[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

ilp <ilbu, .ilpu>
1. hilp, vilets riideeseesi ilbun, naine närtsen (knk) ise hilpudes, naine nartsudes. Vrd ilben´t
2. väike liistakas, viilpal´t liim, mõni kardule ilp olli põhjan ainult leem, mõni kartuliliistakas oli põhjas. Vrd lest1, lestuk, liistak, viil2

iran´ts <irantsi, irantsit> Krk, iren´ts <irentsi, irentsit> Hls Krk hõre, kehv, viletsseantse va irentsi juuse sellised hõredad juuksed; õige ere ja lühik, sii vili ütelts iran´ts õige hõre ja lühike, selle vilja kohta öeldakse irants. Vrd iran, iren´t

jär´ss <järsi, .järssi> kidur, vilets, okslik (puu või põõsas)siin kasup üit´s jär´ss siin kasvab üks kidur puu. Vrd jän´n1, jäs´s

kasin <kasine, kasinet> vähene, kasin; kehv, viletsnän´n olli kasine silmänägemisege vanaema oli kehva nägemisega; sel perel olli kasin söögilaud sellel perel oli kasin söögilaud. Vrd kehv, kehväline, vilets

kehv <kehvä, .kehvä>
1. vilets, kehvobene om kehväs jäänu hobune on viletsaks jäänud. Vrd kehväline, vireline
2. vaene, varatuet mu esä kehv olli, es jõvva mulle tiiraha massa kuna mu isa oli vaene, ei jõudnud [ta] mulle teeraha maksta. Vrd kidsev, .vaene

koi1 <koi, koid>
1. koi, kahjurputukaskoi aap kasugu naha ärä koi ajab kasukanaha ära; koide om rõõva ärä söönu koid on rõivad ära söönud. Vrd kah´r
2. piltl ihne inimene, kitsipungmis ta om seante koi miks ta on selline kitsipung. Vrd ihnits, ihnus1
3. piltl vilets, nälginudsii kas´s om är näl´günü ku üit´s koi see kass on ära nälginud nagu üks koi; mõni terä koi om ka ike siin aganide sean mõni vilets tera on ka ikka siin aganate seas

koiger´ts <koigertsi, koigertsit> Hls kidur, vilets olendpõrss ei süü, ei läe edesi, ku üit´s koiger´ts kunagi põrsas ei söö, ei lähe edasi, kui üks kidur loom kunagi. Vrd koiber´ts, koiger´t, .koigur

komps <kompsu, .kompsu ~ komsu, .kompsu>
1. pakk, pamp, kompstal ollive komsu käe otsan tal olid kompsud käe otsas. Vrd kimps, pamp
2. vana asi, vilets olendsii om vana komps, va rojo see on vana elukas, va roju. Vrd koim, kon´ks2, kon´u, loru

kon´g <kongi, .kongi ~ konge, .konge Krk>
1. väike maja, kong; vilets ehitis, putkaakassi maja kon´ge ehiteme hakkasin väikseid maju ehitama; üit´s tilluk kon´g om, egä ta kedägi maja ei ole üks väike putka on, ega ta mingi [korralik] maja ei ole. Vrd kavak, put´ka
2. kanakuut; pesakast, linnukuutvana kana kurt kongin vana kana seisab kuudis; linnu kongi om väl´län puu otsan lindude pesakastid on väljas puu otsas. Vrd kuut´2
3. taru mesilassülemi püüdmiseks; mesitaru; putukate pesasii olli katekõrdse kuuse körrist tett, seante mesi kon´g, püünmise kon´g, kos mesilinnu sissi tuleve see oli kahekordsest kuusekoorest tehtud taru, selline mesitaru, püüdmise taru, kuhu mesilased sisse tulevad; mõni maja täüs ku mesilise kon´g mõni maja on [nii] täis nagu mesitaru; lae all olli vaablaste kon´g lae all oli vapsikupesa. Vt linnu|puu, mesi|puu, taru
4. piltl halva iseloomuga, tige inimeneta om vana rumal inimese kon´g ta on vana rumal tige inimene. Vrd pasnits

kori1 <korju ~ kor´u, korit ~ korjut> Hls Krk vana vilets loom või asi; korjuspööniku pääl olli neid kujunit korisit küll pööningul oli neid kuivanud puunõusid küll; lauda man olli obese kori mahan lauda juures oli hobuse korjus maas. Vrd korju, korjus

korju <korju, korjut> , kor´u <kor´u, kor´ut> vana vilets loom või asi; varemed; korjus, raibetalust olli jäänü vana uune loomitse või kor´u talust olid [alles] jäänud vanad lagunenud hooned või varemed; nii om ütesugutse kor´use mõlebe need on ühesugused raiped mõlemad. Vrd kori, korjus, raibe

kõbi1 <kõbi, kõbi> keegi vilets või armetu; raukma näi ütte kõbi tulemen ma nägin ühte rauka tulemas. Vrd kobus´k, kõps1, kõus´t, köbi, köpsik

nigel <nigla, .nikla> Krk vilets, nigelsii aaste ollive nigla kardule sel aastal olid viletsad kartulid

närb <närvä, .närbä ~ närvä, .närvä> närb, viletsluum olli närb süümä loom oli vilets sööma; temä om närvä söömäge ta on viletsa söömisega

otsan
1. otsas, läbikikk pulmasüük olli otsan kõik pulmasöök oli otsas. Vt läbi
2. vilets, omadega läbisa ollit õige otsan, ku ma sut vaatemen tõine tiir käüsi sa olid õige vilets, kui ma sind vaatamas käisin teist korda

pork1 <porga, .porka> Trv Hel vilets (riide kohta)ta kördi ollive kikk porgast rõõvast ta seelikud olid kõik viletsast riidest

tön´ts <töntsi, .töntsi> vilets, töntsmede memmel om töntsi jala meie memmel on viletsad jalad

.vaene <.vaese, vaest>
1. vaene, varatuasuniku tullive, nä olli irmus vaese, midägi es ole asunikud tulid, nad olid väga vaesed, midagi ei olnud
2. õnnetuta olli üits vaene san´t ta oli üks õnnetu sant
3. kehv, viletsmul jala seantse vaese mul on jalad sellised viletsad; mea ole vaese nägemisege ma olen kehva nägemisega; kos sa läät vällä seantse vaese obesege kuidas sa lähed välja sellise kehva hobusega; vaene seemel, ei kasva vilets (vilja)seeme, ei kasva. Vt kehv

äbärik <äbärigu ~ äbäriku, äbärikut> vilets, äbarikpõrsse ollive äbärigu põrsad olid viletsad


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur