[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

käänäp <käänäpu, käänäput>
1. teekäänak, kurv ▪ talu om käänäpun talu on käänaku juures; me saime tii käänäpu pääl kokku me saime teekäänakul kokku. Vrd käänd, käänäk
2. pööripäev ▪ käänäp om ärä sis ku päev nakas pikäs minem pööripäev on läbi siis, kui päev hakkab pikaks minema. Vt päevä|käänäp, pöörik, pööri|päe
3. liigendiga, liigend- ▪ onu kin´ks miule vastse käänäpug väidse onu kinkis mulle uue liigendnoa. Vrd liige

liige <.liikme, liigent ~ .liikme, liiget>
1. liiges ▪ mu liikme kikk valuteve kõik mu liigesed valutavad. Vrd jakk1
2. liigend ▪ sii om liigetek väit´s, sedä saap kokku panna see on liigendnuga, seda saab kokku panna. Vrd käänäp, lõpus1
3. liige, kogudusse, seltsi, perre vms kuuluja ▪ sõs om ta koguduse liige, ku ta massu är mass siis on ta koguduse liige, kui ta maksud ära maksab

lõpus1 <lõpusse, lõpust ~ lõpuse, lõpust>
1. kala hingamiselund, lõpus ▪ särel om punatse lõpusse särjel on punased lõpused. Vrd lõkk2, lõpe, lõt´t
2. lokuti ▪ siandsit lõpusit ei ole kellegil ku mede kanal selliseid lokuteid ei ole kellelgi peale meie kana. Vrd lot´t1, lõkk2
3. liigend noal või petrooleumilambil ▪ käänäspääge väit´s ligises ja logises lõpustest käänispeaga nuga lõgiseb ja logiseb liigendist; sii om lõpustege lamp, nigu kait´s põske, lõppest palas tuli väl´lä see on liigenditega lamp, nagu kaks põske, otstest paistab tuli välja. Vrd käänäp, liige