[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit

eidi|puu <eidi|puu, eidi|puud> puulusikasegäl eidipuuse kähen, egäüit´s võt´s suurest nurmikust eidipuuge kõigil puulusikad käes, igaüks võttis suurest puunõust [oma] puulusikaga [toitu] (söömisest vanasti). Vrd lusik

emäku|laits <emäku|latse, emäku|last> võõraslaps, vaenelapskes sii emäkulast üten tõistege võt´s kes see võõraslast koos teistega võttis. Vt vaene|laits

igä <, igä> , iga <ia, iga> (elu)iga, vanustemä vana ia sehen võt´s viil naise ta võttis vanas eas veel naise

kamal <kamala, kamalat ~ kamalu, kamalut> kamal, peotäisvõt´s kamaluge ernit, kamal om üit´s peotäis võttis kamaluga herneid, kamal on üks peotäüs. Vrd ruhim

kiht´1 <kihi, .kihti> mürk, kihvttemä võt´s kik´k selle kihi sissi ja surri ärä tema võttis kõik selle mürgi sisse ja suri ära. Vrd iht´, mür´k1

köhime <köhide, köhi> köhimaenge kurku läit´s süük´, võt´s köhime söök läks hingetorusse, ajas köhima; ku lait´s köhip, sis ütelts: mine mõtsa kuuse otsa kukkume, mis sa miu latse sel´län painat kui laps köhib, siis öeldakse: mine metsa kuuse otsa kukkuma, mis sa minu lapse seljas painad. Vrd .köh´kmä

leitsak <leitsagu ~ leitsaku, leitsakut> Pst, leitsäk <leitsägu ~ leitsku, leitsäkut> , leidsäk <leidsägu ~ leidsäku, leidsäkut>
1. kuiv kuumus; lämbe õhk, leitsaksann olli leitsäkut täüs saun oli kuiva kuumust täis; leidsäk võtt oimu ärä pää siist ving võtab mõistuse peast ära. Vrd leidse, läidse, läpäts, löidsä, löütse
2. vingleidsäk võt´s silmä äräde ving võttis silmad ära (hakkasid kipitama). Vrd karm, kimm2, ving1

manu
1. juurdesõs olli tullu sõnna kõrtsi manu üits vana miis siis oli sinna kõrtsi juurde tulnud üks vana mees
2. kaasaemä sel aal tegis esäl süvvä ja sääds´ leväkotti manu võtta ema tegi sel ajal isale süüa ja pakkis leivakotti kaasa; emä võt´s miut kirikus manu ema võttis mind kirikusse kaasa

mõrts1 <mõrtsu, .mõrtsu> mõrts, võrkkottta võt´s mõrtsu üten ta võttis võrkkoti kaasa

mõtsa|vahk´ <mõtsa|vahi, mõtsa|.vahki> metsavahtmiis sai mõtsavahis mees sai metsavahiks; mõtsavahk võts puuvarga kinni metsavaht võttis puuvargad kinni

pulk <pulga, .pulka> kepp, pulkvõt´s viis või kuus tolli pikä lepäpulga võttis viie või kuue tolli pikkuse lepapulga

puul´|tõist <puul´|tõise, puul|´tõist> poolteist, üks ja poolenne ruunamist võt´s ummes puultõise tolli jämmuse lepäpulga enne ruunamist võttis umbes pooleteise tolli jämeduse lepapulga; ku põrsa kuu või puultõist vanas saive kui põrsad kuu või poolteist vanaks said

.ruuskme <roosate ~ ruusate, .ruuska>
1. vemmeldama, rooskama, vitsa andmata võt´s roosa ja ruus´k ta võttis vitsa ja andis vitsa
2. kahju saamata sai ruusate nüid ta sai nüüd kahju

sõpu <sõppu, sõput ~ sõpu, sõppu> Hls
1. sõuke, villane vaipseelikvanast ollive naistel sõppu sel´län vanasti olid naistel vaipseelikud seljas
2. suurrättta võts´ sõpu õlgel ta võttis suurräti õlgadele. Vt sõba, sõuke, sõpp

talu <talu, talut ~ talu, talu> talu, talukohtEesti valitsus olli, sõs müüti talu ärä kui Eesti valitsus oli, siis müüdi talud ära; Oomuli mõise mõisnikul olli üits talu ilma peremehete Hummuli mõisa mõisnikul oli üks talu ilma peremeheta; temä võts taluge naise tema võttis taluga naise (läks koduväiks)

.tõesti, .tõest, .tõeste tõepoolest, tõestivõt´s saba tunnistuses, et ta tõeste tapet om võttis saba tunnistuseks, et ta tõesti tapetud on; tõesti olli ää juvva sii taar´ tõepoolest oli seda taari hea juua

vah´k <vahi, .vahki> vaht, valvurvahi ollive väl´län vahid olid väljas; mõtsa vah´k võts puuvarga kinni metsavaht võttis puuvargad kinni; poisi löüden uisa mõtsast, tõine jäänu uiska vahki mõtsa poisid leidnud metsast ussi, teine jäänud ussi valvuriks metsa

vaja
1. tarvis, vaja; vajakamõise võt´s nii poisi vällä kedä temäl arvas´ endel vaja olevet mõis võttis need poisid välja, keda temal endal arvas tarvis olevat (nekrutiliisu võtmisest); mul om vaja Nuia minna mul on tarvis Nuia minna
2. puuduütte tallekest om vaja üks talleke on puudu; kaitskümment minudit olli ütetõiskus vaja kakskümmend minutit oli (kella) üheteistkümnest puudu; ku ma kodu sai, sõs ma löüdsi vaja, et väits olli är kadunu kui ma koju jõudsin, siis märkasin, et nuga oli puudu

valuteme <valute, valude> haiget tegema, valutamavõt´s küll kül´le siist nõnda valuteme võttis küll külje seest niimoodi valutama; mul pää valuts mul pea valutab

vesserteme ~ vesserdeme <vesserte, vesserde> Krk Hel
1. kudumaviil om pal´lu vesserte veel on palju kudumist; Ann vesserts küll neit kindit ja võts neit kirju üles Ann koob küll neid kindaid ja võtab neid mustreid üles
2. piltl lobisemaküll na võive vesserte küll nad võivad lobiseda; temä vesserdes juttu tema ajab juttu. Vt .jaamame

vudiseme <vudiste, vudise> , vudisama <vudiste, vudisa> värisemasii jutt võt´s vudiseme see jutt võttis värisema. Vt jüdiseme

õlg2 <õla, .õlga> õlgta võt´s vihu õlal ta võttis vihu õlale

änd <ännä, .ändä> händ, sabata võt´s ännä üükse vahel ja läits ta võttis (seeliku) saba vöö vahele ja läks. Vt and1, saba, ännälene


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur