[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit

ahi <ahju ~ ahu, .ahju> ahivõta sii laste pätsik vällä ahjust võta see laste pätsike välja ahjust; luud olli ahju kuruksehen luud oli ahjutaguses nurgas

ala2 allavil´lavoorile pistets puu ala ja viias rõuku redelte pääle viljasaole pannakse puud alla ja viiakse rõuku redelite peale; võta pit´s viina söögi ala! võta pits viina söögi alla

ammuli avatud, (pärani) lahtivõta koti suu valla ja oia ammuli võta koti suu lahti ja hoia avatud

en´g1 <enge, .enge>
1. hingei võta ma ende enge sissi seast ei võta ma oma hingele sellist (tegu)
2. õhkpiip kõvast täus topit, ei anna enge läbi piip on kõvasti täis topitud, ei lase õhku läbi
3. elusolend, hingelinema ole õnnetu en´g, ei ole omakest ma olen õnnetu olend, ei ole (ühtki) omast
4. surnu hing, vaimkelle enge näl´län, selle põld põdur Trv (vns) kelle hinged näljas, selle põld vilets

.kan´dla <.kan´dla, .kan´dlat> , .kan´dle <.kan´dle, .kan´dlet> kaenalvõta jala kan´dles ja pää rätige näpu otsa võta jalad kaenlasse ja pea rätiga näpu otsa. Vt kainal, kaenal

.kiskme ~ .kiskma <kista, kisu>
1. võtma, tõmbamakisu jala valla võta jalad lahti (st jalatsid jalast ära); kupp kisup alape vere vällä kupp tõmbab kehvema vere välja; mine kisu üits korvitäis kardult mine võta üks korvitäis kartuleid
2. kaklemapoisi kisuve kik sii aig poisid kaklevad kogu aeg
3. sugutama, kannustamamudu ei saa poigi, ku egä muna jaos piap esäani kiskme, par´ts kisk kah muidu ei saa tibusid, kui iga muna jaoks peab isahani kannustama (emast), part kannustab ka
4. kurnama, vaevama, nõrgestamapoja om vana emmise är kiskun, ku luu ja nahk põrsad on vana emise ära kurnanud, kui luu ja nahk
5. välja imema, tõmbama, imamakupp kisub alape vere vällä kupp imeb kehvema vere välja
6. sisse murdma, röövimaaida kiskje, aida luku lõhkje, ait olli ärä kist aida röövijad, aida luku lõhkujad, aita oli sisse murtud
7. puutuma, kätte võtmaei tohi tuld kista ei tohi tuld puutuda
8. pingul, kitsas olema, halvasti istumaleit kisk õlgu ümmert kleit on õlgade ümbert kitsas

koda <kua, koda>
1. suve-, väliköökkoda olli püst roovikist, tule ase olli keset koda suveköök oli püstlattides, tulease oli keset koda; kua katus olli pikäst lavvast, sii es võta tuld suveköögi katus oli pikast lauast, see ei võtnud tuld
2. esik, eeskodakuan om kül´m esikus on külm

koigerdeme ~ koigerteme <koigerte, koigerde>
1. komberdama, tuigerdama; koperdamavas´k koiger´t lauta müüdä vasikas komberdas mööda lauta; tallek joba koigertep ringi, saap iki eluluum kah viil talleke juba tuigerdab ringi, saab ikka eluloom ka veel
2. põdema, kiratsemavanamiis koigerts pääle ja rüük, surm es võta vanamees kiratses pealegi ja karjus, ei surnud ära

kolak1 <kolagu ~ kolaku, kolakut> Hls
1. hoop, löökma sai sääntse kolaku, et engest lei kinni ma sain sellise hoobi, et hingest võttis kinni
2. pauk, kõmakasanna oma kolak ja võta teder maast jälle lase oma pauk ja võta teder maast jälle (jahilkäigust)

korp1 <korba, .korpa>
1. paks puukoorpedäje korp männikoor; niidse korp väidsege kaabitside ärä niinekoor noaga kaabiti ära
2. haavakoorik, kärnnahk om lõhki, ragenu, aap korpa päält nahk on katki, pragunenud, ajab koorikut pealt
3. kalasoomusku kala suitsute, sõs ei võta mitti sedä korpa tal maha sel´läst kui kala suitsutada, siis ei võeta tal mitte seda soomust seljast maha
4. marjade jahukastekaru marjel om korp karusmarjadel on jahukaste

kun´t <kundi, .kunti> kult; liiderlik meeskun´t taht rohkep süvvä kult tahab rohkem süüa; sii om külä kun´t, sii ei võta üttegi tüdrukut ärä, latse tege ärä see on küla kult, see ei võta ühtegi tüdrukut ära, lapse teeb ära (liiderlikust mehest). Vt pahru

kör´t <kördi, .körti> seelikma puserde kördi ännäst vii väl´lä ma väänan seelikusabast vee välja; tahap iki poisil kördi pähä pista, ega sii poiss muidu tat võta piltl tahab ikka poisile seeliku pähe tõmmata, ega see poiss muidu teda ei võta

küben <kübene, kübent ~ kübend>
1. kübe, raassan´t raaps´ kübenit sant kraapis raasukesi; peni om peris aige, mitte üits küben leibä ta enämb suu sissi ei võta koer on päris haige, mitte üks raas leiba ta enam suu sisse ei võta. Vt ase2, eben, jusu, kiben, kipen
2. okas (okaspuul)saksamaa kuuskel lääve kübene otsast ärä saksamaa kuuskedel (st lehistel) tulevad okkad küljest ära; kutsiratsik tiip kuuse kübenist pesä sipelgas teeb kuuse okastest pesa || kübene puu okaspuu

lapi <lapi, lapit ~ .lapme, .lapmet ~ .lapju, .lapit> , lappi1 <lappi, lappit> labidaslapige om ää maad kajude labidaga on hea maad kaevata; ärä võta suurt lappit ~ lapit! ära võta suurt labidat!. Vt lapju

las´s1 <lassi, .lassi> laudadest ümmargune puupütt, lähkervõta lassige piimä kah üten! võta nõuga piima ka kaasa!

lehe|ruuts <lehe|rootsu, lehe|.ruutsu> leherootsvõta lehe kül´lest ärä, palle leheroodsu jääve järgi võta lehed küljest ära, ainult leherootsud jäävad järgi

manergas <manerga, manergat> , mannerg <mannergu, mannergut> plekknõu, mannergvõta manergas kah üten võta mannerg ka kaasa; manner om kardin räime nõu mannerg on plekist räimenõu; vii mandrege einälisile taari vii mannerguga heinalistele taari

naar <naaru, .naaru> naer, pilge, laimkikk tullive suure naaruge kõik tulid suure naeruga; naar ei riku nahka, tühi jutt ei võta tükki (vns) naer ei riku nahka, tühi jutt ei võta tükki; tegis pal´t naaru moka, tal olli iki ää miil´ ta naeratas, tal oli ikka hea meel

naut´ <naudi, .nauti> Pst Hls Krk karjavits, malk, puuäkke kinnituspuudvõta iki ää naut´, mis sa selle töbige tiit võta ikka hea vits, mis sa selle töbiga (st lühikesega) teed; naudi sehen om pal´lu äädust ja tarkust vitsa sees on palju headust ja tarkust; neli nauti olli üte äglä man neli puud oli ühe äkke juures

ning, nink ning, javõta üits ning tõine, mõlepe üttemoodu kõlbave võta üks ja teine, mõlemad ühtviisi kõlbavad

nõu1 <nõu, nõu>
1. nõuanne, nõumea kellekide nõu ei võta, mea kellekide nõu järgi ei tii mina kellegi nõu vastu ei võta, mina kellegi nõuande järgi ei tee || nõuss .oleme nõuks, abiks olemata pidi miul nõuss oleme ta pidi mul abiks olema
2. plaannõu jäi katik plaan jäi katki (st pooleli)

.pakme1 ~ .pakma <pakku, paku> pakkumapaku tal viil kõrd, ku ta ei võta, sõs mine äräde, vii lõnga kodu paku talle veel kord, kui ta ei võta, siis mine ära, vii lõngad koju; ta paks ennäst tühü, mea paksi kah, miut es võete ta pakkus ennast tööle, mina pakkusin ka, mind ei võetud

pureteme <purete, purede>
1. kallale ässitamata puret´s mut koerage ta puretas mind koeraga (st ässitas mulle koera kallale)
2. koeraga loomi karjatamapurete luume koerage võta, võta karjata loomi koeraga: võta, võta!

puu <puu, puud>
1. puumea näi – vana Antsul puu kähen ja lahup mesipuul pihta mina näen – vanal Antsul puu käes ja lööb mesitarule pihta
2. tool, istevõta säält puu ja toe võta sealt tool ja istu

ris´t <risti, .risti>
1. rist, ristikujuline asi, haspelsääl olli ris´t puus lõigat seal oli rist puusse lõigatud; aa leng risti pääle aja lõng haspli peale
2. põik-, rist-aga sõs panti ahjusuu ette üits seante ris´t puu aga siis pandi ahjusuu ette üks selline põikpuu
3. otse ütlemama os tal risti suhu ütelnu ma oleks talle otse ära ütelnud
4. raskus, vaevtemä elu om üits egävene rist tema elu on üks igavene vaev; ärä vetä endel risti kaala ära võta endale raskust kaela

segäme <segäde, sia ~ sea>
1. segama, aine või materjali kogumi osi (mingi vahendiga) liigutamasiasüük om ärä seet seasöök on ära segatud; võta rüüp´, sia ahi ärä, levä tahav ahju panna võta roop, sega ahi ära, leivad on vaja ahju panna
2. tülitama, sekkumasiul ei ole vaja sinna sekkä segäde sinul ei ole vaja sinna sekkuda

.son´gme <.songi, songi>
1. songima, sonkimasia songitu maa om songermus sigade songitud maa on songermaa; missa songit, võta tükk ärä ja süü mis sa songid (toidu juures), võta tükk ära ja söö
2. tuhnimamis ta miu asje man siin om songin mis ta minu asjade juures siin on tuhninud. Vt .tuh´nme

sõl´m <sõlme, .sõlme>
1. sõlmsõlmi om egät sorti sõlmi on igat sorti; nüit ta pääsi ku sõlmest valla, nüid akas iki kasume nüüd ta pääses kui sõlmest lahti, nüüd hakkas ikka kasvama; kablal sõl´m sehen, ma võta selle sõlme valla nööril on sõlm sees, ma võtan selle sõlme lahti
2. jämedam koht kõrrel, varre osa, millele leht kinnituboraseinäl om sõlme sehen, egäst sõlmest aap võrsit orasheinal on sõlmed sees, igast sõlmest ajab võrseid

tahr <tahra, .tahra> karjataralase eläje vällä, võta tahra mulk maha lase loomad välja, võta karjatara värav lahti; vasik ei lää .tahra vasikas ei lähe tarasse. Vt tahraaid, tahtreaid

.tõstam <.tõstami, .tõstamet> kandamtal olli üits suur tõstam sel´län tal oli üks suur kandam seljas; ärä sedä tõstamet võta, võta mõni kerge kon´t ära seda rasket kandamit võta, võta mõni kerge (puu)kont

vagi <vagja, .vakja>
1. vaivagja ollive maa sissi lüüd vaiad olid maasse löödud
2. kiilma ai vagjage pakku lõhki ma ajasin kiiluga pakku lõhki; aa ku vakja puu sisse, ta ottigi ei kulle aja nagu kiilu puu sisse, ta ometi ei kuula (põikpäise inimese kohta)
3. varnvõta kasuk vagja otsast maha võta kasukas varnast maha; täo villä väikse, täo pane ik amba vakja (knk) tänavu on viljad väikesed, tänavu pane ikka hambad varna; ka te külüvakk vagjan om, ka teil är külvet? kas teil külvivakk varnas on, kas teil on ära külvatud?

.valla
1. lahti, vabaks, vabatii us´s valla! tee uks lahti!; võta kabel sõlmest valla võta nöör sõlmest lahti; tõstarment võeti kuvve kuu peräst valla testament avati kuue kuu pärast. Vt lahti
2. teenistusetapoisi ja tüdrigu, kes suvilise o, suve teeniv, talve o valla poisid ja tüdrukud, kes suvilised on, suvel teenivad, talvel on teenistuseta

veli <velle, .velle> vendveli ellä vellekene, ärä sa võta leske naista, ostak ärä vana obesta vend hell, vennakene, ära sa võta lesknaist, ära osta vana hobust (rhvl); lääme vellele käümä lähme vennale külla; nii om kolmeksi puha velitse velle need on kolmekesti kõik lihased vennad

.võtme <võtta, võta> võtmavõta naine näidussene, osta varsune obene võta naine neidudest, osta hobune varsana; enge võtme suremasii tüü tah´t enge väl´lä võtta see töö tahtis ära tappa; vääli võtme luba küsimanoore lätsiv vanembilt vääli võtme noored läksid vanematelt luba küsima


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur