[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 123 artiklit, väljastan 100

aher|var´s <aher|varre, aher|vart> ahervare; kivihunnikahervarren kasvave iluse vabarne ahervares kasvavad ilusad vaarikad; ahervars nukan, karvane kurat pääl (mõistatus) ahervare nurgas, karvane kurat peal (kana pesal). Vt aherik, ahervare, ahju|vare

jaku|vihk <jaku|vihu, jaku|.vihku> jätkuvihk, väike esimesena lõigatud rukkivihk

kos´u|viin <kos´u|viina, kos´u|.viina> kosjaviinku sa kos´uviina viisit, egäüits sis an´ds kinki kui sa kosjaviina viisid, siis igaüks andis kingi (pruudile, kes pulma kutsus)

käänis|pää|väits <käänis|pää|väitse, käänis|pää|.väist> liigendnuga, käänispeanugamia osti kah laada päält ää käänispää väitse ka mina ostsin laadalt hea käänispeanoa

mõtsa|vahk´ <mõtsa|vahi, mõtsa|.vahki> metsavahtmiis sai mõtsavahis mees sai metsavahiks

orja|vits <orja|vitsa, orja|.vitsa> kibuvitsorjavitsa kasvive tii veeren kibuvitsad kasvasid tee ääres. Vt kibu|vits, kibu2

.taeva|võti <.taeva|.võtme, .taeva|võtit> nurmenukk (Primula officinalis) ▪ taevavõtme ma tunne tiladest, äitsnil om pikä tilase nurmenukke ma tunnen tilade (st tilakujuliste õiekroonide) järgi, õitel on pikad tilad. Vt kanavarvas, käo|kaldsa, käolill, võtme|lill

vaat´ <vaadi, .vaati> vaat, tünnno õlle vaadi olli suure vaadi, ton´n om väiku no õllevaadid olid suured vaadid, tünn on väike (nende kõrval)

vaba <vaba, vabat ~ vaba, vaba> Hls Trv vabama näie vabat inimest ma nägin vaba inimest. Vt rii

vabar <vabare, vabart ~ vabaret> vaarikasaia veeren om kõllatse vabare aia ääres on kollased vaarikad; lääm vabarit ot´sme mõtsa lähme vaarikaid otsima metsa. Vt aavarmu, vaarak

.vaene <.vaese, vaest>
1. vaene, varatuasuniku tullive, nä olli irmus vaese, midägi es ole asunikud tulid, nad olid väga vaesed, midagi ei olnud
2. õnnetuta olli üits vaene san´t ta oli üks õnnetu sant
3. kehv, viletsmul jala seantse vaese mul on jalad sellised viletsad; mea ole vaese nägemisege ma olen kehva nägemisega; kos sa läät vällä seantse vaese obesege kuidas sa lähed välja sellise kehva hobusega; vaene seemel, ei kasva vilets (vilja)seeme, ei kasva

vaga <vaa ~ vaga, vaga>
1. vaikne, rahulik, vagaolli seante vaga poiss, et ei ole tohtin änäp suguki vandu oli selline vaga poiss, et ei ole tohtinud (tema kuuldes) enam üldse vanduda; sõs om parep, ku tuul vaapes jääs, jääs vaal siis on parem , kui tuul vaiksemaks jääks, jääks vaikseks. Vt vagalik, vagane. Vt vaikine
2. surnudsii kurivaim olli vaas tennu tõise, är tappen see kurivaim oli vagaks teinud teise, ära tapnud; vagas lei ja vagas jäi surnuks lõi ja surnuks jäi

vagi <vagja, .vakja>
1. vaivagja ollive maa sissi lüüd vaiad olid maasse löödud
2. kiilma ai vagjage pakku lõhki ma ajasin kiiluga pakku lõhki; aa ku vakja puu sisse, ta ottigi ei kulle aja nagu kiilu puu sisse, ta ometi ei kuula (põikpäise inimese kohta)
3. varnvõta kasuk vagja otsast maha võta kasukas varnast maha; täo villä väikse, täo pane ik amba vakja (knk) tänavu on viljad väikesed, tänavu pane ikka hambad varna; ka te külüvakk vagjan om, ka teil är külvet? kas teil külvivakk varnas on, kas teil on ära külvatud?

vaher <.vahtre, vahert ~ vaherd> vahervahtrest saap ääd mahla vahtrast saab head mahla

vah´k <vahi, .vahki> vaht, valvurvahi ollive väl´län vahid olid väljas; mõtsa vah´k võts puuvarga kinni metsavaht võttis puuvargad kinni; poisi löüden uisa mõtsast, tõine jäänu uiska vahki mõtsa poisid leidnud metsast ussi, teine jäänud ussi valvuriks metsa

vahva <vahva, vahvat ~ .vahva, vahvat>
1. tore, meeldiv, vahvaanti tal säält üits puud püügle jahu kah viil selle iist et ta vahva poiss olli ja paar´ pükse anti talle sealt üks puud püülijahu ka veel selle eest, et ta hea poiss oli, ja paar pükse
2. töökas, tublimul om täo vahva tüdruk mul on tänavu töökas tüdruk; vahva inimen om sii, kes tugevest tüüt tiip tubli inimene on see, kes tublisti tööd teeb
3. julgenii om vahva sõamihe need on julged sõjamehed

vaim1 <vaimu, .vaimu>
1. hing, vaimva kardetev vaim midä pidi austeme va kardetav vaim, mida pidi austama; õige targa ja eläv vaimuge laits õige targa ja elava vaimuga laps; vanasti nätti sääl kottal vaime, võip olla et vaime om viil mõnen maanukan, aga siin ei ole änämb kuulda neid vanasti nähti seal vaime, võib olla, et vaime on veel mõnes maanurgas, aga siin ei ole enam kuulda neist
2. üliväike asikardule olevet ninda tillukse ku luud vaimu all kartulid olevat nii väikesed kui loodud vaimukesed all

vaist
1. vast, vahest, võib-olla, mõnikordvaist olli iki näl´lep rahvas vahest oli ikka näljasem rahvas; tule vaist mede poole käimä tule mõnikord meile külla; mea ole kehvä tervisege, vaist o alvep, vaist parep mina olen kehva tervisega, mõnikord on halvem, mõnikord parem. Vt vast, vas´t
2. varemalt, ennemalttäempe ei ole seante liik kuum, ku vaist olli täna ei ole (ilm) selline liiga kuum, nagu enne oli

vaja
1. tarvis, vaja; vajakamõise võt´s nii poisi vällä kedä temäl arvas´ endel vaja olevet mõis võttis need poisid välja, keda temal endal arvas tarvis olevat (nekrutiliisu võtmisest); mul om vaja Nuia minna mul on tarvis Nuia minna
2. puuduütte tallekest om vaja üks talleke on puudu; kaitskümment minudit olli ütetõiskus vaja kakskümmend minutit oli (kella) üheteistkümnest puudu; ku ma kodu sai, sõs ma löüdsi vaja, et väits olli är kadunu kui ma koju jõudsin, siis märkasin, et nuga oli puudu

vakk <vaka, vakka>
1. vakk, salv, karpkardule panti vakka kartulid pandi vakka; vanast ollu villa vaka pärnä koorest vanasti olid villavakad pärnakoorest; ma tõi poodist kolm vakka tikke ma tõin poest kolm toosi tikke
2. mõõduühik, vakkrüga andas ka paar vakka rukist antakse ka paar vakka

vald <valla, .valda> valdvalla rahvas teive vallarahvas tegi; nüid si väik Püügle vallak katti ärä nüüd sei väike Pöögle vallake kadus ära; temä olli valla kadsak või vahimiis tema oli valla kasakas või vahimees

.valge <.valge, .valget>
1. valge, valget värvimiul olli ka säändse valge suka valgest linatsest minul olid ka sellised valged sukad valgest linasest
2. valgus, valge aegommuku sõs nigu vähä valget nätä olli sõs olli ää hommikul, siis kui natuke valgust näha oli, siis oli hea

vali <vali, valit ~ valju, valjut>
1. valju, tugev (hääl)ta kõnel´ vali äälege ta rääkis valju häälega
2. karm, kurita oli lastege irmus vali ta oli lastega väga karm

.valla
1. lahti, vabaks, vabatii us´s valla! tee uks lahti!; võta kabel sõlmest valla võta nöör sõlmest lahti; tõstarment võeti kuvve kuu peräst valla testament avati kuue kuu pärast. Vt lahti
2. teenistusetapoisi ja tüdrigu, kes suvilise o, suve teeniv, talve o valla poisid ja tüdrukud, kes suvilised on, suvel teenivad, talvel on teenistuseta

.val´me <.valli, valli> Hel
1. meeldimasii tüü akas´ val´me see töö hakkas meeldima
2. hõljuma, kiikumapoisi tahave valli poisid tahavad kiikuda

.valmi, .valmis
1. valmis, tehtudkikk om valmi säet kõik on valmis seatud; mul ei ole kedägi vamist süüki manu panna mul ei ole mingit valmis sööki kaasa anda; egä ta äp laits ei oole, nüid oo valmis tüdruk, suurekoolin är käünü ega ta enam laps ei ole, nüüd on päris tüdruk, leeris ära käinud
2. valmis, küpsvalmi vili ei pelgä külmä küps vili ei karda külma; ua küüdse om musta, sis om uba valmi kui oa küüned on mustad, siis on uba valmis (oa küüs - idukoht)
3. tõeline, täieliksii laits om valmis Juhan, ta om ku esä suust maha pudunu see laps on nagu tõeline Juhan, ta on nagu isa suust maha kukkkunud; temä om kõva kalk inime, sii om ku mõrtsuk valmis tema on südametu kalk inimene, ta on nagu tõeline mõrtsukas

val´ts <valtsi, .valtsi> valssval´ts om ilus tants valss on ilus tants. Vt val´ss

valu1 <valu, valu>
1. hoog, ruttkäi sis üte valuge poodin ka ärä! käi siis ühe hooga poes ka ära!; me leime üte valuge einä maha me niitsime ühe hooga heina maha
2. valuamba valu om ul´l, mul läits ta irmuge üle hambavalu on hull, mul läks ta hirmuga üle; ulk aiga käüsiv valuse enne sündümist hulk aega käisid valud enne (lapse) sündimist

valu2 <valu, valu> valgusao valu om viil nätä ehavalgust on veel näha; lume valug näet kodu ik minnä lume valgusega näed koju ikka minna; ninda pimme olli, välgi valug näi ikki tulla tiid müüdä nii pime oli, välgu valguses nägin ikka tulla teed mööda

valus <values, valust>
1. piltl kiire, hea, osavSia Andres om õige valus juuskme ollu Sea Andres on õige osav jooksma olnud; ku õige valus kudaja olli, siss tei iki kait´tõisku küünärt päevän ärä kui õige kiire kuduja oli, siis tegi ikka kaksteist küünart päevas ära
2. valus, valulikegält puult jala om valuse igalt poolt on jalad valusad
3. vali, kõvakõnele valusepest, mea i kuule räägi valjemini, ma ei kuule; ütle valusepest, missa nõnda illäksi ütlet ütle valjemini, mis sa nii tasakesti ütled
4. kange, kõvaku kasepuu all, sõs tunnet ikki, et valus tuli om kui kasepuud all on, siis tunned ikka, et kõva tuli on

vana <vana, vana ~ vana, vana ~ vanat> vanavana jaakapäävä luvvas marjel, õuntel, kardultel, sibultel maik manu vanal jaagupipäeval luuakse marjadele, õuntele, kartulitele, sibulatele maitse juurde; küll sii leib om vanasse ja kõvasse minnu Trv küll see leib on vanaks ja kõvaks läinud; vana naise köpsiksit olli tullu kirigu manu vanu naisetudikesi oli tulnud kiriku juurde; rasse om vanas saija, vanan ää eläde raske on vanaks saada, hea vanana elada

vana|.aigine <vana|.aigise, vana|.aigist> , vana|.aigne <vana|.aigse, vana|.aigset> vanaaegnevana.aigine inime vanaaegne inimene; sedä vanaaigset asja ei mälete enämb kennigi seda vanaaegset asja ei mäleta enam keegi

vana|näin ~ vana|nän´n <vana|nänni, vana|.nänni> vanaemamiu vananän´n sis sääl ütel´: ui eluke, mis sel viga eläde minu vanaema siis seal ütles: oi elukest, mis temal viga elada!

vang1 ~ van´g <vangi, .vangi> vang, kinnipeetavsaadeti paruni keldres nii vangi saadeti paruni keldrisse need vangid; kassa olet neid van´ge rõõvit nännü? kas sa oled neid vangide riideid näinud?

vang3 <vangu, .vangu> jõekäärvangun kasvive lillikse jõekäärus kasvasid lilled

.vanme <.vandu, vannu>
1. vandumata olli miis vanme ta oli mees vanduma; kuri inimen, vand üttepuhku ja kakles kuri inimene, vannub ühtepuhku ja kakleb; kohtun pannas tunnisteje vanme, vannudets enne ärä kohtus pannakse tunnistajad vannet andma, vannutatakse ära
2. vandega kinnitama, tõotamakohtun pannas tunnisteje vanme, vannudets enne ärä kohtus pannakse tunnistajad vannet andma, vannutatakse ära

.vaome <.vaode, vao> vajuma. Vt vajome, vajume

vara1 varakult, varaommuku vara minti lõikame seni ku õhtuni hommikul vara mindi niitma, (niideti) kuni õhtuni

vara2 <vara, vara> vara, varandusme es saa vara kogude me ei saanud varandust koguda; mea võti naise varate, kui an´ge vahelt, üten sellä rõõvastege mina võtsin naise varata, nagu hangede vahelt, koos seljas olevate riietega; tarkus om inimesel varasse tarkus on inimesele varanduseks

varas <.varga, varast> varasta olevet nännu varast ta olevat näinud varast; tõistre karjane om mede ubine varas naabri karjane on meie õunavaras; sii o varga nõumiis, sii võtt vargust vastu see on varga abiline, see võtab varastatut vastu

vares <varesse, varest ~ varese, varest> varesvaresel valu, arakal ädä, musta linnul muud tõbe varesele valu, harakale häda ja mustale linnule muu haigus (rhvl); miu kanak om seante, enne ta munel ei lää, ku keväje varestege minu kanake on selline, et enne ta munele ei lähe, kui kevadel koos varestega; kange külm, tõmbas varesse lennust maha kõva külm, tõmbab varesed lennult maha; üte varesel om pal´lu ja katel om kasinest, nõnda kõhn luum ühele varesele on palju ja kahele kasinalt, nii kõhn loom

vari <varju, .varju> variütelti – vana naine, laste vari, tule pidäje öeldi – vana naine, laste vari, tule hoidja; kuul vari ümmer, sii näüt sadu kuul on vari ümber, see ennustab sadu; mul om nägemine nõnda är jäänu, vaade ku läbi varju mul on nägemine nii kehvaks jäänud, vaatan nagu läbi varju

varik <varigu ~ variku, varikut> põõsastik, võsa, metsatukktii läits kate variku vahelt tee läks kahe metsatuka vahelt; egä ta kedägi varik ei ole, ta seant kasevõsa al om, seantse karjavitsa jämmutse ja rihavarre jämmutse ega ta mingi varik ei ole, ta on selline kasevõsa alles, sellised karjavitsa jämedused ja rehavarre jämedused; varik om rohkep kasepuu mõts ja kase-kuuse mõts varik on rohkem kasepuu mets ja kase-kuuse mets

varin <varine, varint> varin, mürin, lõrinüits tulli ku ts varin vankrege, vankre varin olli kuulda üks tuli nagu üks varin vankriga, vankri mürin oli kuulda; pada kiis ku varin pada kees kui varin; koer aa külgi ku varin koer tikub lõrinal külge

vars <varsa, .varsa> varssvarsa ollive koplin varsad olid koplis; esi olet sa vana inimen ja varsa mõtte ise oled sa vana inimene ja varsa mõtted (rumala inimese kohta); miu obesel om ollu üits täkk vars ja kaits märä varsa minu hobusel on olnud üks täkkvarss ja kaks märavarssa

var´s <varre, vart>
1. taimevarskardule varre ollive sii aaste tugeve kartulivarred olid sel aastal tugevad; küümle varre panti taari sissi vaist köömne varred pandi taari sisse vahest; latse kakuv kik erne kõdra är varte otsast lapsed kakuvad kõik hernekaunad ära varte otsast; vabare varre om täo täüs ku punets vaarika varred on tänavu (marju) täis nii et punetab
2. tööriista varsahjuroobil o var´s perän ahjuroobil on vars järel; ma tii lapme vart ma teen labida vart; pan pan´n vart pidi vagja otsa pane pann vart pidi vaia otsa
3. suka säärmul olli vana suka varre, ma talludi otsa mul olid vanad suka sääred, ma tegin uued tallad otsa

varu <varu, varut ~ varu, varu> võru, rõngaskiigu varuse kiigevõrud; varu panti varsal nõna pääle, et emä es lase tat imeme, ku võõrute taheti võru pandi varsale nina peale, et ema ei laseks teda imema, kui võõrutada taheti; korvil om kaits varu ja ulk luuke, kaits varu kuuse vitsest pannas risti, ku korvi tegem akats korvil on kaks võru ja ulk lookasid, kaks võru pannakse risti, kui korvi tegema hakatakse; vanast tetti varug or´ste, panti varu orstil sissi, topiti näpug sissi, peo raba täüs vanasti tehti võruga vorste, pandi võru vorstile sisse, topiti näpuga sisse, peo raba täis; relli laas´ tulli varu siist vällä prilli klaas tuli raami seest välja

vasar <vasare, vasart> haamertuu vasart, mul vaja nakla seinä sis lüvvä too vasarat, mul on vaja naela seina sisse lüüa; vasare var´s läits katik lüvvän vasara vars läks katki lüües

vas´k1 <vase, .vas´ke ~ .vaske> vaskvas´ke es ole saia vaske ei olnud saada; vas´k o vaese mehe kuld vask on vaese mehe kuld; vanast olliv sõuksel vase all vanasti olid sõukesel vasest kaunistused all servas; sõuksel olliv seantse keeru vase all, kes ta sirgu oisiv sõukesel olid sellised keerdus vaskkaunistused (vaselised) all, mis ta sirgena hoidsid

vas´k2 <.vas´ka, .vas´kat> vasikasaidun ollive kate päevätse vas´ka aedikus olid kahepäevased vasikad. Vt vasik

vass1 <vassa, .vassa, pl p .vasse Krk ~ .vassu Trv> vaksvassage mõõdeti kangast vaksaga mõõdeti kangast; rõõvast lääp kördi jaoss pal´lu vassu rõivast läheb seeliku jaoks palju vaksu

vast, vas´t
1. vahest, võib-ollakae, vas´t saat sia temäge kõnelde proovi, vahest saad sina temaga rääkida. Vt vaist
2. mõnikord, vaheltule nüid vas´t meile kah tule nüüd mõnikord meile ka (külla)

.vastu vastuvastu üüd väl´lä minek kodust vastu ööd kodust välja minemine; onu tulli tii pääl vastu miul onu tuli tee peal vastu mulle; ku uikat, mõts kost vastu kui huikad, mets kostab vastu; tuul oo rinnu vastu, alamp minnä tuul puhub vastu rinda, raskem minna

vats <vatsa, .vatsa> kõhtta olli suure vatsage miis ta oli suure kõhuga mees; pane vats täüs nõnda, et ragisep söö kõht täis nii et ragiseb. Vt kõtt

.vatsu Trv sassikassipoig ai lõnga vatsu kassipoeg ajas lõngad sassi

vat´t1 <vati, .vatti>
1. raske töö; kahju; suur kogusta om pal´lu vatti saanu ta on palju raskusi tunda saanud; sannan vihuts, ütelts no ma anni tal seantse vati, nõnda et mõie saunas viheldakse, öeldakse no ma andsin talle sellise vati, et mõjus
2. keretäisku sa ta kätte saat, anna tal seante vat´t, nõnda et tõist änäp ei taha piltl kui sa ta kätte saad, anna talle selline keretäis, nii et ta teist enam ei taha

vat´t2 <vati, vatti> üleriie, vatijopepan´d vati pääl ja läits väl´lä pani vatijope selga ja läks välja

vatt3 <vatu, vattu> vahtta ai suust vattu väl´lä ta ajas suust vahtu välja; oben olli valgen vatun hobune oli valges vahus

veidi, veidü, veidu natuke, veidi, pisutmis sis üle jäi või seantse veidi jämmit olli, nii panti seebis mis siis üle jäid või sellised natuke jämedad olid, need pandi seebi sisse; neid kalu om siin väega veidü neid kalu on siin väga vähe

veli <velle, .velle> vendveli ellä vellekene, ärä sa võta leske naista, ostak ärä vana obesta vend hell, vennakene, ära sa võta lesknaist, ära osta vana hobust (rhvl); lääme vellele käümä lähme vennale külla; nii om kolmeksi puha velitse velle need on kolmekesti kõik lihased vennad

venek1 <venekse, venekest ~ veneku, venekut>
1. venelaneveneksit mede külän es elä venelasi meie külas ei elanud; temä pidä venekstege talu tema peab venelastega talu; vanast käüsiv veneku ungru, munalõikaje vanasti käisid venelastest ungrud, loomade kohitsejad
2. piltl laia lühikese säärega vene saabasvenekse om laia lühikse seerege vene saapad on laiad lühikese säärega

verev <vereve, verevet> Hel punane, verevsügüse om vahtre lehe vereve sügisel on vahtra lehed punased

veri <vere, verd> verita olli tume verege ta oli tumedat verd; temä om nõrga vereg, temä ei või kedägi nätä eläjetapmist egä tema on nõrga verega, tema ei saa midagi näha, looma tapmist ega (midagi); ku aadert lasti, sõs lasti soone siist soone verd kui aadrit lasti, siis lasti (vere)soone seest sooneverd

vesi <vii, vett> vesivesi om kiib vesi on keev; maaripääväs piav vii otsa kokku mineme (vns) maarjapäevaks peavad vee otsad kokku minema (maarjapäevaks hakkavad kevadveed voolama); pane mul jalge vett pangi sissi, ma taas jalgu mõsta pane mulle jalgade pesemise vett ämbri sisse, ma tahan jalgu pesta; seantse säre, mis ruuge sihen eläv, ei lää suure vette sellised särjed, mis roo sees elavad, ei lähe suurde vette; liigup ku vesi einä sehen, veap pal´t konte perän liigub nagu vesi heina sees, veab ainult konte järel (väga pikaldase inimese kohta)

vesik <vesigu ~ vesiku, vesikut> vesine (maa kohta)nurme pääl ollive vesiku põllu peal olid vesised kohad; sääl om puha vesigu maa seal on kõik vesised maad

.veske <.veske, .vesket> , .ves´ke <.ves´ke, .ves´ket> veskiveskele minti iki ommuku veskile mindi ikka hommikul; tuule veskel käänets pääd vastu tuult tuuleveskil keeratakse pead vastu tuult

.veske|miis <.veske|mihe, .veske|.miist> mölder, veskimeesku veskemiis õegas´ oma kõrda võtme, jäi jutt katik kui mölder oma korda kutsus võtma, jäi jutt pooleli. Vt .möldri|miis

viga <vea, viga ~ via, viga Krk> häda, vigaes ole viga kedäki ei olnud viga midagi; mõnel latsel om sinine jut´t üle nõna, ütelts sii emä viga, emä om üle paa vangu söönü mõnel lapsel on sinine joon üle nina, öeldakse, et see on ema viga, ema on üle paja sanga söönud; kinda sul õige vigasit täüs kindad on sul õige vigasid täis

vigel <vigla, .vikla> hark, hangviglage visates einu hanguga visatakse heinu; puu vigel tetti kase ladvast, einä vigel olli kolme aruge, nellä aruge olli sita vigel puust hang tehti kase ladvast, heinahang oli kolme haruga, nelja haruga oli sõnnikuhark

vihk <vihu, .vihku>
1. (vilja)vihkkodun kan´dseve kaits tükkü vihke sissi kodus kandsid kaks inimest vihke sisse
2. vihiklatsel olli vihun kikk kirjan lapsel oli kõik vihikus kirjas. Vt ehvt

vihm <vihma, .vihma> vihmvihm satti tüki aiga vihma sadas hulk aega

viies <viiente, viiendet ~ viientet> viies

viil1, viil´1 veelAnne käest olliv na ka viil küsünu Annelt olid nad ka veel küsinud; sõsar eläp prõlla viil´ õde elab praegu veel

.viime <viia ~ viiä, vii> viimaviit põrgus talutüdär tõllage nindagu kõlinen talutütar viidud tõllaga kõlinal põrgusse; ma vii siut täembe kodu ma viin sind täna koju

viir ~ viir´ <veere, viirt> äär, veermine jõe viiri ~ viirde! mine jõe äärde!; latse sööve lavva veeren lapsed söövad laua ääres

viis1 <viie, viit> viis (arvsõna)temäl olli viis sõsart ja kaits velle tal oli viis õde ja kaks venda; ma tulli üles enne viit ma tulin üles enne viit

viis2 <viisi, .viisi> lauluviis, meloodiata laul´ kohe viisi väl´lä ta laulis kohe viisi välja; mea mõsta mitu laulu viit ürjäd üles mina oskan mitu lauluviisi üles võtta; sedä laulu saa mitme viisig laulda seda laulu saab mitme viisiga laulda

viisk <viisu, .viisku> viisktal ollive viisu jalan tal olid viisud jalas; viska viisu maha, pane pastle jalga viska viisud maha, pane pastlad jalga (öeldi selle peale, kui keegi ütles „ma ei viisi“); ma tahas viise jalga panna ma tahaks viiske jalga panna

viiul <viiuli, viiult> viiul, keelpillviiult olli ta kange män´gme, mia esi män´gsi kah viiult viiulit oli ta osav mängima, mina ise mängisin ka viiulit; ruup´ om viiulil keelte all ja puugneg mängits roop on viiulil keelte all ja poognaga mängitakse

vikat <vikati, vikatit ~ vikadi, vikatit> vikatvikati lei vastu kivi ku särtsidi lõin vikati vastu kivi, nii et särises; temä sääs vikatit ja rihasit tema seadis vikateid ja rehasid korda; oia vikadi nõna üles, är lüvvä maa sissi hoia vikati nina ülespoole, ära löö maa sisse

viks´1 <viksi, .viksi> erk, kärme, korraliksii olli üits viks´ poiss see oli üks kärme poiss; vik´s ütelts ilusa pääle viks öeldakse ilusa kohta

vili <vil´la ~ vil´lä, .vil´la ~ .vil´lä> viliesä külüs´ vil´lä nurme pääl isa külvas vilja põllule; kessi virga vil´lä süü, ku laiska maa pääl ei ole (knk) kes see virga vilja sööb, kui laiska maa peal ei ole; siin salven om süüdäv vilis, tõisen salven siimlevili siin salves on söögiks mõeldud vili, teises salves seemnevili; täo meil kik maalis vil´lä tänavu on meil kõik lamandunud viljad

vilis|pill <vilis|pilli, vilis|.pilli> vile, vilepillvilispill olli egäl karjatsel vilepill oli igal karjasel; vilispil´l oll ik puust, käsilis olliv pääl, seante ku lutul vilepill oli ikka puust, sõrmilised olid peal, sellised nagu lutusarvel. Vt vilepill

vill <villa, .villa> villvillest tetti lõnga villadest tehti lõnga; mul rohkep villu i oole, ku üits lamba pügü mul rohkem villu ei ole, kui ühe lamba pügamise jagu; lamba mustas õigati seantse villa: juurest olli must ja ladva olliv päält punakase lamba mustaks kutsuti sellist villa: juurest oli must ja pealmised otsad punakad; edimese püü villa sai villest peräst mõst, viimätse om lamba sellän mõst esimese pügamise villad sai villana pestud, viimased on lamba seljas pestud

vinne vene, vene keele, kultuuri vm-ga seonduvvällän näimi mitmil puul mahan säksa ja vinne soldani väljas nägime mitmel pool maas saksa ja vene sõdureid; rohkep kiili ka mõistap ku vinne kiilt rohkem keeli ka mõistab kui (ainult) vene keelt

viram <virami, viramit> Hls Krk kooremobesel olli ää viram einu vankre pääl hobusel oli hea koorem heina vankri peal

virin <virine, virint> virinsedä virint ei taha enämp kullelte seda virinat ei taha enam kuulata

virme1 <.virme, virmet> Trv virve, virvendus, läigetule virme pais´t silmä tule virvendus paistis silma; küll sellel rõõval om ilus virme küll sellel riidel on ilus läige

virts <virtsa, .virtsa ~ virsa, .virtsa> virtsvirsa vett panti kapuste pääle virtsavett pandi kapsastele

vis´s <vissi, .vissi> õunaviss, toores puuviliuibul ollive viil vissi otsan õunapuul olid veel toored õunad otsas

vist vist, ehk, võib-ollarohkemp tal vist latsi es ole ku sii Tiina rohkem tal vist lapsi ei olnud kui see Tiina

vomm <vommi, .vommi>
1. reheahju pealneät´t läits vommi pääle lämmes vanaisa läks ahjupealsele sooja
2. hoopanna tal ää vommi! anna talle paraja hoobi!

vur´ts <vur´tsu, .vur´tsu>
1. lõssvas´kale anti vur´tsu juvva vasikale anti lõssi juua
2. gaseeritud vesi; limonaadka sa vur´tsu ka tahat? kas sa limonaadi ka tahad?. Vt nimunaat´

vuug <voo, .vuugu> voogvii vuug viis keväde tammi ärä veevoog viis kevadel tammi ära

vuul <voolu, .vuulu> voolkeväde om jõe pääl kõva vii vuul kevadel on jõe peal kõva veevool

vuur´ <voori, .vuuri> voor, rodu; kaubavoor. Vt uur´

, või1 või (sidesõna)võ ta säälgi oleme jääs või ta sealgi olema jääb; ka sa väsinu olet võ aige kas sa oled väsinud või haige

.võime <võide, või> tohtima; suutma, võimanii võisiv ka inimest ärä murda need võisid ka inimese ära murda; sääntse koolitüdruku või mis na võisiv olla sellised koolitüdrukud või mis nad võisid olla

võle <võle, võlet> valeku om tõsi, sõs tõusku, ku võle, sõs vajugu kui on tõsi, siis tõusku, kui vale, siis vajugu

võmm2 <võmmu, .võmmu> hoopta sai võmmu kukrus(e) ta sai hoobi kuklasse


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur