[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

aam|pal´k <aam|palgi, aam|.palki> aampalk, tala ▪ rehetuan olli kait´s aampalki rehetoas oli kaks aampalki. Vrd aan´|pal´k

aan´|pal´k <aan´|palgi, aan´|.palki> Pst Hls Krk aampalk ▪ talase om taren parte all, lae all om aan´palgi talad on rehetoas parte all, lae all on aampalgid. Vrd aam|pal´k

alas|pajo <alas|pajo, alas|pajo> Krk halapaju (Salix acutifolia) ▪ alaspajo om punane pajo, libeve lehtige, võrsit tuvvas korvi tetä halapaju on punane paju, libedate lehtedega, võrseid (noori oksi) tuuakse korvi tegemiseks; alaspajol kasvav ossa allapoole halapajul kasvavad oksad allapoole. Vrd ala|paju, palmi|pajo

ani|pajo <ani|pajo, ani|pajo> , ani|paju <ani|paju, ani|paju> hanepaju (Salix repens) ▪ anipajost tetäs vihte, nendeg vihuts kahetset etn hanepajust tehakse vihtu, nendega viheldakse kaetamise vastu

kitsi|pale|kiri <kitsi|pale|kirja, kitsi|pale|.kirja> Krk kindakiri

kuker|pal´l <kuker|palli, kuker|.palli> kukerpall, uperpall, tirel ▪ põhu pääl lastas kukerpalli põhu peal lastakse tirelit. Vrd kuke|rääts

liba|pajo vt liba|paju

liba|paju <liba|paju, liba|paju> , liba|pajo <liba|pajo, liba|pajo> Krk vitspaju (Salix viminalis) ▪ libapajust tetäs korve, nii om sikke vitspajust tehakse korve, need on sitked

pajo <pajo, pajo> , paju <paju, paju> paju (Salix) ▪ sääl ei ole muut ku leppi om ja pajosit seal ei ole muud kui leppi ja pajusid; ku talves natuke lehtlisi paju okse lõiguti, sis võis na laheste üle talve pidäde kui talveks natuke lehtedega pajuoksi lõigati, siis võis nad vabalt üle talve pidada (lammastest). Vrd raid || punane pajo punapaju (Salix purpurea)

pajo|arak <pajo|aragu ~ pajo|araku, pajo|arakut> , paju|arak <paju|aragu ~ paju|araku, paju|arakut> Trv rhvk pasknäär (Garrulus glandarius) ▪ pajuarak süü pähklit ja ubinit pasknäär sööb pähkleid ja õunu. Vrd pask|arak, pask|näär´, pask|raat´, pask|rääk´

pajo|lil´l <pajo|lilli, pajo|.lilli> Krk põdrakanep (Chamaenerion) ▪ pajolilli lehe om pajo muudu põdrakanepi lehed on paju[lehtede] moodi; pajolillil om roosa äitsne otsan põdrakanepil on roosad õied küljes. Vt põdra|kanep

pajo|lind <pajo|linnu, pajo|.lindu> Trv lambahänilane (Motacilla flava flava) ▪ pajolind eläs pajode man lambahänilane elab pajude lähedal. Vrd .lamba|äniline

pajo|pil´l <pajo|pilli, pajo|.pilli> pajupill, pajuvile ▪ karjatse teive karjan iki pajopille karjased tegid karjas ikka pajupille

pala1 <pala, pala>
1. (toidu)pala ▪ ta es süü üttegi pala ta ei söönud ühtegi pala; meil es ole kodun änäp üttegi levä pala meil ei olnud kodus enam ühtegi leivapala. Vrd paluke
2. raas, tükk, millegi osa ▪ ma ei saa tulla, mul ei ole mitte üit´s aja pala Krk ma ei saa tulla, mul ei ole raasugi aega. Vrd palane, pauk, raas1, tük´k

pala2 ~ palav <palave, palavet>
1. palav, kuum ▪ mia ei kannate palavet ma ei talu palavat. Vrd kuum, kuumaline, kär´k3, tuline
2. piltl kirglik, keevaline ▪ mia ole tillukse süämege ja palave verege Hel ma olen väikse südamega ja keevalise verega

pale <.palge, palet, pl p .palgit ~ pale, palet, pl p palesit>
1. pale, põsed ▪ ta olli punatse palgege lait´s ta oli punapalgeline laps
2. nägu ▪ vihatsel sil´mä vesise, pahatsel pale punane (rahvalaulust) vihasel silmad vesised, pahasel nägu punane. Vt nägu1
3. mask ▪ vanapagane pale olli ehen mardisantel mardisantidel oli vanapagana mask ees; väike paleke ehen, nägu olli kik´k nätä väike mask ees, nägu oli kõik näha. Vrd maske
4. millegi külg või siseosa ▪ obese ran´gel om pale alt kinni, ärjä ran´gel om pale alt valla hobuse rangidel on siseosa alt kinni, härja rangidel on siseosa alt lahti

pali1 <pali, pali> Krk (pesu)pali, kolmjalg, puunõu pesu pesemiseks ▪ egäl talul olli pali köögikurun igal talul oli pali kööginurgas; egä neil pali ei ole, nevä mõseve mõsu iki tuubren ega neil pali ei ole, nemad pesevad pesu ikka toobris. Vrd kolm|jalg

pali2 <pali, palit, pl p palisi> rangipadi ▪ rangi om katik, pali om väl´län, aga iki pannas viil obesel kaala rangid on katki, rangipadi on väljas, aga ikka pannakse veel hobusele kaela. Vt palim

pal´k1 <palgi, .palki> palk, langetatud ja laasitud puu ▪ pal´ke veeti Olstres ja Aitu palke veeti Holstresse ja Aidusse; seinä palgi laksuve kül´mäge ikki seina palgid pauguvad külmaga ikka

palk2 <palga, .palka> töötasu, palk ▪ pirlaki viil üteltse nal´la peräst, et kaskine malk om karjapoisi palk (knk) praegugi veel öeldakse naljapärast, et kasemalk on karjapoisi palk. Vrd tasu

pal´l <palli, .palli> pall ▪ latsel olli kummist pal´l lapsel oli kummist pall; vanast es ole kedäki palli vanasti ei olnud ühtegi palli

pal´m <palmi, .palmi> palmipuu ▪ ma näi edimest korda pal´me ma nägin palme esimest korda

palmi|pajo <palmi|pajo, palmi|pajo> halapaju, punase koorega paju (Salix acutifolia) ▪ palmipajo om punase koorege pajo halapaju on punase koorega paju. Vrd ala|paju, alas|pajo

pal´t ~ pal´d ainult, üksnes ▪ nii kait´s last ma ole tal pal´t nännu neid kaht last ma olen tal ainult näinud; mul om pal´t katesaaline mul on ainult kahesajaline; ta tääp pal´lalt viinapudelt ta teab ainult viinapudelit. Vrd enne2, ep, kigenes, .pal´lalt, pal´last

palu <palu, palu> nõmm, palu ▪ palu pääl om ää luumel süvvä nõmmel on loomadel hea süüa; palu om kõrge kuju mõts, palu pääl kasvav kanaarjak ja väikse pedäje palu on kõrge kuiv mets, palu peal kasvavad kanarbik ja väikesed männid. Vrd nõmm

palu|kär´k <palu|kärgi, palu|.kärki> Krk Hel kärp (Mustela erminea) ▪ nirk om valge, palukär´k om punatsem nirk on valge, kärp on punasem; palukär´k tullu mättä alt väl´lä, lõka ollu lõvva all, punane päälagi kärp [oli] tulnud mätta alt välja, voldid olnud lõua all, pealagi punane. Vt kär´k2, kär´p2, palu|kär´p

palu|kär´p <palu|kärbi, palu|.kärpi> Hel kärp (Mustela erminea) ▪ palukär´p olevet oma salumisege viil ullemb ku vana uisk kärp olevat oma salvamisega veel hullem kui vana uss (rästik). Vrd kär´k2, kär´p2, palu|kär´k

palu|siin´ <palu|seene, palu|siint> Trv Hel männiriisikas (Lactarius rufus) ▪ ma tei paluseenest kastust ma tegin männiriisikatest kastet. Vt männi|siin´, nõmme|siin´, pedäje|siin´

palu|uisk <palu|uisa, palu|.uiska> vaskuss (Anguis fragilis) ▪ paluuisk om punane peenik uisk vaskuss on punane peenike uss. Vt palus´k, vas´k|madu, vas´k|uisk

pask|pajo <pask|pajo, pask|pajo> Hls Krk raagremmelgas (Salix caprea) ▪ paskpajol om väikse lehe, pudeve raagremmelgal on väiksed pudedad lehed. Vrd raa|pajo

pit´s|pal´l <pit´s|palli, pit´s|.palli> Trv Hel pitspall, peen pidu ▪ rahvamajan peeti pit´spalli rahvamajas peeti pitspalli. Vrd pidu, .pilgar

püs´t|pal´k <püs´t|palgi, püs´t|.palki> rõhtpalk ▪ kuur´ olli tett püs´tpal´kest kuur oli rõhtpalkidest tehtud

raa|pajo <raa|pajo, raa|pajo> Hel (raag)remmelgas (Salix caprea) ▪ vana raapajo olli tuulege ärä murdunu vana remmelgas oli tuulega ära murdunud. Vrd pask|pajo

ran´ts|pal´k <ran´ts|palgi, ran´ts|.palki> hoone seina pealmine palgikord, aampalk ▪ ommen tule ran´tspalgi pääle panna homme tuleb ülemine palgirida peale panna. Vrd aam|pal´k, aan´|pal´k, ran´ts|puu

risti|pal´k <risti|palgi, risti|.palki> ristpalk ▪ sii maja olli ris´tpal´kest tett see maja oli ristpalkidest tehtud; ristipal´kest maja om lämmemp ku püstpal´kest ristpalkidest maja on soojem kui püstpalkidest

.rõhtu|pal´k <.rõhtu|palgi, .rõhtu|.palki> rehetare alumine palk ▪ rõhtupal´k läve ihen seinä all Trv alumine palk [on] läve ees seina all