[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

aste <.astme, astet ~ .aste, astet>
1. trepiasteedimese astme päält sat´te maha esimese astme pealt kukkus maha
2. samm, aste Krkneli astet lai tii nelja sammu laiune tee. Vt samm

.imbume <.imbude, .imbu>
1. imbuma, immitsemamaa om nõnda kuju, et vesi ei imbu sissi maa on nii kuiv, et vesi ei imbu sisse
2. hauduma minema (viljast, toidust); imaldumateräse om salven ärä imbunu terad on salves ära haudunud. Vt .imbime

komme <.kombe, kommet>
1. tava, traditsiooniline toimimisviispulman võtsi ma oma kombe perrä sõna pulmas võtsin ma oma tava järgi sõna
2. harjumus, kalduvus; eluviismiu tüdär om ää kombege minu tütar on heade harjumustega
3. millegi taolinerii kombege, rii ehitusege om riike väike reeke on reetaoline, ree ehitusega

komps <kompsu, .kompsu ~ komsu, .kompsu>
1. pakk, pamptal ollive komsu käe otsan tal olid kompsud käe otsas
2. vana asi, vilets olendvana komps, va rojo vana elukas, va roju

.kõlbame <kõlvate ~ kõlvade, .kõlba ~ .kõlva> kõlblik olema, sobimasii kõlbas egäs kottel, pane koe sa tahat ammatis see kõlbab igale poole, pane kuhu tahad ametisse; alape rõõvage ei kõlba kirikus minna kehvema riidega ei sobi kirikusse minna. Vt .kõlbume

.laudine <.laudise, .laudist> laudadest, laudne Hlssohu tetti laudine tii sohu tehti laudtee; ussaian olli laudine puukuur õues oli laudadest puukuur

laugat´s <laugatsi, laugatsit> Krk rabalaugaskamar kasvas pääle ja jääs laugatsis [heina]kamar kasvab peale ja jääb laukaks; lehm olli suhu laugatsi sissi vajunu lehm oli sohu lauka sisse vajunud. Vt laugas

lähiksel lähedalsann olli lombi lähiksel saun oli lombi lähedal. Vt lähiksen, lähin

molgus <molguse, molgust> molkusom üits molgus miis on üks molkus mees; sii naine peas tobu oleme, kes säätse molgusege eläme akkap see naine peaks tobu olema, kes sellise molkusega elama hakkab. Vt molkus

nukk1 <nuka, nukka>
1. nurk, nukksäält tulli sada sammu selle mõtsa nuka pääle sealt tuli sada sammu selle metsanurga peale (st selle metsanurgani)
2. kühmkanna pääl olli nuka kanna peal olid kühmud

oben ~ obene <obese ~ obesa, obest> hobuneoben jäänü tii pääl kurtme hobune jäänud tee peale seisma; obene lää sammu astun hobune läheb sammu astudes; pillaje obene lõhkuv, rahutu hobune

poiske <poiskse, poiskest> poisiketal ala poiskse tembu sehen tal alles poisikese tembud sees

puhmas <.puhma, puhmast>
1. põõsassitigupuhman ollive suure marja mustsõstrapõõsal olid suured marjad. Vt puhm, põhmas, põõsas
2. tomp, karvane koht kangas või lõngasnäe meantse puhma siin sehen om, sii lõhk ju sua pidime ärä näe millised tombud siin sees on, see lõhub ju soa piid ära
3. tuim inimeneei jole kedägi inimen, sii va puhmas ei ole mingi inimene, see on üks tuim tükk

rada <raa, rada>
1. radaselle mõtsa raa om looma sisse sõkkunu selle metsaraja on loomad sisse tallanud; mede rügä om raast saantigi meie rukis on rajast saadik
2. harjumus, kommeküll ma sel raa tal är võõrute mant küll ma selle kombe tal ära võõrutan küljest; rada kähen, mutku vii järest kanapoigi komme juures, muudkui viib järjest meie tibusid

samm <sammu, .sammu> samm, astekuuskümmend vai sada sammu, mis selle nuka pääle tulli kuuskümmend või sada sammu, mis selle nurga peale oli; sada sammu ütelts vakamaa olevet sada sammu öeldakse vakamaa olevat. Vt aste

taevas <.taeva, taevast> taevastähe om taevan tähed on taevas; taevas om ummen ja pilven taevas on sompus ja pilves; egä jumal pikkä puud taevas ei lase kasva ega jumal pikka puud taevasse ei lase kasvada (ei maksa liiga palju suurustada ja uhkustada)

tere tere, tervitussõnaütel´ et tere Jüri, tõine vasta et ega mia Jüri ei oole ütles, et tere, Jüri, teine vastu, et ega mina Jüri ei ole; ta es ütle tere ommukut kah mitti ta ei ütlenud tere hommikust ka mitte; sääl talun olli vähä tere ommukut perenain seal talus oli natuke tobu perenaine

ulbak <ulbagu ~ ulbaku, ulbakut>
1. ulakas, kergemeelne, vallatutal olli ulbagu latse tal olid ulakad lapsed; sii olli sihante ulbak tüdrik see oli selline ulakas tüdruk. Vt aamer´t, aaran´t, lajak, räüts, ul´ak, ul´lak, uurat´, .uuslär´
2. ulakus, üleannetussiante ulbak ei kõlba selline üleannetus ei sobi

.viirgus <.viirguse, .viirgust> Trv Hel vagu, esikardulte jaos ollive viirguse aetu kartulite jaoks olid vaod aetud; rüä viirguse olliv kolm sammu rukki esi oli kolm sammu


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur