[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

SõnastikustEessõnaJuhiseidLühendid@ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

kiben <kibene, kibent> Krk, kipen <kibene, kibenet> Hel kübe, väike osa, raassiin om viil kiben villa siin on veel kübe villa; mitte kibenet ta mihele järgi es nõrgu, tollest tülü tullivgi Hel mitte raasugi ta mehele järele ei andnud, sellest tülid tulidki; ooda kipen aiga! Hel oota kübeke aega!. Vrd eben, küben, pihu, raas1

koerus|tük´k <koerus|tüki, koerus|tükki>
1. koerus, vallatus, üleannetuskoerustüki peräst vaist ütlet, ega tõest sedä ei ütle üleannetuse pärast vahest ütled, ega tõega seda ei ütle (st ei mõtle seda tõsiselt). Vt .koerus
2. vallatu, üleannetu inimenekoerustükk om seante kes ei kulle üleannetu on selline, kes ei kuula; odot ma sul koerustükil näidä oota, ma sulle, üleannetule, näitan. Vrd koer, laarus´, uulis|pil´l

kübe <kübeme, kübet Trv ~ kübene, kübet Hls Pst>
1. ebe, kübe; raasselle kübene peräst ei massa minekitki selle raasukese pärast ei maksa minnagi. Vt kiben, küben, Vrd eben, raas1
2. lumekübetali akkas ennäst miilde tuleteme, satas peeniksit kübenit talv hakkab ennast meelde tuletama, sajab peenikseid [lume]kübemeid. Vrd kiud, säde
3. natuke, pisutooda kübe aiga oota natuke aega. Vrd ivak, kübik, natik, pihu, pisut

lul´l <lulli, .lulli> Hls Krk
1. väike piiptemä sedä lulli ammaste vahelt ärä ei pane tema seda piipu hammaste vahelt ära ei pane (suust ei võta). Vrd piip
2. lstk lusikasot ma tuu siul väikse lulli! oota, ma toon sulle väikese lusikakese!. Vrd lusik, lus´k

maru|arak <maru|aragu ~ maru|araku, maru|arakut> Krk Hel marutõbine harakas (sõimusõna)sii om äkiline ku maruarak see on äkiline kui maruharakas; kos sa maruarak jooset, ooda, ku ma selete selle asja sulle ärä! kuhu sa, maruharakas, jooksed, oota, kuni ma seletan selle asja sulle ära!

paat´s <paatsi, .paatsi> Hel malkooda sa vana Mustik, ku ma sul selle paatsi tõmba! oota sa, vana Mustik, kui ma sulle selle malgaga tõmban!. Vrd naut´, näüt´, nüblik, nüpel, oosik

pilk <pilgu, .pilku>
1. pilk, silmavaadesel naesel olli kuri pilk sel naisel oli kuri pilk. Vrd vaade
2. hetk, silmapilkooda üit´s pilk aiga! oota üks hetk!. Vt pilge2, pilguk, Vrd pilgat|aig, sil´mä|pilge, sil´mä|pilk

puhasteme <puhaste, puhaste>
1. puhastamasoolikse tahav ärä puhaste sooled on vaja ära puhastada (pärast looma tapmist); puhastime kala ärä ja pannime suula pääle puhastasime kala ära ja panime soola peale. Vrd arenteme, arime1, kasime, .ruu´kme2
2. päramisi väljutamaooda senigu ta ärä puhastes, ta alle puhastemede oota seni, kui ta päramised väljutab, tal alles väljutamata (looma poegimisest)

pupp <pupu, puppu> lstk puderküll om sul põllek pupuge küll on sul põlleke pudruga; ooda, ma keedä latsel puppu oota, ma keedan lapsele putru. Vt puder

põli2 <põlve ~ põli, .põlve> elujärg, põlimiul om nüid ää põli mul on nüüd hea põli (st elu); lese põli ei ole kellekil oodet lesepõlve ei oota keegi. Vrd põl´v3

raasik ~ raasike <raasikse, raasikest>
1. raas, raasukeanna miul raasik leibä anna mulle raasuke leiba. Vrd raas1
2. natuke; väheke, pisutraasikse aa peräst om ta siin natukese aja pärast on ta siin; ei ole süüki nõnda ruttu valmi saanu, ütelnu: ooda viil raasike aiga! ei ole sööki nii ruttu valmis saanud, öelnud: oota veel natuke aega!. Vrd ivak, jao|peräst, kübenek, kübik, natik, pihu

rät´t <räti, rätti> pearätt, rättseantse räti olli, väikse narmakse olli veeren sellised rätid olid, väikesed narmakesed olid servas. Vrd rätik || kodu|rät´t kodus kantav pearätt, kodurätikooda, ma võta koduräti ärä ja pane käitäve räti pähä! oota, ma võtan kodurätiku ära ja panen väljas käimiseks mõeldud räti pähe!; nõna|rät´t taskurättpühi silmä nõnarätige ärä! pühi silmad taskurätiga ära!; nõnarät´te tetti pääräti kangast taskurätte tehti pearätiku kangast


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur