[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

SõnastikustEessõnaJuhiseidLühendid@ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

jumal <jumale, jumalet ~ jumale, jumalt> , jummal <jummale, jummalet ~ jummale, jummalt>
1. jumal, taevaisajumal om tervist andan ja jõudu jumal on tervist ja jõudu andnud; palusi küll jumale nimel, aga ta mitti es anna palusin küll jumala nimel, aga ta ei andnud mitte; ku tüüst müüdä minti, sis iki „jumal appi“, vasta „avide jumal“ kui tööst mööda mindi, siis [öeldi] ikka „jumal appi“, vastu [öeldi] „aita, jumal“ (st kui töötavatest inimestest mööda mindi). Vrd .luuje, .taeva|esä
2. jumaluke (emotsionaalsetes ütlustes)os_sa suur jumal, tule esi mul appi! oh sa suur jumal, tule ise mulle appi!; jumal paraku seast elu, ei kõlba sii koekile jumal hoidku sellist elu, ei kõlba see kuhugi; jumal tenät, miu emä kasvat´ miu iluste üles jumal tänatud, minu ema kasvatas mu ilusasti üles

kõm´m2 <kõmmi, .kõmmi> Krk
1. kogukas asi või olendteive suure kuhja ku kõmmi üles nad tegid suure kuhjamüraka. Vrd jõmak1, jõm´ps, jõrak, jõrts, müräk1
2. jässakas inimenesii mehe kõm´m tulli tal abis see jässakas mees tuli talle appi. Vrd jom´ss, jur´ss
3. vana jõuetu olendvana obese kõm´m olli ärä koolu vana jõuetu hobune oli ära surnud. Vrd koim, konds, kon´u

.luutme1 <.luuta, looda> lootmamia loodi poiga siiä tulevet ma lootsin poega siia tulevat; mia looda iki siu pääle, et tulet miul appi ma loodan ikka sinu peale, et tuled mulle appi

ninda|samati Krk Hel
1. niisamuti, niisamakorpi tetäs nindasamati ku sõira korpi tehakse niisamuti kui sõira; nindasamati lõpes aig ärä kõnelten ja kõndin niisama lõppeb aeg ära rääkides ja kõndides. Vt ninda|samate
2. tasutanindasamati ta abis ei tule tasuta ta appi ei tule. Vrd mud´u, ninda|sama

.nõukas <.nõuka, .nõukat>
1. hea nõuga; arukas; abivalmisnõukas om kes sul appi tulep, kui sa midägi tiit, avitep nõuge mitte jõuge nõukas on [see], kes sulle appi tuleb, kui sa midagi teed, aitab nõuga mitte jõuga; nõukit inimesi eij_ole pal´lu arukaid inimesi ei ole palju; temä om nõukas egädel tema on abivalmis kõigi vastu. Vrd arukas, ladvak, .taitsa
2. jõukassii taluperemiis olli egät kanti nõukas see taluperemees oli igatpidi jõukas. Vt .jõukas

pääste|paat´ <pääste|paadi, pääste|.paati> Krk uus päästepaatpäästepaadige saa merel appi minna päästepaadiga saab merel appi minna

riheline <rihelise, rihelist> reheline, rehepeksjarihelise olliv õhtus kik´k väsünü õhtuks olid kõik rehelised väsinud; rihelise tulev appi rehepeksjad tulevad appi

robikond <robikonna, robi.konda> trobikondää robikond mihi tulli meil appi mõtsa tegeme suur trobikond mehi tuli meile appi metsa tegema. Vrd losikond


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur