[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

ala|paju <ala|paju, ala|paju> Pst halapaju (Salix acutifolia) ▪ alapaju om õige sikke, kasvap einamaal, neist tetäs korve halapaju on õige sitke, kasvab heinamaal, neist tehakse korve. Vrd alas|pajo, palmi|pajo

alas|pajo <alas|pajo, alas|pajo> Krk halapaju (Salix acutifolia) ▪ alaspajo om punane pajo, libeve lehtige, võrsit tuvvas korvi tetä halapaju on punane paju, libedate lehtedega, võrseid (noori oksi) tuuakse korvi tegemiseks; alaspajol kasvav ossa allapoole halapajul kasvavad oksad allapoole. Vrd ala|paju, palmi|pajo

jänesse|kapust <jänesse|kapuste, jänesse|kapustet> jänesekapsas (Oxalis acetosella) ▪ jänessekapuste om keväde salatis ää jänesekapsad on kevadel salatiks head. Vrd tedre|kapust

kalbus1 <kalbuse, kalbust ~ kalbusse, kalbust> kalmus (Acorus calamus) ▪ kalbuse kasvive tiigin kalmused kasvasid tiigis; kalbusse juure kaoteve kirbu ärä kalmuse juured kaotavad kirbud ära (st on kirpude vastu). Vrd kalmuk, .kalpus

kalmuk <kalmukse, kalmukset> Krk kalmus (Acorus calamus) ▪ kalmukse kaotevet kirbu ärä kalmused kaotavat kirbud ära. Vrd kalbus1, .kalpus

.kalpus <.kalpuse, .kalpust> Hls Krk kalmus (Acorus calamus) ▪ kalpuse juure om kõturohi kalmuse juured on kõhurohi. Vrd kalbus1, kalmuk

käo|keng <käo|kengä, käo|.kengä> käoking (taim) (Aconitum) ▪ käokeng om kengä muudu, paela ka pääl, kõllakas ja must, loime mõtsan olli neid kon poritsep ja vesine käoking on kinga moodi, paelad ka peal, kollakas ja must, lodumetsas oli neid, kus porisem ja vesine

mao|.aaje|ein <mao|.aaje|einä, mao|.aaje|.einä> Krk harilik kukehari (Sedum acre) ▪ ku eläjel maoaaje sehen, sis eläi pasantep, sis korjats eläjel maoaajeeinu; maoaajeeinä kasvave lühikse kõllatse ligi maad kui loomal on maoajaja haigus, siis loomal on kõht lahti, siis korjatakse loomale maoajajaheinu; maoajajaheinad on lühikesed kollased maadligi

obese|kuse|lil´l <obese|kuse|lilli, obese|kuse|.lilli> Hls Krk tulikas (Ranunculus acer) ▪ obesekuselilli, nii om ihtitse tulikad, need on mürgised. Vt kirbu|lil´l, tuli|lil´l

palmi|pajo <palmi|pajo, palmi|pajo> halapaju, punase koorega paju (Salix acutifolia) ▪ palmipajo om punase koorege pajo halapaju on punase koorega paju. Vrd ala|paju, alas|pajo

raud|kul´l <raud|kulli, raud|.kulli> Krk raudkull (Accipiter nisus) ▪ raudkulli võtave väiksembit linde raudkullid püüavad väiksemaid linde

raud|rohi <raud|rohu, raud|.rohtu> Trv raudrohi (Achillea millefolium) ▪ raudrohust tetäs tiivett raudrohust tehakse teed