema ▪ mede talu man pesiteve kait´s kure paari meie talu juures pesitsevad kaks kurepaari
2. pesa tegema; piltl end sisse seadma, elama hakkama ▪ tal olli ammu sõnna imu pesitem akate tal oli ammu himu seal elama hakata
3. elutsema ▪ üit´s kotus piap iki oleme, kun inime pesitep üks koht peab ikka olema, kus inimene elutseb. Vrd elutseme

.rom´me <.rommi, rommi> Krk ahmima, õgima, end täis sööma v. jooma ▪ nüid om na ennäst täüs rommin nüüd on nad ennast täis söönud; tõine luum romm´ nõnda kõtu täüs teine loom ahmis endal kõhu nii täis. Vrd .aam´me, abime, ahm´me, jõhverdeme