[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

arjak2 ~ arjake <arjakse, arjakest>
1. harjusk, rändkaupmees ▪ arjakse korjassive arjassit harjuskid korjasid (sea)harjaseid. Vrd arjuk, arjus3
2. piltl ulakas laps ▪ ku poisik kedägi kurja tege, ütelts, ossa põrgu arjake küll kui poisike miskit kurja teeb, üteldakse: oh sa põrgu harjusk küll

emä <emä, emät> ema ▪ emä õpas´ esi kodun lugeme ema õpetas ise (lapsi) kodus lugema; emä om kanden tal süvvä iki ema on talle ikka süüa viinud; miul ei ole esät ega emät, sugu ega võsa mul ei ole isa ega ema ega suguvõsa; emät-tüdärt olliv sanna kamren ollu ema ja tütar olid saunakambris olnud (st elanud); parep emä armu õlman ku kuninge kuldlinnan Krk (vns) parem ema armu hõlmas kui kuninga kuldlinnas || emäte lait´s emata laps, orb || .emmä emasse, ema moodi. Vrd em´m

ikkur´ <ikkuri, ikkurit> Krk
1. piripill, viril laps ▪ ta olli üit´s ikkur´ ta oli üks piripill. Vrd jonni|pulk2, piri|pil´l
2. kiuslik. Vrd jon´nak, kiusak

iri|pil´l <iri|pilli, iri|.pilli> Hel viripill, jonnakas (laps) ▪ siast iripilli ma küll liina üten ei võta sellist viripilli ma küll linna kaasa ei võta. Vrd viri|pil´l

jõma1 <jõma, jõma> Krk jõmpsikas, umbes kümneaastane laps ▪ ku ma viil jõma olli kui ma veel laps olin. Vrd juna, jõmas´k, jõm´m1, jõmpsik

.jõnglane <.jõnglase, .jõnglast> Pst väike laps, jõmpsikas; jõnglane, (sõnakuulmatu) poiss ▪ tillikse jõnglase tullive tii pääl vasta väiksed lapsed tulid tee peal vastu. Vrd jõm´m1, jõmmer|kan´t, jõmpsik, jõngerman´n, jõn´k1

kandsik3 <kandsigu ~ kandsiku, kandsikut> , kantsik3 <kantsigu ~ kantsiku, kantsikut> ulakas, vallatu laps ▪ kandsigu ei lase mul magade vallatud lapsed ei lase mul magada. Vrd räämel´t, ul´ak, vallatu

kihelg <kihelge, kihelget> Hel rahutu laps ▪ mis tetä siantse kihelgege mida teha sellise rahutu lapsega. Vrd kekstu, ketsu, rüblik

.kongur <.konguri, .kongurt> Hel
1. pahur laps ▪ sihande kongur lait´s väsitep egä ärä selline pahur laps väsitab igaühe ära. Vrd nurelik, pahurik, rodu3
2. nuhkur, nuuskija ▪ üleaidse ollive egävese konguri naabrid olid igavesed nuhkurid; kongur ei jää avvan kah vagatses nuhkur ei jää hauas kah vagaseks (ei jäta rahule). Vrd nuhk|meister, nuusik

kuke|räädsik <kuke|räädsigu ~ kuke|räädsiku, kuke|.räädsikut> Trv võrukael, vallatu laps ▪ nii latse olli tillikse kukeräädsiku need lapsed olid väiksed võrukaelad. Vrd karmantsik, räämel´t, varu|kaal, võru|kaal

kär´r1 <kärri, .kärri> Krk
1. musträhn (Dryocopus martius) ▪ kär´r om must ku üü musträhn on must nagu öö. Vt kär´g2, mõts|kikas
2. piltl viril laps, kisakõri ▪ mis tal ometiki ädä, rüük´ ninda ku üit´s kär´r mis tal [on] ometigi viga, röögib nõnda kui üks kisakõri. Vrd röögä|paun

lait´s <latse, last> laps ▪ lait´s o kerge rada õp´me laps õpib kergesti; lait´s rüük´ kõttu laps karjub kõhuvalu pärast; ää lait´s kasvap irmute, paha mitti pesseteski (vns) hea laps kasvab hirmuta, paha mitte peksteski || ällü|lait´s hällilaps ▪ ällülatse olevet kige kangebe mere pääl vastu paneme hällilapsed olevat kõige tugevamad merel vastu pidama (sest on hällis kiigutatud); poisik|lait´s poisslaps; tüdär|lait´s tütarlaps

mätäs|karu <mätäs|karu, mätäs|karut>
1. väike karu ▪ see olli väheline, nagu ütelts -- mätäskaru see oli väike, nagu öeldakse – mätaskaru
2. piltl koer, laps vm, kes jalus on ▪ om sii mätäskaru, ei lää iist ärä, kurt tii raa pääl ehen on see mätaskaru, ei lähe eest ära, seisab teerajal ees

periteje <periteje, peritejet> pärija ▪ periteje tullive kik´k surije sängü manu pärijad tulid kõik surija voodi juurde || viisuräti periteje viimane laps peres ▪ ka sii om sis tede pere viisuräti periteje kas see on siis teie pere viimane laps

pesä|muna <pesä|muna, pesä|muna> Hls Krk
1. pesamuna, kanapesasse jäetud muna ▪ pesämuna om punatses värmit pesamuna on punaseks värvitud. Vt loode, loodus2
2. piltl pesamuna, viimane laps peres ▪ sii tüdrik olli tillike pesämuna see tüdruk oli tilluke pesamuna. Vrd .rääpek

pätäk2 <pätägu ~ pätäku, pätäkut>
1. latakas ▪ koogi ollive suure pätägu koogid olid suured latakad. Vrd laadak, laamak, latak, lätsäk, läämäk
2. patakas ▪ lavva pääl om lehe pätäkun laual on patakas [aja]lehti. Vrd pandsak, patak, patsak1, pätsäk, sumak
3. pätakas, väike laps ▪ lait´s olli väike pätäk laps oli väike pätakas. Vt lait´s

rodu3 <rodu, rodu> Hel pahur laps ▪ sihandest rodu olli rasse oida piltl sellist pahurat last oli raske hoida. Vrd .kongur

ruug2 <ruu, .ruugu>
1. pilliroog ▪ ruugu tules jää päält lõigate pilliroogu tuleks jää pealt lõigata. Vrd pilli|ruug || vitsa|ruug üleannetu laps ▪ miu näin ütel´ iki sedäsi: os sa vitsaruug piltl minu vanaema ütles ikka nii: oh sa vitsaroog
2. kanga süstiku pool; tükk pilliroogu vm kangapooli alusena ▪ vabare vartest om kige parepe ruu vaarikavartest on kõige paremad poolid

räu|kul´l <räu|kulli, räu|.kulli> Krk karjuja laps, viripill ▪ ku mõni lait´s om räukul´l, sis tule temät ällüge villate kui mõni laps on nutja, siis tuleb teda hälliga kiigutada. Vrd räudsik, röögä|paun

räämel´t <räämelti, räämeltit> Krk püsimatu, vallatu laps ▪ om üit´s räämel´t, paigal ei kurda puil egä mail (knk) on üks püsimatu laps, paigal ei seisa ei siin ega seal. Vrd aamer´t, kuke|räädsik, laarus´, uulis|pil´l, vitsa|ruug

.rääpek <.rääpekse, .rääpekest> pesamuna, noorim laps peres ▪ sii om mul viil´ rääpek, viimäne rõõm see on mul veel pesamuna, viimane rõõm. Vrd pesä|muna

rüüsti|pulk <rüüsti|pulga, rüüsti|.pulka> püsimatu laps, rüüstik ▪ ossa vana rüüstipulk, rüüstät kik´k kotusse läbi ja nuhit piltl oh sa vana rüüstik, tuhnid ja nuhid kõik kohad läbi. Vrd keder|var´s, mara|krat´t, masuurik, röüstik, Vt rüüstik