[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 53 artiklit

ala2 alla vil´lavoorile pistets(e) puu ala ja viias rõuku redelte pääle viljasaole pannakse puud alla ja viiakse rõuku redelite peale; võta pit´s viina söögi ala! võta pits viina söögi alla

ammuli avatud, (pärani) lahti võta koti suu valla ja oia ammuli võta koti suu lahti ja hoia avatud

.andme ~ .anme <anda, anna> andma andan andes; andas antakse; anna miul! anna minule!; anna (t)suukest! anna suud!; anna tal änäp ku änäp, temal ei mõjo kedägi anna talle enam ja enam, temale ei mõju miski; anna siale neid külmä rabat kardulid anna seale neid külmavõetud kartuleid; ańd ~ ańds selle võõrile inimestele andis selle võõrastele inimestele; ańds äbemede sõnu vastu andis (ütles) häbematuid sõnu vastu; anden ~ andan andnud, oleks pidanud andma; ku sa tahtsit siiä tulla vaatem, sis ärden raha võtta, tulden mud´u, anden raha lesenaisel kui sa tahtsid siia tulla vaatama, sa ei oleks tohtinud raha võtta, pidanuksid tulema tasuta, võinuksid raha anda lesknaisele

ani <ani ~ ane, ane>
1. hani anise vihuv siibuge haned lehvitavad tiibadega
2. vesiroos Krk näe ku ani kõigup vii pääl vaata, kuidas vesiroos õõtsub vee peal

emäk ~ emak <emäkse ~ emaku, emäkset ~ emakut> võõrasema emäk es võta egät last omas võõrasema ei võtnud iga last omaks; emäk olli kuri, läits ärä emäkse mant võõrasema oli kuri, läks ära võõrasema juurest

en´g1 <enge, .enge>
1. hing ei võta ma ende enge sissi seast ei võta ma oma hingele sellist (tegu)
2. õhk piip kõvast täus topit, ei anna enge läbi piip on kõvasti täis topitud, ei tule õhku läbi
3. elusolend, hingeline ma ole õnnetu eńg, ei ole omakest ma olen õnnetu olend, ei ole (ühtki) omast

jupats <jupatsi, jupatsit> lühike inimene või loom üits jupats tulli ussaian vasta üks väike mees tuli õue peal vastu

kaalender <kaalendre, kaalendret> kalender vaata kaalendrest, mis päe täämbä om vaata kalendrist, mis päev täna on

.kaeme <.kaede ~ kaia, kae>
1. vaatama sa ei kae ende ette, jooset üle pää kaala sa ei vaata enda ette, jooksed ülepeakaela
2. katsuma, tundma sii om käege kaia, et sii võle om see on käega katsuda, et see vale on
3. hankima, muretsema, otsima kae ruttu ruukośt lavva pääle otsi ruttu pruukost laua peale
4. püüdma, üritama kae aiksalt kari mõtsa aia püüa kari õigel ajal metsa (heinamaale) ajada

.kan´dla ~ .kan´dle <.kańdla ~ .kańdle, .kańdlat ~ .kańdlet> kaenal võta jala kańdles ja pää rätige näpu otsa võta jalad kaenlasse ja pea rätiga näpu otsa vt kainal, kaenal

.kange <.kange, .kanget>
1. kange, kõva, jäik miul om kondi kange ku vana undil mul on kondid kanged nagu vanal hundil
2. tugev, suur, kõva kange jõuge palas suure leegiga põleb; sii om ike üits kange sõamiis see on ikka üks kõva sõjamees
3. kontsentreeritud, kange küll om kõva ja kange, mea tat võtta ei või küll on tugev ja kange (viin), mina teda võtta ei saa
4. kangesti kange kivine maa, pal´lu kive kangesti kivine maa, palju kive

.kiskme <kista, kisu> kiskuma, võtma kisu jala valla võta jalad lahti (st jalatsid jalast ära)

kohekilt Hel mingist kohast, kuskilt päev kõrvet kik vil´lä põllu pääl ärä, es ole kohekilt midägi võtta päike kõrvetas kõik vilja põllu peal ära, ei olnud kuskilt midagi võtta

korp1 <korba, .korpa>
1. puukoor pedäje korp männikoor; niidse korp väidsege kaabitside ärä niinekoor noaga kaabiti ära
2. paks kattekiht (lume- või mullakoorik, soomus vms) ku kala suitsute, sõs ei võta mitti sedä korpa tal maha sel´läst kui kala suitsutada, siis ei võeta tal mitte seda soomust seljast maha

kul´ateme ~ kulateme <kul´ate ~ kulate, kul´ade ~ kulade>
1. asjatult aega viitma, ringi hulkuma tüü ajal es lasta kedägi kulate töö ajal ei lastud kedagi niisama aega viita
2. lamama, lebama; jõude olema nüid mea kul´ate, makka ja istu nüüd ma laman, magan ja istun

.kuldin ~ .kuldine <.kuldise, .kuldist> kuldne vaade meante kuldine liblik! vaata, missugune kuldne liblikas! vt ka kuld

.kuskilt mingist kohast, kuskilt Eesti aig es ole meil kuskilt sedä võtta Eesti ajal ei olnud meil seda kuskilt võtta vt .kustigilt

kõma <kõma, kõmat> jõmm, ulakas vaate kus vana kõma, tulli miut segäme vaata kus ulakas poiss, tuli mind segama

kõrvenik <kõrvenigu ~ kõrveniku, kõrvenikut> põlenud mets mul tulli kõrvenik vasta mulle tuli põlenud mets vastu (st jõudsin põlenud metsa äärde)

kõrveteme <kõrvete, kõrvede>
1. kõrvetama, kuumutama, põletama ma kõrvede kohvi ma kõrvetan kohvi
2. valu tegema, kõrvetama nõgese kõrveteve, karuohte sorgive nõgesed kõrvetavad, karuohakad torgivad; kül´m kõrvets nõnda, et taht nina pääst är võtta külm kõrvetas nii, et tahtis nina peast ära võtta

kõsu <kõsu, kõsu>
1. tühi kest, kõlu; kuivanud taim, viljapraht vil´lä kõsu, pal´la sõkla, ei ole ivagi sehen viljapraht, ainult sõklad, ei ole terakestki sees
2. hing, elu Pst, Krk sa taad mul kõsu väl´lä võtta sa tahad mul hinge välja võtta

lapi ~ lappi <lapi ~ lappi ~ .lapju ~ .lapme, lapit ~ lappit ~ .lapjut ~ .lapmet> labidas lapige om ää maad kajude labidaga on hea maad kaevata; ärä võta suurt lappit ~ lapit! ära võta suurt labidat!

las´s1 <lassi, .lassi> laudadest ümmargune puupütt, lähker võta lassige piimä kah üten! võta nõuga piima ka kaasa!

laug <lau, .laugu>
1. laug, silmalaug ta lask silmälau luuja ta lasi silma looja
2. viljalaug laug olli vaja nurmel üles võtta viljalaug oli põllul vaja üles võtta

.leekam <.leekame, .leekamet>
1. kergete elukommetega tüdruk leekam pani leeku tüdruk jooksis ära
2. meeldiv tüdruk vada kus om leekam, aga miis om ette jõudan, jäime ilma vaata, kus on kena tüdruk, aga (teine) mees on ette jõudnud, jäime ilma vt liikam

loalt ~ lualt
1. vabalt, piiramata sis saat lualt kõnelte siis saad vabalt rääkida; või tat vanast midäg ninda lualt võtta olli või teda vanasti midagi nii vabalt võtta oli (või tarvitamisest)
2. küll, kindlasti neli versta om sinna loalt neli versta on sinna kindlasti

läbi
1. läbi kolm päävä saa palgage läbi ja peräst vaata, kust saas kolm päeva saab palgaga läbi ja pärast vaata (jälle), kust saaks
2. otsas, lõpukorral kikk elu om läbi kogu elu on läbi

manergas ~ mannerg <manerga ~ mannergu, manergat ~ mannergut> piimanõu võta manergas ka üten võta piimanõu ka kaasa

manu
1. juurde sõs olli tullu sõnna kõrtsi manu üits vana miis siis oli sinna kõrtsi juurde tulnud üks vana mees
2. kaasa emä sel aal tegis esäl süvvä ja säädś leväkotti manu võtta ema tegi sel ajal isale süüa ja pakkis leivakotti kaasa

mujal ~ muial mujal, mujale, teises kohas, teise kohta eks ta sis vaate, kuida mujal eluke käi eks ta siis vaata, kuidas mujal elu käib; muial om kikk tõistmoodu säet mujal on kõik teistmoodi seatud vt mojal

mõdse ~ mõdsem <mõdse ~ mõdseme, mõdset ~ mõdsemet> Krk tüse tüdruk (tunnustavalt) vaade meant paks ja ilus ta om, ku mõdse, sedä ütelts äste iki vaata, milline paks ja ilus ta om, nagu mõdse, seda öeldakse hästi ikka (st tunnustavalt); siin külän om iki terve tosin mõdsimit siin külas on ikka terve tosin tüsedaid tüdrukuid

.mõtleme <mõtelte ~ mõtelde, .mõtle> mõtlema küll ta mõtles küll ta mõtleb; Jaan mõtel´ naist võtta Jaan mõtles naist võtta; miket te mõtlide? mida te mõtlesite?; sii asi olli äste mõtelt see asi oli hästi mõeldud

naut´ <naudi, .nauti> Pst, Hls, Krk karjavits, malk võta iki ää naut´, mis sa selle töbige tiit võta ikka hea vits, mis sa selle töbiga (st lühikesega) teed; naudi sehen om pal´lu äädust ja tarkust vitsa sees on palju headust ja tarkust

ning ~ nink ning, ja võta üits ning tõine, mõlepe üttemoodu kõlbave võta üks ja teine, mõlemad ühtviisi kõlbavad

nõu <nõu, nõu>
1. nõuanne, nõu mea kellekide nõu ei võta, mea kellekide nõu järgi ei tii mina kellegi nõu vastu ei võta, mina kellegi nõuande järgi ei tee
2. plaan nõu jäi katik plaan jäi katki (st pooleli)

os´s2 <ossi, .ossi> lastek liha, lihatükk sis saa ma saia süvvä, oma käege ossi võtta siis saan mina saia süüa, oma käega liha võtta (rhvl)

.paistme <.paista, paista ~ paśta>
1. paistma, särama pirla vaat päe paśtap praegu, vaata, päike paistab
2. soojendama paśta ennäst ahju ehen soojenda ennast ahju eest
3. pleegitama kas päe om na sedäsi ärä paistan? kas päike on need niiviisi ära pleegitanud?
4. paistma, näha olema siisamagi mis siit paistap om lagunu kõik ärä seesamagi, mis siit näha (on), on kõik ära lagunenud

.pakme1 <pakku, paku> pakkuma paku tal viil kõrd, ku ta ei võta, sõs mine äräde, vii lõnga kodu paku talle veel kord, kui ta ei võta, siis mine ära, vii lõngad koju

pureteme <purete, purede>
1. kallale ässitama ta puret´s mut koerage ta puretas mind koeraga (st ässitas mulle koera kallale)
2. koeraga loomi karjatama purete luumi koerage võta, võta karjata loomi koeraga: võta, võta!

rohi <rohu, .rohtu>
1. rohi kodun om rohi rohilin kodus on rohi roheline
2. arstirohi, ravim a midägi rohtu ei ole selle uisa salvamise vasta aga mingit rohtu ei ole selle ussi hammustamise vastu; Ants ütelnu Vanapaganel, et ma lää ärä rohtu tegeme endäl Ants öelnud Vanapaganale, et ma lähen endale arstirohtu tegema

rotsen´t <rotsendi, rot.senti> protsent ka sa mõistat rotsenti võtta? kas sa oskad protsenti arvutada?

sea ~ sia ~ sa <siu ~ su, siut ~ sut> sina siut ei või usku sind ei saa uskuda; ma tahas oma pojal sut naises võtta ma tahaks oma pojale sind naiseks võtta

segäne <segätse, segäst> hull, segane aga vat mõni inimene läp vanaduseg segätses, nu sii läits ka segätses aga, vaata, mõni inimene läheb vanadusega hulluks, no tema läks ka segaseks

tere tere, tervitussõna ütel´ et tere Jüri, tõine vasta et ega mia Jüri ei oole ütles, et tere, Jüri, teine vastu, et ega mina Jüri ei ole; ta es ütle tere ommukut kah mitti ta ei ütlenud tere hommikust ka mitte; sääl talun olli vähä tere ommukut perenain seal talus oli natuke tobu perenaine

tugeme <tugede, toe> panema, toetama, nõjatuma ma toe sel´lä vasta ahju ma panen selja vastu ahju

tuuline <tuulitse, tuulist> tuuline, tugeva tuulega aga vaata, kui jälle tuuline aig olli, et vesi virmeńd aga vaata kui jälle tuuline aeg oli, (nii) et vesi virvendas

uudis <uudise, uudist> uudsevili üttegi uudist ei ole tohtin mitti enne suhugi võtta enne kui pellil antu ühtki uudsevilja ei ole tohtinud enne suhugi võtta, enne kui koduvaimule antud

valdas <.valta, valdast>
1. koormapuu valdas panti kuurmel valdas pandi koormale
2. kaevuvinn mailma kõrgen olli lätte valta ots üleven kaevuvinna ots oli väga kõrgel üleval; lättel olli kuuk, valdas ja tulp kaevul oli kook, vinn ja tulp
3. linamasina osa

varvas <.varba, varvast> varvas pal´laste jalgege sait olla kah, aga vaate varba audusive ärä paljaste jalgadega said ka olla, aga, vaata, varbad haudusid ära

veli <velle, .velle> vend veli ellä vellekene, ärä sa võta leske naista, ostak ärä vana obesta vend hell, vennakene, ära sa võta lesknaist, ära osta vana hobust (rhvl)

võti <.võt´me, võtit> võti võt´mede ei saa ussi valla võtta võtmeta ei saa uksi lahti teha

.võtme <võtta, võta> võtma võta naine näidussene, osta varsune obene võta naine neidudest, osta hobune varsana

ütekõrra üks kord sedä rohi tulli ütekõrra võtta seda rohtu tuli üks kord võtta


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur