[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 110 artiklit, väljastan 100

vaat´ <vaadi, .vaati> vaat, tünn no õlle vaadi olli suure vaadi, tońn om väiku no õllevaadid olid suured vaadid, tünn on väike (nende kõrval)

vaba <vaba, vaba ~ vabat> Hls, Trv vaba vt rii

vabar <vabare, vabart> vaarikas aia veeren om kõllatse vabare aia ääres on kollased vaarikad

.vaene <.vaese, vaest>
1. vaene, varatu asuniku tullive, nä olli irmus vaese, midägi es ole asunikud tulid, nad olid väga vaesed, midagi ei olnud
2. õnnetu ta olli üits vaene sańt ta oli üks õnnetu sant

vaga <vaga, vaga> vaikne, rahulik, vaga olli seante vaga poiss, et ei ole tohtin änäp suguki vandu oli selline vaga poiss, et ei ole tohtinud (tema kuuldes) enam üldse vanduda vt vaikine

vagi <vagja, .vakja> vai vagja ollive maa sissi lüüd vaiad olid maasse löödud

vaher <.vahtre, vahert> vaher vahtrest saap ääd mahla vahtrast saab head mahla

vahk´ <vahi, .vahki> vaht, valvur vahi ollive väl´län vahid olid väljas

vahva <vahva ~ .vahva, vahvat> tore, meeldiv, vahva anti tal säält üits puud püügle jahu ka viil selle iist et ta vahva poiss olli ja paar´ pükse anti talle sealt üks puud püülijahu ka veel selle eest, et ta hea poiss oli, ja paar pükse

vaim <vaimu, .vaimu> hing, vaim va kardetev vaim midä pidi austeme va kardetav vaim, mida pidi austama

vaist vast, vahest, võib-olla vaist olli iki näl´lep rahvas vahest oli ikka näljasem rahvas vt vast, vaśt

vaja tarvis, vaja; vajaka mõise võt´s nii poisi vällä kedä temäl arvaś endel vaja olevet mõis võttis need poisid välja, keda temal endal arvas tarvis olevat (nekrutiliisu võtmisest)

vakk <vaka, vakka>
1. vakk, salv kardule panti vakka kartulid pandi vakka
2. mõõduühik, vakk rüga andas ka paar vakka rukist antakse ka paar vakka

vald <valla, .valda> vald valla rahvas teive vallarahvas tegi

.valge <.valge, .valget>
1. valge, valget värvi miul olli ka säändse valge suka valgest linatsest minul olid ka sellised valged sukad valgest linasest
2. valgus, valge aeg ommuku sõs nigu vähä valget nätä oli sõs olli ää hommikul, siis kui natuke valgust näha oli, siis oli hea

vali <vali ~ valju, valit ~ valjut>
1. valju, tugev (hääl) ta kõnel´ vali äälege ta rääkis valju häälega
2. karm, kuri ta oli lastege irmus vali ta oli lastega väga karm

.valla lahti, vabaks tii uśs valla! tee uks lahti!

.val´me <.valli, valli> Hel
1. meeldima sii tüü akaś val´me see töö hakkas meeldima
2. hõljuma, kiikuma poisi tahave valli poisid tahavad kiikuda

.valmi ~ .valmis valmis, tehtud kikk om valmi säet kõik on valmis seatud

val´ts <valtsi, .valtsi> valss val´ts om ilus tants valss on ilus tants

valu1 <valu, valu>
1. hoog, rutt käi sis üte valuge poodin ka ärä! käi siis ühe hooga poes ka ära!
2. valu amba valu om ul´l, mul läits ta irmuge üle hambavalu on hull, mul läks ta hirmuga üle

valu2 <valu, valu> valgus ao valu om viil nätä ehavalgust on veel näha

valus <valuse ~ valusa, valust>
1. piltl kiire, hea, osav Sia Andres om õige valus juuskme ollu Sea Andres on õige osav jooksma olnud; ku õige valus kudaja olli, siss tei iki kait´tõisku küünärt päevän ärä kui õige kiire kuduja oli, siis tegi ikka kaksteist küünart päevas ära
2. valus, valulik egält puult jala om valuse igalt poolt on jalad valusad

vana <vana, vana ~ vanat> vana vana jaakapäävä luvvas marjel, õuntel, kardultel, sibultel maik manu vanal jaagupipäeval luuakse marjadele, õuntele, kartulitele, sibulatele maitse juurde; vanan vanana

vang <vangu, .vangu> sang; jõekäär vangun kasvive lillikse jõekäärus kasvasid lilled

vang ~ van´g <vangi, .vangi> vang, kinnipeetav saadeti paruni keldres nii vangi saadeti paruni keldrisse need vangid

.vanme <.vandu, vannu> vanduma ta olli miis vanme ta oli mees vanduma

.vaome <.vaode, vao> vajuma vt vajome, vajume

vara1 varakult, vara ommuku vara minti lõikame seni ku õhtuni hommikul vara mindi niitma, (niideti) kuni õhtuni

vara2 <vara, vara> vara, varandus me es saa vara kogude me ei saanud varandust koguda

varas <.varga, varast> varas ta olevet nännu varast ta olevat näinud varast

vares <varese ~ varesse, varest> vares varesel valu, arakal ädä, musta linnul muud tõbe varesele valu, harakale häda ja mustale linnule muu haigus (rhvl)

vari <varju, .varju> vari ütelti – vana naine, laste vari, tule pidäje öeldi – vana naine, laste vari, tule hoidja

varik <varigu ~ variku, varikut> põõsastik, võsa, metsatukk tii läits kate variku vahelt tee läks kahe metsatuka vahelt

varin <varine ~ varina, varint> lõrin, mürin

var´s <varre, vart> (taime)vars kardule varre ollive sii aaste tugeve kartulivarred olid sel aastal tugevad

varss <varsa, .varssa> varss varsa ollive koplin varsad olid koplis

varu <varu, varu ~ varut> võru, rõngas kiigu varuse kiigevõrud

vasar <vasare ~ vasara, vasart> haamer

vas´k1 <vase, .vas´ke ~ .vaske> vask vaśke es ole saia vaske ei olnud saada

vas´k2 <.vaśka, .vaśkat> vasikas aidun ollive kate päevätse vaśka aedikus olid kahepäevased vasikad

vass <vassa, .vassa> vaks vassage mõõdeti vaksaga mõõdeti

.vastu vastu vastu üüd väl´lä minek kodust vastu ööd kodust välja minemine

vast ~ vas´t vahest, võib-olla vt vaist

vats <vatsa, .vatsa> kõht ta olli suure vatsage miis ta oli suure kõhuga mees vt kõtt

.vatsu Trv sassi ai lõnga vatsu ajas lõngad sassi

vat´t1 <vati, .vatti> raske töö; kahju; suur kogus ta om pal´lu vatti saanu ta on palju raskusi tunda saanud

vat´t2 üleriie, vatijope pańd vati pääl ja läits väl´lä pani vatijope selga ja läks välja

vatt3 <vatu, vattu> vaht ta ai suust vattu väl´lä ta ajas suust vahtu välja

veidi ~ veidü ~ veidu natuke, veidi, pisut mis sis üle jäi või seantse veidi jämmit olli, nii panti seebis mis siis üle jäid või sellised natuke jämedad olid, need pandi seebi sisse

veli <velle, .velle> vend veli ellä vellekene, ärä sa võta leske naista, ostak ärä vana obesta vend hell, vennakene, ära sa võta lesknaist, ära osta vana hobust (rhvl)

venek <venekse, venekest> venelane veneksit mede külän es elä venelasi meie külas ei elanud

verev <vereve, verevet> Hel punane, verev sügüse om vahtre lehe vereve sügisel on vahtra lehed punased

veri <vere, verd> veri ta olli tume verege ta oli tumedat verd

vesi <vii, vett> vesi vesi om kiib vesi on keev

vesik <vesigu ~ vesiku, vesikut> vesine (maa kohta) nurme pääl ollive vesiku põllu peal olid vesised kohad

.veske ~ .veśke <.veske ~ .veśke, .veske ~ .veśke> veski

viga <vea, viga> häda, viga es ole viga kedäki ei olnud viga midagi

vigel <vigla, .vikla> hark, hang viglage visates einu hanguga visatakse heinu

vihk <vihu, .vihku>
1. (vilja)vihk kodun kańdseve kaits tükkü vihke sissi kodus kandsid kaks inimest vihke sisse
2. vihik latsel olli vihun kikk kirjan lapsel oli kõik vihikus kirjas

vihm <vihma, .vihma> vihm vihm satti tüki aiga vihma sadas hulk aega

viies <viiente, viiendet ~ viientet> viies

viil ~ viil´ veel Anne käest olliv na ka viil küsünu Annelt olid nad ka veel küsinud; sõsar eläp prõlla viil´ õde elab praegu veel

.viime <viia ~ viiä, vii> viima viit põrgus talutüdär tõllage nindagu kõlinen talutütar viidud tõllaga kõlinal põrgusse; ma vii siut täembe kodu ma viin sind täna koju

viir ~ viir´ <veere, viirt> äär, veer mine jõe viiri ~ viirde! mine jõe äärde!; latse sööve lavva veeren lapsed söövad laua ääres

viis1 <viie, viit> viis (arvsõna) temäl olli viis sõsart ja kaits velle tal oli viis õde ja kaks venda

viis2 <viisi, .viisi> lauluviis, meloodia ta laul´ kohe viisi väl´lä ta laulis kohe viisi välja

viisk <viisu, .viisku> viisk tal ollive viisu jalan tal olid viisud jalas

viiul <viiuli, viiult> viiul, keelpill viiult olli ta kange mäńgme, mia esi mäńgsi kah viiult viiulit oli ta osav mängima, mina ise mängisin ka viiulit

vikat <vikati ~ vikadi, vikatit> vikat vikati lei vastu kivi ku särtsidi lõin vikati vastu kivi, nii et särises

viks´ <viksi, .viksi> erk, kärme, korralik sii olli üits vikś poiss see oli üks kärme poiss

vili <vil´la ~ vil´lä, .vil´la ~ .vil´lä> vili esä külüś vil´lä nurme pääl isa külvas vilja põllule

vill <villa, .villa> vill villest tetti lõnga villadest tehti lõnga

vinne vene, vene keele, kultuuri vm-ga seonduv vällän näimi mitmil puul mahan säksa ja vinne soldani väljas nägime mitmel pool maas saksa ja vene sõdureid; rohkep kiili ka mõistap ku vinne kiilt rohkem keeli ka mõistab kui (ainult) vene keelt

viram <virami, viramit> Hls, Krk koorem obesel olli ää viram einu vankre pääl hobusel oli hea koorem heina vankri peal

virin <virine, virint> virin sedä virint ei taha enämp kullelte seda virinat ei taha enam kuulata

virme <.virme, virmet> Trv virve, virvendus

virts <virsa ~ virtsa, .virtsa> virts virsa vett panti kapuste pääle virtsavett pandi kapsastele

vis´s <vissi, .vissi> õunaviss, toores puuvili uibul ollive viil vissi otsan õunapuul olid veel toored õunad otsas

vist vist, ehk, võib-olla rohkemp tal vist latsi es ole ku sii Tiina rohkem tal vist lapsi ei olnud kui see Tiina

vomm <vommi, .vommi>
1. reheahju pealne ät´t läits vommi pääle lämmes vanaisa läks ahjupealsele sooja
2. hoop anna tal ää vommi! anna talle paraja hoobi!

vur´ts <vur´tsu, .vur´tsu>
1. lõss vaśkale anti vur´tsu juvva vasikale anti lõssi juua
2. gaseeritud vesi; limonaad ka sa vur´tsu ka tahat? kas sa limonaadi ka tahad? vt nimunaat´

vuug <voo, .vuugu> voog vii vuug viis keväde tammi ärä veevoog viis kevadel tammi ära

vuul <voolu, .vuulu> vool keväde om jõe pääl kõva vii vuul kevadel on jõe peal kõva veevool

vuur´ <voori, .vuuri> voor, rodu; kaubavoor vt uur´

.võime <võide, või> tohtima; suutma, võima nii võisiv ka inimest ärä murda need võisid ka inimese ära murda; sääntse koolitüdruku või mis na võisiv olla sellised koolitüdrukud või mis nad võisid olla

võle <võle, võlet> vale ku om tõsi, sõs tõusku, ku võle, sõs vajugu kui on tõsi, siis tõusku, kui vale, siis vajugu

võmm <võmmu, .võmmu> hoop ta sai võmmu kukrus(e) ta sai hoobi kuklasse

võrk <võrgu, .võrku> võrk võrku koeti oimege võrku kooti piiritsaga

võsa <võsa, võsa> võsa nurme veeren om võsa põllu ääres on võsa

võsim <võsime, võsimet> Krk võsavikat, raiumise vikat

võti <.võt´me, võtit> võti võt´mede ei saa ussi valla võtta võtmeta ei saa uksi lahti teha

.võtme <võtta, võta> võtma võta naine näidussene, osta varsune obene võta naine neidudest, osta hobune varsana

~ või või (sidesõna) võ ta säälgi oleme jääs või ta sealgi olema jääb

väga ~ väega ~ väiga väga nu egä ta nüid väiga paks, aga ta siande tugev no, ega ta nüüd väga paks (ole), aga ta (on) selline tugev; seantsit sõnu olli väega pal'lu selliseid sõnu oli väga palju

vägev ~ vägeve <vägeve, vägevet>
1. (väga) tugev ta olli vägev miis ta oli väga tugev mees
2. rasvane (liha kohta) mia ei süü vägevet ma ei söö rasvast (liha)

vägi <väe, väge>
1. vägi, vägevus täädje olli suure väege külatark oli suure väega
2. hulk, suur rühm, kari miu meelest tuu vägi püürse kik mõtsa minu meelest pööras kogu see kari metsa (sigade karjatamisest)

vähemb ~ vähemp ~ vähep <vähembe ~ vähempe ~ vähepe, vähembet ~ vähempet ~ vähepet> väiksem kige vähep laits võet üten kõige väiksem laps võeti kaasa

vähi <vähja ~ vähjä, .vähja ~ .vähjä> vähk vähjä om kivi all vähid on kivi all

vähik ~ vähike <vähikse, vähikest> väike, pisike vt väike


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur