[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

.aigeline <.aigelise, .aigelist> , .aigline2 <.aiglise, .aiglist> haiglane ▪ ta olli seante aigeline, käse rüüks´ ta oli selline haiglane, kaebas valu kätes; temä olli aiglise olekuge ta oli haiglase olekuga. Vrd .aiglane2

.aiglin1 ~ .aigline <.aiglise, .aiglist> aeglane ▪ ta om aiglise ja pikälise kõnege ta on aeglase ja pikaldase jutuga; tõisel inimesel om vaim ergep, tõisel om aiglin teisel inimesel on vaim ergem, teisel on aeglane. Vrd .aiglane1

.aigline2 vt .aigeline