[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

.ahtik ~ .ahtike <.ahtikse, .ahtikest> , .ahtik <.ahtigu ~ .ahtiku, .ahtikut> kitsas, ahtaketa om miul ahtiku püksi tennu ta on minule kitsad püksid teinud. Vt .ahtak

.aiga|piti Hel aegapidi, aegamöödaaigapiti oles äste tennu aegamööda (tehes) oleks hästi teinud. Vt aa|pikku, aa|.pikmel, .aiga|.müüdä, .aiga|pidi

ais2 <aisu, .aisu> lõhn, haissii äitsmeke om ää aisuge see lilleke on hea lõhnaga; oma rahvas, võõras ais - ku mõni om aisu tennu oma rahvas, võõras hais, (öeldi) kui mõni on haisu teinud (peeretajast)

elu <elu, elu> elusii puu om kikk elun, mis kasvas see puu on päris elus, mis kasvab; mea ole elu sehen tüüd küll tennu ma olen elu jooksul küllalt tööd teinud; mis sa nooren eläd, sii om elu, mis sa vanan eläd, sii om vaev mis sa noorena elad, see on elu, mis sa vanana elad, see on vaev

emä <emä, emät> emaemä õpas´ esi kodun lugeme ema õpetas ise kodus lugema; emä om kanden tal süvvä iki ema on talle ikka süüa viinud; miul ei ole esät ega emät, sugu ega võsa mul ei ole isa ega ema ega suguvõsa; emät-tüdärt olliv sanna kamren ollu ema ja tütar olid saunakambris olnud; parep emä armu õlman ku kuninge kuldlinnan Krk (vns) parem ema hõlmas kui kuninga kuldlinnas; emäte laits emata laps; .emmä muudu emasse, ema moodi

ime <ime, imet ~ .imme, imet> imeta om mõni seidse imet äräde tennu ta on seitse imet ära teinud

muina|muiste Hel, muina|mus´te ammugi, juba ammuei ole sedä muinamuiste enämp tennü ei ole seda juba ammu enam teinud (taari tegemisest)

.nõutame <.nõuta, .nõuta> , .nõuteme <.nõute, .nõute> nõutama, küsides hankimamea ei ole endel küll üttegi luuma nõuten mina ei ole endale küll ühtegi looma nõutanud; nõu kaudu olli tennu maja üles, olli nõuten iki oma ümmert teiste abil oli teinud maja üles (st üles ehitanud), oli ikka hankinud enda ümbert (st naabrite käest)

piin´ <peene, piint> peen, peenikeolli nii lõnga viinu mõisa aga ei ole pereemän´t vastu võtten, ta ütelnu et tuu peenepit oli need lõngad mõisasse viinud, aga emand ei olnud vastu võtnud, ta öelnud, et too peenemaid. Vt peenike, peenik

pudruteme <pudrute, pudrude>
1. putru tegema, pudrutamama-p akka egä päe pudruteme ma ei hakka iga päev pudrutama (st süüa tegema)
2. lohakalt tegemaes tii iluste, pudrut midägi ruttu ärä ei teinud ilusasti, pudrutas midagi ruttu ära
3. kiiresti ja pudinal rääkimames sa iki pudrutet, kõnele aigapidi mis sa ikka pudistad, räägi aeglaselt

päevätus <päevätuse, päevätust> päevituspäevätus olli näo punatses tennü päevitus oli näo punaseks teinud. Vt päevätse

rabisteme <rabiste, rabiste>
1. krabistamaiire rabisteve nukan hiired krabistavad nurgas
2. kiirustades tegemata olli selle tüü ülepääkaala ärä rabistenu ta oli selle töö ülepeakaela kiiresti ära teinud

sihande <sihandse, sihandest ~ sihast> sellinesihande suur ruhi olli selline suur küna oli; ta olli sihandse ullutempe tennu, rahvas kõneliv ta oli selliseid hullutempe teinud, rahvas rääkis. Vt siake, seake, siande, siante, seante

vaga <vaa ~ vaga, vaga>
1. vaikne, rahulik, vagaolli seante vaga poiss, et ei ole tohtin änäp suguki vandu oli selline vaga poiss, et ei ole tohtinud (tema kuuldes) enam üldse vanduda; sõs om parep, ku tuul vaapes jääs, jääs vaal siis on parem , kui tuul vaiksemaks jääks, jääks vaikseks. Vt vagalik, vagane. Vt vaikine
2. surnudsii kurivaim olli vaas tennu tõise, är tappen see kurivaim oli vagaks teinud teise, ära tapnud; vagas lei ja vagas jäi surnuks lõi ja surnuks jäi


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur