Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • Lühendid • @ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit
komame1 <komade, koma>
1. kumama, tuhmilt helendama ▪ tule komave kavven tuled kumavad kaugel. Vt kumame1
2. kõmama, kumisema ▪ suuren saalin koma ääl ikke vastu Krk suures saalis kõmab hääl ikka vastu; vaat´ koma vastu ku tühi om vaat kumiseb vastu, kui tühi on. Vrd kohame, kumiseme, tümäme
3. kõmistama, kolistama ▪ naese komasive keldren naised kolistasid keldris. Vrd kolame1, kolisteme, .kollame, kõmisteme
kombasteme <kombaste, kombaste> Hel komistama ▪ ma kombasti ja tei jalal viga ma komistasin ja tegin jalale haiget. Vt komisteme
komisteme <komiste, komiste> komistama, tasakaalu kaotama ▪ obene komis´t peris põlvil maha hobune komistas [ja kukkus] päris põlvili maha. Vrd kombasteme
kõmisteme <kõmiste, kõmiste> Hls Krk
1. kõminat tekitama, kõmistama; nõrgalt müristama (äikesest) ▪ vähä kõmis´t, suurelt es müriste natuke kõmistas, suurelt ei müristanud. Vrd komame1
2. ebaselgelt rääkima, mõmistama ▪ ei tää mis na sääl kõmisteve ei tea, mis nad seal mõmistavad. Vrd mõmame, mõmiseme
kärgäteme <kärgäte, kärgäde>
1. käratama ▪ peremiis kärgät´s nõnda, et irmu ai pääle peremees käratas niimoodi, et hirmu ajas peale. Vrd käräteme, rähväteme
2. kärgatama, paugatama, müristama ▪ väl´län kärgät´ sedäsi, et tare värisi väljas müristas nii, et maja värises. Vt .kär´kme2, müristeme
.kär´kme2 ~ .kär´kmä2 <.kärki, kärgi> müristama ▪ terve üü kär´k väl´län terve öö müristas väljas; küll kär´ks pikken kolesti küll müristas pikne koledasti. Vt kärgäteme, Vrd müristeme, ragisteme
.laasteme <.laaste, .laaste>
1. laastama, lagedaks tegema, maad võsast või metsast puhastama ▪ maa tulep ossarämpsust puhtes laaste maa tuleb oksarämpsust puhtaks teha. Vrd lahasteme
2. rüüstama ▪ maa olli pääle sõa ärä laastet maa oli peale sõda ära rüüstatud; vanast peninuki laastiv ja võtiv viil äräde, mis sõast üle jäi vanasti peninukid rüüstasid ja võtsid veel ära, mis sõjast üle jäi. Vrd .rüüs´tme1
3. laostama ▪ laas´t ennast puhtes ärä, es mõista kohta pidäde laostas end täiesti ära, ei osanud [talu]kohta pidada. Vrd .kurname
lobisteme1 <lobiste, lobiste>
1. pesema ▪ nii rõõva tahave läbi lobiste need riided on vaja läbi pesta. Vrd .mõs´kme, peseme, .vaal´me
2. lobistama, solistama ▪ pardsi lobisteve lohun pardid lobistavad lohus; latse lobistese lombin Hel lapsed solistavad lombis. Vrd lodisteme, lödisteme, sobisteme2
3. midagi kiiresti tegema, rabistama ▪ mukku lobistep tüü valmi piltl muudkui rabistab töö valmis. Vrd rabisteme, röbisteme
müdisteme <müdiste, müdiste> Trv müdistama ▪ latse müdistive pööniku pääl lapsed müdistasid pööningul
müristeme <müriste, müriste>
1. müristama, kõmistama (äiksest) ▪ Leenu ütel´, et maalitse tuleve ku enne maan istu, ku müristen om Leenu ütles, et sügelised tulevad [siis], kui enne maas istuda, kui on müristanud (esimest korda kevadel). Vrd kärgäteme, .kär´kmä2, ragisteme
2. müra, lärmi tekitama, kolistama ▪ kessi müristep sääl usse kallal Trv kes see kolistab seal ukse kallal. Vrd kolisteme, .kollame
.puus´tme <.puusti, puusti> Hel nõiduma; rüüstama ▪ nii tekkiv küll kahju, nõisiv ja puustiv üit´stõisi need tegid küll kahju, nõidusid ja rüüstasid üksteist. Vrd .nõidme, poostelteme, .rüüs´tme, sõname, sõnuteme
põmisteme <põmiste, põmiste> Krk
1. kõneledes põmistama, pomisema ▪ mis sa ikki põmiset ütte puhku, ku sa vait ei kurda mis sa ikka pobised kogu aeg, kui sa vait ei seisa. Vrd pomiseme, pomisteme, poniseme, posiseme, põmiseme
2. põmmima, põmistama; müristama ▪ usse pääle põmistedi rusikuge rusikaga põmmiti ukse peale; õhtu akas´ põmistem joba õhtul hakkas juba põmistama (äikesest). Vrd müristeme, ragisteme
rabime2 <rabide, rabi> rabistama, rutates tegema ▪ kae ruttu rõõvis rabide ennest katsu ruttu riidesse panna ennast; rabime nüid, vihm tule teeme nüüd kiiresti, vihm tuleb (varsti); missa rabit, aiga külländ! Hel mis sa rabistad, aega küllalt!. Vrd rabisteme, rähmelteme, röbisteme
rabisteme <rabiste, rabiste>
1. krabistama ▪ iire rabisteve nukan hiired krabistavad nurgas. Vt kabisteme1, rõbisteme
2. rabistama; piltl kiiruga tegeme ▪ ta olli selle tüü ülepääkaala ärä rabisten ta oli selle töö ülepeakaela kiiresti ära teinud. Vt rabime2, röbisteme
ragisteme <ragiste, ragiste>
1. ragistama, pragistama ▪ mehe ragistive mõtsan puid tetä mehed ragistasid metsas puid teha. Vrd rogisteme, rägisteme
2. piltl müristama ▪ küll taevaesä ragis´t sääl taevan küll taevaisa müristas seal taevas. Vt .kär´kme2, müristeme
3. sõnelema, kärkima ▪ küll ne noore ragisteve jälle küll need noored sõnelevad jälle. Vt .kär´kme1, .raak´sme, Vrd .eistleme, jageleme, sõneleme
ribisteme <ribiste, ribiste> Hls Krk
1. rebestama, rebima ▪ mis sa ribistet rõõva katik mis sa rebid riided katki. Vrd rebime, ribime, käristeme
2. kribima, kiiresti kirjutama ▪ mea ribiste papre ruttu täüs mina kribin paberi ruttu täis
3. ribistama, rabistama ▪ ärä ribiste, süü iluste! ära rabista, söö ilusasti!. Vrd rabisteme, röbisteme
4. piltl hooletult kündma ▪ maa vähä üles ribistet, ka sääl mõni vili kasvas maa vähe üles ribistatud, kas seal mingi vili kasvab. Vrd .kündme
rogisteme <rogiste, rogiste> ragistama ▪ mehe rogistive rägästigun mehed ragistasid rägastikus; mis na sääl pöönigu pääl rogisteve mis nad seal pööningu peal ragistavad. Vrd ragisteme, rägisteme
rõgisteme <rõgiste, rõgiste>
1. rõgistama, ragistama ▪ mis sa rõgistet sääl suhun mis sa rõgistad seal suus; ma rõgisti pähklit katik ku üit´s rõgin ma rõgistasin raginal pähkleid katki. Vrd ragisteme
2. hambaid krigistama ▪ miis rõgis´t süämetävvege ambit mees krigistas südametäiega hambaid. Vrd rigisteme, .riitsme
rägisteme <rägiste, rägiste> Krk ragistama, rägistama ▪ musta rästä rägistev musträstad rägistavad; küll nii mehe rägisteve sääl mõtsan küll need mehed ragistavad seal metsas. Vrd ragisteme, rogisteme
röbisteme <röbiste, röbiste> Hel rabistama, uisapäisa tegema ▪ tüü man ei või röbiste töö juures ei või rabistada (st tööd ei tohi teha liiga kiiresti). Vrd rabisteme, ribisteme
.rüüstme1 ~ .rüüstmä1 <.rüüstä, rüüstä>
1. torkima, segama; rüüstama, lõhkuma ▪ üttepuhku karuse sorgiv ja rüüstäv mesilinnu pesi ühtepuhku karud torgivad ja rüüstavad mesilinnu pesasid || rihet .rüüs´tme ahet segama (et see kiiremini kuivaks) ▪ võtke rüüstipuu, minge tarre ja rüüstke rihe läbi! võtke ahtesegamispuu, minge rehetuppa ja segage ahe läbi!. Vrd .rüüstäme, .sok´sme, .sor´kme
2. piltl vahele segama, sehkendama ▪ ka sul olli vaja rüüstä sääl ja vahki kas sul oli vaja segada seal ja vahtida. Vrd rähvelteme, sehkeldeme, sehkendeme