[MES] Mulgi sõnastik

.saatme <.saata, saada> saatma ▪ ma saada siut ma saadan sind; kiri om vaja ärä saata kiri on vaja ära saata; ma saadi kirjä temäge ärä maa saatsin kirja temaga ära; kari tah´t väl´lä saata kari tuli välja saata

.san´tme ~ .san´tma <.santi, sandi> kerjama, santima, lunima ▪ miul ei miildi kikk sii aig vallan san´tmen kävvä mul ei meeldi kogu aeg vallas (st vallavalitsuses) nurumas käia; mede pere ei ole kunagi santin meie pere ei ole kunagi luninud. Vt .kerjäme, .mangme

.sutme ~ .sutma <sutta, suta> suutma, jaksama ▪ ma ei suta enäp kannate ma ei jaksa enam kannatada; ma ei suta enäp minna, ma ole nõnda roitunu ma ei jaks enam minna, ma olen nii roidunud; mea ei saa marju kätte, ei suta mõtsa otsme minna ma ei saa marju kätte, ei suuda metsa otsima minna. Vt .jaksame, jõudme2, .kõhtame

.sõitme <.sõita, sõida> sõitma ▪ kesvävuur´ lännu linna ja esä sõiten sõs vanaesäge kige ehen odravoor läinud linna ja isa sõitnud siis koos vanaisaga kõige ees; kas ta kodun seisäp, muutku sõidap aga, üttelugu om ta ärä kas ta kodus seisab, muudkui sõidab aga (ringi), ühtelugu on ta ära

.süitme <.süitä, süidä>
1. sügama, kratsima ▪ laits akas´ pääd süitme laps hakkas pead kratsima
2. sügelema ▪ sel´g süidäs selg sügeles. Vt süütme

.süüt´me1 <.süütä, süüdä> Hls Trv süütama ▪ miis taht´s puu palame süütä mees tahtis puu põlema süüdata. Vt näütme

.süüt´me2 <.süütä, süüdä> Krk, .süit´mä <.süütä, süüdä> Trv
1. sügama ▪ sel´g taht süütä selg tahab sügamist
2. sügelema ▪ sel´g süüdäs selg sügeleb; peräst sihandest kõndmist süüdäve jala talla peale sellist kõndimist jalatallad sügelevad

.süütme3 <.süütä, söödä> söötma ▪ kikk eläje om vaja ärä süütä kõik loomad on vaja ära sööta; nüid na söödäv eläijt palt kaits kõrda päevän nüüd nad söödavad loomi ainult kaks korda päevas