[MES] Mulgi sõnastik

aab1 <aava, .aaba> haab ma värisi ku aava leht ma värisesin kui haavaleht

aab2 <aava, .aaba> haav käe pääl olliv sügäve aava käe peal olid sügavad haavad; kikk sii selg olli aabe täus kogu selg oli haavu täis

aak´ <aagi, .aaki>
1. haak, väike konks kördil om aagi seelikul on haagid
2. (jänese)haak, äkiline suunamuutus liikumisel jänes tiip aake jänes teeb haake

aak ~ .aake <.aakse, .aakest> haoke aaksit olli leedi ehen haokesi oli pliidi ees

aam <aami, .aami> suur vaat, astjas õlle aami olliv tammest õllevaadid olid tammepuust

.aame <aia, aa> ajama aap lume piindres(e) ajab lume vaalu; aias ~ aet(e)s väl´lä aetakse välja

aas <aasa, .aasa> silmus, kinnitusvahend pane värät aasa pane värav aasa

abe ~ aben <abene, abe(n)t> habe aben olli allis minnu ~ lännu habe oli halliks läinud

abi <abi, abi> abi mia ole abin ma olen abis

ader <adra, .atra>
1. ader talvel säe atra, suvel tii rege talvel sea atra, suvel tee rege
2. adramaa mea ei tää, mitu atra vald olli ma ei tea, mitu adramaad (üks) vald oli

aga <aa, aga> hagu väits olli ärä kadunu agade sissi nuga oli ära kadunud hagude sisse

aga ~ a aga ma nooren näi neid viil, aga ~ a nüid mea ei tää neist ma noorena nägin neid veel, aga nüüd ma ei tea neist (midagi)

agan <agane, agand ~ agant> agan agandest ja viist tetti vanast lobin lehmile ette aganatest ja veest tehti vanasti lobi lehmadele ette (söögiks)

agin <agine, agind ~ agint> hagijas nüid om agine mõtsan, kiuh käuh auguve nüüd on hagijad metsas, kiuh käuh hauguvad

agu <ao, agu> agu, eha, aovalgus ao ja päevätõusmise vahet ütelts kaits tunni olevet öeldakse, et ao ja päikesetõusu vahe on kaks tundi (jaaniööl)

ahel <ahele, aheld ~ ahelt> ahel ta olli aheltege kinni köidet ta oli ahelatega kinni köidetud

aher <.ahtre, .ahtret> aher, kehv lehm om ahtres jäänu lehm on ahtraks jäänud

aher ~ aer <a(h)ere, a(h)ert> harkadra künniraud mia lasse seppä aere teräves(e) tetä ma lasin sepal künniraua teravaks teha

ahes <.ahte, ahest> kitsas, ahas ahtep kitsam, ahtam; kört om ahtes jäänu seelik on kitsaks jäänud

ahi <ahu ~ ahju, .ahju> ahi ahju perse kammer ahjutagune tuba; ahju kuruksehen ahjutaguses nurgas

ahun <ahune, ahund ~ ahunt> ahven ta olli katese ahunt saanu ta oli kaheksa ahvenat saanud

aid <aia, .aida> aed, tara; aed loomalauda ees .aide aedade; .aidu aedu; .aiden aedades; .aidest aedadest; ilma aidede karjamaid sääl ei ole ilma aedadeta karjamaid seal ei ole

.aidu <.aidu, .aidut> (sea)sulg, latter, aed .aidus(e) sulgu, lahtrisse; sõs viiti noorik lamba aidu manu siis viidi pruut lambaaia juurde (pulmakommetest)

aig <aa, .aige ~ .aiga> aeg aig arvamede, tuńn täädmede aeg arvamata, tund teadmata (sünnitamisest); ma sai parajel aal sinna ma jõudsin parajal ajal sinna; neil aigel nendel aegadel; mea ei mälete vana aigest ma ei mäleta vanadest aegadest

.aige <.aige, .aiget>
1. haige .aigide haigete; silmist aige silmadest haige
2. valu(hoog) aigese käisiv mitu tiiru valuhood käisid mitu korda

aik <aigu, .aiku>
1. haigutus miis mõtelnu – nemä annave aikege üt´tõistel märke nüit mees mõelnud – nemad annavad haigutustega üksteisele nüüd märku
2. aeglane või laisk inimene ka sii aik mõs´tab ärä minnä kas see laisk saab aru, et tuleb ära minna

ais1 <aisa, .aisa> (vankri või ree) ais obene karaś aiste vahelt väl´lä hobune hüppas aiste vahelt välja; .aisten aistes

ais2 <aisu, .aisu> lõhn, hais sii äitsmeke om ää aisuge see lilleke on hea lõhnaga; oma rahvas, võõras ais - ku mõni om aisu tennu oma rahvas, võõras hais, (öeldi) kui mõni on haisu teinud (peeretajast)

ait <aida, .aita> ait ta om võtten võõrist aitest ta on võtnud võõrastest aitadest

ajak <ajakse, ajakest> ajake, armas aeg (hüüatustes) oh sa pühän ajak! oh sa armas aeg!

ajo ~ aju1 <ajo ~ aju, ajo ~ aju>
1. aju lamba ajo pannas vere sissi ja tetäs käkke lamba aju pannakse vere sisse ja tehakse käkke
2. mõistus, aru; mälu miul om seande ajo mul on selline mälu

ajo ~ aju2 <ajo ~ aju, ajo ~ aju> kiire liikumine, tormamine, rutt läits suure ajoga läks suure hooga

aken <akne, akent> aken .aknit aknaid; akentede akendeta; akentest akendest; akne om peräni valla aknad on pärani lahti

ak´k1 <aki, akki> viljahakk rügä panti akki rukis pandi hakki

ak´k2 <aki, akki> hakk (lind) ku aki vällä tuleve, sis ilma muutve kui hakid välja tulevad, siis ilmad muutuvad

ala1 <ala, ala> maatükk, ala mia anna tal ligi sii ala jõe veeren mina annan talle kaasa (päranduseks) selle maatüki jõe ääres

ala2 alla vil´lavoorile pistets(e) puu ala ja viias rõuku redelte pääle viljasaole pannakse puud alla ja viiakse rõuku redelite peale; võta pit´s viina söögi ala! võta pits viina söögi alla

alamp ~ alap <ala(m)pe ~ ale(m)be, ala(m)pet ~ ale(m)bet> halb, paha, alam nii olliv alampe niintest need olid halvematest niintest; alambep halvem; alampebes(e) halvemaks

alb ~ alv <alva, .alba> halb või om alvas(e) minnu või on halvaks läinud

ale <ale, alet>
1. hale; kaastundlik, hea südamega ma näi alet inimest ma nägin kaastundlikku inimest
2. hele, kahvatu, pleekinud sii om siande ale väŕm see on selline kahvatu värv

alg <alu, .algu> halg puu alu om riidan puuhalud on riidas

all <alla, .alla> hall, külmunud kaste maas ommuku olli all mahan hommikul oli hall maas

al´l <alli, .alli>
1. hall (värvus) al´lep hallim
2. kae, silmahaigus al´l om silmä pääle kasunu kae on silmale tulnud
3. hallitus leväl lääp al´l sissi leivale läheb hallitus sisse

all1 all, allpool me olem all tule, suits tule meil pääle me oleme tulest allatuult, suits tuleb meile peale

all2 vt alle Hls alles mia ennemp all käüsi vällän ma enne alles käisin väljas

.alla vt alle Trv alles oia sii kiri alla hoia see kiri alles

alle ~ all ~ .alla alles meil ürjäti alle äesteme meil hakati alles äestama

alv vt alb

ame <.amme, amet> särk .ammil ~ .ammilti särgi väel; naistel olli pahkluust saantigi ame naistel oli särk pahkluuni; ei oole änäp jakuge ammit meil ei ole enam jätkuga särke meil

ammu ammu, kaua aja eest ma ei oole ammu aiga saanu kuskil vällä ma ei ole kaua aega saanud kusagile välja (külla minna)

.andme ~ .anme <anda, anna> andma andan andes; andas antakse; anna miul! anna minule!; anna (t)suukest! anna suud!; anna tal änäp ku änäp, temal ei mõjo kedägi anna talle enam ja enam, temale ei mõju miski; anna siale neid külmä rabat kardulid anna seale neid külmavõetud kartuleid; ańd ~ ańds selle võõrile inimestele andis selle võõrastele inimestele; ańds äbemede sõnu vastu andis (ütles) häbematuid sõnu vastu; anden ~ andan andnud, oleks pidanud andma; ku sa tahtsit siiä tulla vaatem, sis ärden raha võtta, tulden mud´u, anden raha lesenaisel kui sa tahtsid siia tulla vaatama, sa ei oleks tohtinud raha võtta, pidanuksid tulema tasuta, võinuksid raha anda lesknaisele

ang1 <angu, .angu> hang (tõstmisriist) einä ang om kolme aruge heinahang on kolme haruga

an´g2 <ange, .ange> (lume)hang päe om angen päev on hanges (küünlapäeval); kudas ma angest läbi saa kuidas ma hangest läbi saan; mea võti naise ku ange vahelt mina võtsin naise kui hange vahelt

ani <ani ~ ane, ane>
1. hani anise vihuv siibuge haned lehvitavad tiibadega
2. vesiroos Krk näe ku ani kõigup vii pääl vaata, kuidas vesiroos õõtsub vee peal

apu <apu, aput> hapu midä apep, sedä parep mida hapum, seda parem; ta tõstak vaist tetti ilma sepäte, apuge see tainas nähtavasti tehti ilma pärmita, hapuga

arak <araku ~ aragu, arakut> harakas edimene saa iki iirtel, arakil esimene saab ikka hiirtele, harakatele

.ardu ~ artu <.ardu ~ ardu ~ artu, .ardut ~ artut> varjualune, põhu panipaigana või laudana kasutatud ruum rehealuse otsas ardus(e) varjualusesse; seina viiri tetti mõni ardu, kos siga panti või obene seina äärde tehti mõni varjualune, kuhu pandi siga või hobune

arg <ara, .arga> arg, kartlik, nõder, nõrgaaruline arg ütelts ken rumale aruge arg üteldakse selle kohta, kes on rumala aruga (st nõrgaaruline)

ari <arja, .arja> hari; ülemine osa ega siul tuld tare arja otsan ei ole ega sul tuld maja (katuse) harjas ei ole; karas miul arja kargas mulle kallale

ar´k <argi, .arki> hark kate aralise olli kikk argi, kolmearaline olli vigel kaheharulised olid kõik hargid, kolmeharuline oli vigel

ar´m1 <armi, .armi> (haava)arm mõni paise om, ärä paranes, jääp ar´m taga mõni paise on (selline, et kui) ära paraneb, jääb arm järele

arm2 <armu, .armu> armastus, headus, heatahtlikkus, armulikkus temä armu läbi sai ma terves(e) tema heatahtlikkuse tõttu sain ma terveks

aru1 <aru, aru> aru, mõistus, arusaam mike aru pääl sa sedäsi tiit mis aruga sa niimoodi teed

aru2 <aru, aru> haru; suund .argu harusse, suunda; abe om katte argu aet habe on kahte harusse aetud; nemä lätsiv egäüits esi argu nemad läksid igaüks ise suunda

.arva harva, hõredalt iist otsa olet arva lasken levä, viimätse otsan olet kokku kiilun eestpoolt oled hõredalt lasknud leivad (ahju), viimases otsas oled kokku kiilunud (st liiga tihedalt)

arv ~ aru <arva, .arva>
1. harv, hõre; harvaesinev kaldsa põlve om arva joba, akkave katik mineme püksipõlved on juba hõredad, hakkavad katki minema
2. haruldane aru võõra haruldased külalised

ase <aseme, aset>
1. ase, voodi rõõva ollive asemide pääl riided olid voodite peal
2. elukoht, korter asemit olevet Nuian saia küll kortereid olevat Nuias saada küll

asi <asja, .asja> asi, ese, olukord tal om pal´lu asju õiente tal on palju asju korda ajada

aste <.astme ~ .aste, astet>
1. trepiaste edimese astme päält sat'te maha esimese astme pealt kukkus maha
2. samm, aste Krk neli astet lai tii nelja sammu laiune tee

.atme <atta ~ atte, ata>
1. ahtma, vilja kuivama panema atets rihte pannakse vili kuivama (parsile)
2. noota või võrku vette laskma lääme atame võrgu sisse lähme laseme võrgu sisse
3. sööma, õgima ata oma kõtt täüs! söö oma kõht täis!

au <au, au>
1. au, austamine, austus sii aa au taga see ajab austust taga
2. maine, kuulsus, seisus sis os miu poiśs ka varga au saanu siis oleks minu poiss ka varga kuulsuse saanud

aud <avva, .auda> haud ma pia üits päe mineme audu säädme ma pean ükspäev minema haudu korrastama

audu ~ autu ~ .autu <audu ~ autu ~ .autu, audut ~ autut ~ .autut> auto autusit lendäp üüd ja päevä Abja vahet autod kihutavad ööd ja päevad läbi Abja vahet

auk <augu, .auku> auk mia akka ohertige auku laskme ma hakkan puuriga auku tegema

aus <.ausa ~ .ause, .ausat ~ .auset> aus, õiglane, korralik sakse meelest aus miis om (mõisa)sakste meelest on korralik mees

auts ~ aut´s <.autse, .autset> hautis; kaljahaue taari autse jahu om jämmep, peenike jahu lääp autsest läbi taari hautise jahu on jämedam, peenike jahu läheb hautisest läbi; autse pät´s kaljaleib

avar <avara ~ avare, avarat ~ avaret> ruumikas, lai, suur sääl om ää avare ruumi seal on head suured ruumid; latse kasuk piap iki avarep oleme lapse kasukas peab ikka avaram olema

avi <avi ~ avve, avi> haug avi pää sehen om ninda pal´lu raami ku lesenaise aidan haugi peas on samapalju kraami kui lesknaise aidas

edine ~ edin <editse, editset>
1. esiosa, -külg; eesolev ala kolde edin olli ahju suu ehen koldeesine oli ahjusuu ees
2. esik luud om editsen ~ editsehen luud on esikus

edvi <edvi, edvit> Krk, Trv edvistaja, edev inimene nii om edvise mõlepe, edvistev pääl kateksi need on edvistajad mõlemad, edvistavad pealegi kahekesi vt edvik, edviśk

ega ~ egä ega egä ta elu aig ei kurda ega ta eluaeg ei pea vastu

egä ~ ega <egä ~ ega, egät ~ egat> iga; igaüks, kõik egädel kõigil, kõigile; egäs kottel võip esit muudu kõnelte igas kohas võib isemoodi kõnelda; egäs poole igale poole; egä kõrd iga kord; egä pühäda üüse kallil üül /.../ käünü puustle lambit pügämen igal pühadeaja öösel kallil ööl /.../ käinud nõiad lambaid pügamas; egän puul iki emä hoidas, nõnda peoke all ja tõine pääl igal pool ikka ema hoitakse, nii et peoke all ja teine peal (vanast emast)

ehen ~ ihen ees ehen õhtu olli sii olek õhtu eel oli see oleng; ärä ole ihen! ära ole ees!

ehk ~ ehk´
1. ehk, või sis tulli nuurmiis ehk peigmiis siis tuli noormees ehk peigmees vt ek
2. ehk, võib-olla ää ruusk või kandsik ka tal ehk kähen hea vits või malakas (oli) tal ka võib-olla käes vt ek

ehvt <ehvti, .ehvti> koolivihik koolilastel ehvti man koolilastel (on) vihikud kaasas

ei ei ei oole ~ ei joole ~ ei jole ei ole; ei joole kedäki kõnelte ei ole midagi rääkida; ei lausu musta ega valget ei ütle musta ega valget

eilä ~ eila eile nii om mul eila üüsise tallekse need on mul eile öösel sündinud tallekesed

ein <einä ~ eenä, .einä>
1. rohi einu ~ einü heinu; ka sigade einä ärä ragusit kas sigade rohu ära raiusid?; einä lauga tärkavad rohuotsad
2. hein einä tahave üles palade heinu on vaja kaarutada (kuivatamiseks); einä sae tuleve küüni manu vedäde heinasaod tuleb küüni juurde vedada

ek Trv, Krk, Hel ehk, või; võib-olla vt ehk, ehk´

ele1 <ele ~ eleje, elet> rehte kuivama veetav vili elet ei ütelte mud´u ku kodu vedämise man ele ei öelda (vilja kohta) muidu kui koju vedamisel; elese tahav kodu vedäde vili tuleb koju vedada

ele ~ elle2 <ele ~ elle, elet ~ ellet> hele rüä lilli sinine olli kige elep vär´m rukkilillesinine oli kõige heledam värv; miul om kere ele mul on kõht tühi vt el´le

ele ~ elle3 <ele ~ elle, elet ~ ellet> tuline, tulikuum aeti kivi eles, kõrvetide ärade aeti kivid tulikuumaks, kõrvetati ära

eli <eli, eli> õli elige om ää kuuke kütsäte õliga on hea kooke küpsetada

el´le <el´le, el´let> hele, kõrge (hääl) ta uiks el´le äälege ta hüüab kõrge häälega vt ele

elu <elu, elu> elu sii puu om kikk elun, mis kasvas see puu on päris elus, mis kasvab; mea ole elu sehen tüüd küll tennu ma olen elu jooksul küllalt tööd teinud; mis sa nooren eläd, sii om elu, mis sa vanan eläd, sii om vaev mis sa noorena elad, see on elu, mis sa vanana elad, see on vaev

elü ~ eli1 <elü ~ eli, elü ~ eli> heli, hääl, müra latsi elü om kosta laste hääled on kosta

elü ~ eli2 <elü ~ eli, elü ~ eli> värvitoon, -varjund, kuma kõllaka elüga rõõvas kollaka tooniga rõivas; päävä elü om nätä päevakuma on näha

emä <emä, emät> ema emä õpaś esi kodun lugeme ema õpetas ise kodus lugema; emä om kanden tal süvvä iki ema on talle ikka süüa viinud; miul ei ole esät ega emät, sugu ega võsa mul ei ole isa ega ema ega suguvõsa; emäl ütelt unel emale öeldud unes; emät-tüdärt olliv sanna kamren ollu ema ja tütar olid saunakambris olnud; emäte laits emata laps; .emmä emasse, ema moodi

emäk ~ emak <emäkse ~ emaku, emäkset ~ emakut> võõrasema emäk es võta egät last omas võõrasema ei võtnud iga last omaks; emäk olli kuri, läits ärä emäkse mant võõrasema oli kuri, läks ära võõrasema juurest

.ende ~ .endä enda, enese, oma .endel endal; uńt võtten ende sel'gä temä hunt võtnud ta endale selga; ende oma ma-i-anna ja tõise oma ma-i taha enda oma ma ei anna ja teise oma ma ei taha