[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

apu <apu, aput>
1. hapu ▪ midä apep, sedä parep mida hapum, seda parem; piim är tuli apus lännu Krk piim on läinud väga hapuks
2. hapu ollus, hapendis, hape ▪ ta tõstak vaist tetti ilma sepäte, apuge see tainas nähtavasti tehti ilma pärmita, hapendisega. Vrd .apnik

apu|oblik <apu|obligu ~ apu|obliku, apu|oblikut> hapuoblikas ▪ mõnen paigan om pal´lu apuoblikit mõnes kohas on palju hapuoblikaid; apuobligust saa ääd suppi hapuoblikatest saab head suppi

apu|rokk <apu|roka, apu|rokka> Hls kaerakile; kergelt hapendatud jahujook. Vrd kile2