[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

eit <eide, .eite> eit; (vana)ema ▪ olli ikki kange eit oli ikka kange eit; miu ella eidekene, sii lää karja saatemaie Hel (rahvalaulust) minu hell eidekene, see läheb karja saatma; eit aga pillutas pereda, lahuteles latsekesi Krk (rahvalaulust) eit aga pillutas peret, lahutas lapsukesi. Vrd näin

em´m <emmi, .emmi> , emmi <emmi, emmit> lastek ema, emme ▪ nuur emä olevet em´m noor ema olevat emme; mede külän om ulka nuuri emmisit meie külas on hulk noori emasid. Vrd emmu

emä <emä, emät> ema ▪ emä õpas´ esi kodun lugeme ema õpetas ise (lapsi) kodus lugema; emä om kanden tal süvvä iki ema on talle ikka süüa viinud; miul ei ole esät ega emät, sugu ega võsa mul ei ole isa ega ema ega suguvõsa; emät-tüdärt olliv sanna kamren ollu ema ja tütar olid saunakambris olnud (st elanud); parep emä armu õlman ku kuninge kuldlinnan Krk (vns) parem ema armu hõlmas kui kuninga kuldlinnas || emäte lait´s emata laps, orb || .emmä emasse, ema moodi. Vrd em´m

mamma1 <mamma, mammat> mamma, ema, vanaema ▪ miu mamma olli üit´s kate pääge naine minu mamma oli üks kahe peaga naine (väga tark). Vrd memm, nän´n

memm <memme, .memme> Hls Krk lastek ema; vanaema; vanem naine ▪ lait´s tah´t memme manu laps tahtis vanaema juurde. Vrd mamma1, nän´n

nän´n1 <nänni, .nänni> , näin <näini, .näini> hellitl ema; vanaema; hoidja ▪ näin tei viisu jalga ja rüüdi-vammust sel´gä vanaema tegi viisud jalga ja jaki-kuue selga; nän´n olli laste oidje nänn oli laste hoidja. Vrd eit, memm, nännik, nän´nä, vana|emä

onu <onu, onu ~ onu, onut> onu, ema vend ▪ mine laksa külä onul kätt! mine löö külaonule patsu!; ma_i ool ääp onut vaatem kunagi saanu ma ei ole enam onu vaatama kunagi saanud. Vrd .onkel, unu