[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

.anme ~ .andme <anda, anna> andmaanna miul! anna minule!; anna tal änäp ku änäp, temal ei mõjo kedägi anna talle enam ja enam, temale ei mõju miski; an´d talu võõrile inimestele andis talu võõrastele inimestele; an´ds äbemede sõnu vastu andis häbematuid sõnu vastu (sõimamisest); ku sa tahtsit siiä tulla vaatem, sis ärden raha võtta, tulden mud´u, anden raha lesenaisel kui sa tahtsid siia tulla vaatama, siis sa ei oleks tohtinud raha võtta, pidanuksid tulema tasuta, võinuksid raha anda lesknaisele; andan saat esi andes saad ise || asu .anme asu andmata es anna miul asu ta ei andnud mulle rahu; suud .anme suud andma, suudlemaku sõda ja katku olliv inimesi maha võtten, sõs olli jala jäl´lel suud anden kui sõda ja katkud olid inimesi maha tapnud, siis oli jalajäljel suud andnud; anna miul suukest anna mul musi; sõna .anme sõna andma, lubamama ole sõna anden, ma pia seda täitme ma olen lubanud, ma pean seda täitma; sõnu .anme sõimama, riidlemaku mea tal vastu ütli, sõs akas´ sõnu anme kui ma talle vastu ütlesin, siis hakkas sõimama; tappa .anme tappa andma, peksmaku sa_i kulle miut, ma anna sul tappa kui sa ei kuula mind, ma annan sulle tappa; vastust .anme vastutamasa piat oma sõnade iist vastust anme sa pead oma sõnade eest vastutama; õigus .anme õigust andma, järele andmaanna temäl iki õigus, piat järgi painume anna temale ikka õigus, pead järele andma; õnnes .anme õnneks andma, määramasii om siul õnnes ant see on sulle õnneks antud

.kantskam <.kantskame, .kantskamet ~ .kantskat> suur tükk, käntsakasom sul üte ää kantskame anden küll on sulle ühe suure käntsaka andnud küll

kasuk <kasuku ~ kasugu ~ kasuka, kasukut ~ kasukat>
1. kasukastüdrikil ollive kasugu peltsi sel´län tüdrukutel olid lühikesed kasukad seljas. Vt kask1
2. piltl nahatäisma õmle sul punatse rihmege kasugu ma õmblen sulle punaste rihmadega kasuka (st annan keretäie)

koerus|tük´k <koerus|tüki, koerus|tükki>
1. vallatus, üleannetuskoerustüki peräst vaist ütlet, ega tõest sedä ei ütle üleannetuse pärast vahest ütled, ega tõega seda ei ütle (st ei mõtle seda tõsiselt)
2. vallatu, üleannetu inimenekoerustükk om seante kes ei kulle üleannetu on selline, kes ei kuule; odot ma sul koerustükil näidä oota, ma sulle, üleannetule, näitan

kõneleme <kõnelte, kõnele> rääkima, kõnelemakõneli rääkisin; kõnelnu kõnelnud; kõnelt kõneldud; kõnelts räägitakse; kõneles tõelikut juttu räägib tõsist juttu; ma kõnele sul üte kohtutüki vällä ma räägin sulle ühe loo kohtust

luba <lua, luba>
1. nõusolek, lubata läits luba küsüme pernase manu ta läks perenaise juurde luba küsima
2. õigus, voliken sul an´ds selle lua? kes sulle sellise õiguse andis?

malk <malga, .malka>
1. malk, vits, kepp, malakasma anna siul kutsiräädsigul malka! ma annan sulle, vigurivändale, vitsa!; vikat om ninda nüri, justku malgage lüü vikat on nii nüri, justkui malgaga löö. Vt audik, matak, mater
2. puuvarb, lattrõugu ja kuhja malga tetäs leppest ja kaskest rõugu ja kuhja malgad tehakse leppadest ja kaskedest; pihlapuutsid päämalku es panna kah, sis lüüp välk kuhja palame pihlakast peamalku ei pandud ka, siis lööb välk kuhja põlema

.masme <.massa, massa> maksmakätte masmede me ei või sul jättä me ei või sulle kätte maksmata jätta; kübär mass kümme küläda, saapa mass sada saluda Hls (rahvalaulust) kübar maksis kümme küla, saapad maksid sada salu

.meastigi
1. midagimiul om siul meastigi kõnelde mul on sulle midagi rääkida; ää ku me päevitigi jõvvam meastigi är tetä hea kui me päeva kaupagi jõuame midagi ära teha
2. mitte midagi Hls Krkmeastigi ta es ütle mitte midagi ta ei ütelnud. Vt midägi, miastegi, miastig

.naarme ~ .naarma <naarda ~ naarta, naara> naermata ai miut peris naarme ta ajas mind päris naerma; ärä ütelte sedäsi, tõise naarav ära ütle niimoodi, teised naeravad; ken naar, saa nagla, ken ei naara, saa kaits (vns) kes naerab, saab naela, kes ei naera, saab kaks; naara nüid üits piibutopikse täis, naarakest noh naera nüüd üks piibutobikese täis, palun naera noh; ka mea siu naaretev ole, sa mõistat miut naarda, mea ei lausu siul midägi kas ma sinu naerualune olen, sa võid minu üle naerda, mina ei ütle sulle midagi; ma tahi ennäst katik naarda ma tahtsin ennast katki naerda || ärä .naarme millegi peale naermaesi sa kõnelet ja naarat ärä ise sa räägid ja naerad [selle] peale

nõukas <.nõuka, nõukast ~ nõugast>
1. jõukassii taluperemiis olli egät kanti nõukas see taluperemees oli igatpidi jõukas
2. abivalmis, taiplik, hea nõuganõukas om kes sul appi tulep kui sa midägi tiit, avitep nõuge mitte jõuge nõukas on (see), kes sulle appi tuleb, kui sa midagi teed, aitab nõuga mitte jõuga

.oidme ~ .oidma <oida, oia> hoidma; kokku hoidmaoia mut tali aiga üle hoia mind üle talve; oiat, sõs saa sul elus aas hoiad (kokku), siis jätkub sulle eluks ajaks

peris päris, üsna, täitsasii om nüüd peris arilik kangas see on nüüd üsna harilik kangas; sii leit om sul peris paras see kleit on sulle täitsa paras

peräst
1. pärast, hiljemanna nüid süvvä jälle, küll me sul peräst tagasi massame anna nüüd jälle süüa, küll me sulle pärast tagasi maksame
2. postpositsiooninanoorest peräst sai kedrät ja kangit koet ja kikke noorena sai kedratud ja kangaid kootud ja kõike. Vt päräst

punane <punase, punast ~ punatse, punast>
1. punane, punast värvi, punane värvõige vanast ollu noorikul laulatse aig punane kör´t sel´län päris vanasti olnud pruudil laulatuse ajal punane seelik seljas; ma tii perse punatses tal ma annan talle peksa
2. verima anna sul nõnda, et sul punane vällä tule ma annan sulle nii, et sul veri välja tuleb

üsigi iialgi, iganes, mitte sugugi, mitte midagi, isegima-i anna siul üsigi ma ei anna sulle midagi; ei ole üsigi enämp suurmit ei ole isegi enam tange


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur