[MES] Mulgi sõnastik

esäs´k <esäski, esäskit> mees (halvustavalt) sii esäs´k om õite väge täüs see mees on õige väge täis

irt <irdi, .irti> edev, elava loomuga väege edeve ja irdi tõise, ei seisä paegal väga edevad ja elava loomuga teised, ei seisa paigal

.irtme <.irti, irdi> edvistama väege edeve, irdive pääle väga edevad, edvistavad pealegi

kupateme <kupate, kupade>
1. kupatama, keetma seene om ärä kupatet seened on ära kupatatud
2. ära ajama, minema saatma Karla olevet oma naise mineme kupaten Karla olevat oma naise minema ajanud
3. lööma, peksma reht kupatim iki esi, oma väege reht peksime ikka ise, oma tööjõuga; võtt teese kinni ja kupat naha kuumas võtab teise kinni ja peksab naha kuumaks

lige ~ like <lige ~ like, liget ~ liket> märg ärä sedä obest väege aa, sii lääb ruttu ligese Hel ära seda hobust väga aja, see läheb ruttu higiseks; sai lõhut, ku pää olli like otsan Krk sai lõhutud nii, et pea oli märg otsas; likest peräst ei tohi tuule kätte minnä märjana ei tohi tuule kätte minna

lobjagult ~ lobjakult lopsakalt nii väege lobjagult kasunu kardule läeve keskelt lõhki need väga lopsakalt kasvanud kartulid lähevad keskelt lõhki

nägus <näguse ~ nägusse ~ nägussa, nägust> nägus, ilus selle talu tüdriku ollive väege näguse selle talu tüdrukud olid väga ilusad

pehme <.pehme, pehmet> pehme; märg es või jo pakspiim väege pehme egä ka purukuiv olla ei võinud ju kohupiim liiga märg ega ka purukuiv olla; üits peris pehme suu iki üks päris märg soo ikka

vägi <väe, väge>
1. vägi, vägevus täädje olli suure väege külatark oli suure väega
2. hulk, suur rühm, kari miu meelest tuu vägi püürse kik mõtsa minu meelest pööras kogu see kari metsa (sigade karjatamisest)