[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

eleve ~ elev <eleve, elevet> Krk Hel
1. hõõguv ▪ väit´s olli tule sehen eleves lännu nuga oli tule sees hõõguvaks muutunud
2. terav, lõikav ▪ kange kül´m ja elev tuul om küindlepäevä aig talve kange külm ja lõikav tuul on talvel küünlapäeva ajal
3. kõrge ja kõlav ▪ midä suuremb jutt, sedä elevemp kell (vns) mida suurem jutt, seda kõlavam kell (tühja jutu kohta). Vrd el´le, kile1