[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 143 artiklit, väljastan 100

kana|siin´ <kana|seene, kana|siint> kukeseen. Vt kuke|siin´

kelläs|sepp <kelläs|sepä, kelläs|seppä> kellasseppkellässepä parantev kellu kellassepad parandavad kelli. Vrd uur´|.maaker

kengis|sepp <kengis|sepä, kengis|seppä> kingseppkengissepä käüsive talust tallu kingsepad käisid talust tallu; ma pia oma saapa viimä kengissepä manu parante ma pean oma saapad viima kingsepa juurde parandamiseks. Vrd keng|sepp, käng|sepp, pigi|käpp

kiigus|sepp <kiigus|sepä, kiigus|seppä> Krk kiigetegija, kiigemeisterkiigussepäl kingiti iki kindit kiigetegijale kingiti ikka kindaid

kuke|siin´ <kuke|seene, kuke|siint> kukeseenkukeseene om kõllatse kukeseened on kollased; kukeseene om käbäre, lipne all Krk kukeseened on käharad, lehekesed all. Vrd kana|siin´

kullas|sepp <kullas|sepä, kullas|seppä> kullassepplätsime sis kullassepä manu ja lassime omal sõrmusse kah tetä läksime siis kullassepa juurde ja lasime endale sõrmused ka teha

kuusik|siin´ <kuusik|seene, kuusik|siint> kuuseriisikaskuusikseene süä om jutiline, alt punane kuuseriisika südamik on triibuline, alt punane. Vrd kuuse|siin´, kuuse|vahunik

.kärblise|siin´ <.kärblise|seene, .kärblise|siint> kärbseseen (Amanita) ▪ kärblisesiini om katte sorti, alli ütelts kihtitsep olevet ku punatse kärbseseeni on kahte sorti, hallid öeldakse mürgisemad olevat kui punased; kärblisesiin aeti pudeli sisse, panti müüri pääle, sis sulli ta ärä, selle lödige määri ennest kärbseseen aeti pudeli sisse, pandi [sooja]müüri peale, siis sulas ta ära, selle lödiga määri ennast (jooksva ravimisest)

laasis|sepp <laasis|sepä, laasis|seppä> Krk klaassepp, klaaside paigaldajalaasissepä lõikave akendel laase klaassepad lõikavad akendele klaase

lekis|sepp <lekis|sepä, lekis|seppä> plekksepplekisepp tinuts, parants lek'knõusit plekksepp tinutab, parandab plekknõusid

lepik|siin´ <lepik|seene, lepik|siint> Krk lepariisikas (Lactarius lilacinus) ▪ lepikseene om ruunika lepariisikad on pruunikad

liias|sil´m <liias|silmä, liias|.silmä> paisuavaus, liigsilm, koht, kus veskitammilt vesi alla jooksebliiassilmäst juus´k vesi ala vesi jooksis liigsilmast alla; liiassilmäst tule vesi ratta pääle liigsilmast tuleb vesi [veski]ratta peale

luvvas|sepp <luvvas|sepä, luvvas|seppä> luuategijaken mõise jäive luvvassepäs, neid es võet nekrutis kes mõisasse luuategijaks jäid, neid ei võetud nekrutiks

müüris|sepp <müüris|sepä, müüris|seppä> müürseppmiu esä olli nelikümmend aastet müürissepp minu isa oli nelikümmend aastat müürsepp; müürissepä tullive kikk Pikvä takast müürsepad tulid kõik Pihkva tagant. Vt müür|sepp

neli|sada <nel´lä|saa, .nel´lä|sada ~ nel´lä|sadat> nelisada

nel´läs|sada <nel´lände|saa, nel´lände|sada ~ nel´lände|saa, nel´lände|sadat> , nel´läs|sada <nel´lände|saa, nel´lände|sadat> neljassadanel´ländesaast olli mia viies neljandast sajast olin ma viies

pikäs|sil´m <pikäs|silmä, pikäs|.silmä> kiiker, pikksilmku pikässilmäge kaia, om linnu poja pesän nätä kui pikksilmaga vaadata, on linnupojad pesas näha

saak´ <saagi, .saaki> saak, jahisaak, viljasaaksiin olli tüü väike ja saak´ olli ka väike siin oli vähe tööd ja saak oli ka väike; selle jahimehel joba saak´ kähen sellel jahimehel juba saak käes

.saama ~ .saame <saia ~ saija, saa> saamasa ei saagi tat saama ku ta viil sul saia om sa ei saagi teda saama, kui ta sul veel saada on; täo aaste om kitsi puha otsa saanu sel aastal on kitsed kõik ära surmud; poisi tahav küll mu käest säpsu saija, aga ma ei anna poisid tahavad küll minu käest seksi saada, aga ma ei anna || jagu .saama võitu saama; piltl aru saama, taipamaku õige suure lamba ollive, siss mõsti kateksi, ütsinte es saa jagu kui väga suured lambad olid, siis pesti kahekesi, üksinda ei saanud jagu; ku sõnadege tõisest jagu ei saa, sõs pand ikme kui sõnadega teisest jagu ei saa, siis paeb nutma; mea selle kirjäst jagu ei saa mina sellest kirjast aru ei saa

.saantes ~ saas <.saande, .saandet> sajassaandet sünnüpäevä näeve ütsigu sajandat sünnipäeva näevad üksikud (st üksikud elavad saja aastaseks)

saar1 ~ saar´1 <saare, saart> saar, soosaar, metsasaarsuu sehen om pal´lu saari soos on palju saari

saar2 ~ saar´2 <saare, saart> saarepuusaar´ om rasse puu saar on raske puu

.saarmus ~ saarm <.saarmu, .saarmut> saarmassaare pääl elli kaits saarmut saarel elas kaks saarmat

saat <saadu, .saatu> ale, alemaa, alepõldkikk lätsiv saatu ruuk´me kõik läksid alemaalt põlemata jäänud puutükke kokku korjama. Vrd kivi|saat

sadam <sadame, sadamet> sadamMooritsa Antsul olli iki oma sadam kus ta kala müüs Mooritsa Antsul oli ikka oma sadam, kus ta kala müüs

sadu1 <sao, sadu> sadumaa uut sadu maa ootab sadu (st on liiga kuiv); ilm läe saole nüid ilm läheb sajule nüüd

sadu2 <sao, sadu>
1. vana känd, mäda palksii sadu om vaja ärä lõhku see känd on vaja ära lõhkuda
2. lagunenud hoonemõtsa veeren olli üits sadu metsa ääres oli üks lagunenud hoone

sadul <sadule, sadult> sadulkavest käünü tidrugu ratsel obesteg kirikun, puust sadule ollu kaugelt käinud tüdrukud ratsahobustega kirikus, puust sadulad olnud

sahvt <sahvti, .sahvti> moosubinidest keedet sahvt om koogi pääl ää õuntest keedetud moos on koogi peal hea; nii om sahvtimarja, muist jätä sahvtis need on moosimarjad, muist jäta moosiks. Vt muus´, saht

sai <saia, .saia> saimiu aig tetti õllepärmige saia, tetti siantsamma ik ku korbitaigen minu ajal tehti õllepärmiga saia, tehti samasugune ikka kui korbitainas

sain <saina, .saina> Hel sein. Vt sein

sak´k1 <saki, sakki> sakkväitse teräl ollive saki sehen noateral olid sakid sees

.sal´me1 <.salli, salli Krk> , .sal´ma <.salli, salli Trv>
1. sallimata es või miut salli ta ei sallinud mind. Vt kannateme
2. armastamamia salli siut ma armastan sind. Vt .sal´gme2

samm <sammu, .sammu> samm, astekuuskümmend vai sada sammu, mis selle nuka pääle tulli kuuskümmend või sada sammu, mis selle nurga peale oli; sada sammu ütelts vakamaa olevet sada sammu öeldakse vakamaa olevat. Vt aste

sap´p <sapi, sappi>
1. sapp, seedenõresap´p piap ärä võtme, et ta kalas ei putu, lihas ei putu, sii tiis nii mõrus sapi peab ära võtma, et ta kalaga kokku ei puutu, lihaga kokku ei puutu, see teeks nad mõruks
2. päikse punane varipäeväl om sapp ümmer, katel puul punane päiksel on vari ümber, kahelt poolt punane

sarapu <sarapu, saraput> , sarap <sarapi, sarapit> sarapuusarapidel om pähkle kül´len sarapuudel on pähklid otsas

sard <sarra, .sarda> kärbistele tehtud õhuke piklik rõuk; einä|sard heinarõukeinäsarra ollive ärä kujunu heinarõugud olid ära kuivaud (hein rõukude peal); villä|sard viljarõuk

sard|ein <sard|einä, sard|.einä> Krk Hls orashein

sea <siu ~ su, siut ~ sut> , sia, sa sinasiut ei või usku sind ei saa uskuda; ma tahas oma pojal sut naises võtta ma tahaks oma pojale sind naiseks võtta; sea olet iki tark, sea mõistat kikke sa oled ikka tark, sa oskad kõike

sedä|samati samamoodi, niisamutisedäsamati om iki tett niisamuti on ikka tehtud. Vt sedäsamasi

sedäsi, .seesi sedaviisi, niiviisi, sedasimiul olli sii lugu seesi ku kivis raiut minul oli see lugu sedaviisi kui kivisse raiutud; ta tegis kihu taga, et ta piap seesi tegeme, kudas temä taht ta ässitas tagant, et ta peab sedasi tegema, kuidas tema tahab

sehen, sihen seesloomi ollive korvi sehen ploomid olid korvi sees; eläje olliv suhun mao pääl sihen loomad olid soos maoli sees (veised vajusid pehmest pinnasest läbi). Vt seen

sein <seinä, .seinä> seinta seis´ ku sein ehen ta seisis nagu sein ees; temä eläs papertet tuan, papertet seinä om kirivese tema elas tapeeditud toas, tapeeditud seinad on kirjud. Vt sain

sek´k2 <seki, sekki> tšekkseki om vaja aigsast kokku korjate tšekid on vaja aegsasti kokku korjata

sel´g <sel´lä, .selgä> selgtal olli kuldine kuu sel´län tal oli kuldne kuu seljas; missa obese sel´läst otsit, karga obese sel´läst maha, sõs otsi mis sa hobuse seljast otsid, hüppa hobuse seljast maha, siis otsi (hooletust otsimisest). Vt säl´g

seni nii kaua kui, seniseni kui ~ seni ku kuni; ja mia olli sääl varjun seni ku sii kange vihm ärä jäi ja mina olin seal varjus, kuni see tugev vihm järele jäi; sai sedäsi ärä pesset jäll seni kui sõs massin tulli sai sedasi ära pekstud jälle, seni kui siis masin tuli (rehepeksust). Vt senigu

sepp1 <sepä, seppä> sepp, meistrimeesläits oma tüüriistu valmisteme sepä manu läks oma tööriistu valmistama sepa juurde; ma lää sepäl ma lähen sepa juurde

sepp2 pärm, kergitusaine; õllepärmmia ole esi mitu kõrda mõisan seppä ot´smen käünü saia tegemise jaos ma olen ise mitu korda mõisas pärmi toomas käinud saiategemise jaoks; küll olli sii üits ää sepp, sii tõst nindagu silmä nättän küll oli see üks hea pärm, see kergitas nagu silmanähtavalt

setu
1. nii mitu, nii palju, hulksetu samakest viil om setukest ainult nii palju veel on seda vähest; setu olli küll ää, et ilm olli lämi see oli küll hea, et ilm oli soe
2. natuke, vähekesetu mul om (nii) natuke mul on

.siake <.siakse, .siakest> , .seake <.seakse, .seakest> sellinesiake asi ei lää läbi! selline asi ei lähe läbi!

sibul <sibule, sibult> sibulvõi sedä sibult pal´lu olligi, sibulekaupme käest võeti raasik, esi es kasvatede või seda sibulat palju oligi, sibulakaupmehe käest võeti natuke, ise ei kasvatatud

siga <sia, siga> sigasia kaeti sügüse poole är süütä, ku ilma alle lämmempe olliv sead püüti sügiseks ära nuumata, kui ilmad alles soojemad olid

sih´k <sihi, .sihki>
1. sihtehen olli pikk mõtsa sih´k ees oli pikk metsasiht. Vrd lahk
2. eesmärk; plaansihki piap iki säädme sihti peab ikka seadma. Vt siht

sii <selle, sedä> seeselle maja ta ehit´s joba ütsikun põlven selle maja ta ehitas juba üksikuna (st lesena)

siia, siiä siiaolli nelikümmend kaits aastet vana, ku mea siiä tulli olin nelikümmend kaks aastat vana, kui ma siia tulin; kuule Juku sinä ärä tulla siiä! kuule, Juku, ära sina tule siia!

siib <siivä, .siibä> tiibkikkal ollive kirivese siivä kukel olid kirjud tiivad. Vt tiib

siid <siidi, .siidi>
1. õhuke libe riie, siidõige tume pruun siid olli üsna tume pruun siid oli
2. siidriidestemä os´t omal mitu siidirät´ti ema ostis endale mitu siidriidest rätti

siil´1 <siili ~ siilu, .siili ~ .siilu> siilsiili kah jahtsive iiri siilid ka püüdsid hiiri; siilul om pinnu sel´län siilidel on okkad seljas

siil2 <siilu, .siilu> siil, pikk kitsas riideriba või -lappvammusel olliv õmluste pääl, kül´le siile pääl punasest ja rohilesest keerutet nööri vammusel olid õmbluste peal, küljesiilude peal punasest ja rohelisest (lõngast) keerutatud nöörid. Vt kiil3, lat´t1

siin1 siinsiin võetes mihiti raha siin võetakse meeste järgi raha (st inimese pealt); nüid om jälle nuur´ kari siin laudan nüüd on jälle noor kari siin laudas

siin´2 <seene, siint> seensedä siint ma es tunne seda seent ma ei tundnud

siip <seebi, .siipi> seepseebitük´k olli man, vahel panti siipi pääle kah seebitükk oli juures, vahel pandi seepi ka peale; rohilene siip roheline seep; tõrva siip tõrva seep

siist seestkirju kapa kikk olli, seantse kirju kelle siist juudi kirjud kapad olid kõik, sellised kirjud, mille seest joodi; puunõu olli päält ärä luitunu, siist puult alle ilus puunõu oli pealt ära luitunud, seestpoolt alles ilus

siit siitja Mann läits ikki siit ärä jälle ja Mann läks siit ikka jälle ära; kaits siast vanaaigset ehitust siit kura kätt minna kaks sellist vanaaegset ehitist siit vasakut kätt minnes

sikke <sikke, sikket>
1. sitke, vintske, tihetambiti kirvevarreg pudrus, sikkes nindagu tambiti kirvevarrega pudruks, tihedaks nagu
2. ihne, kitsita olli üits sikke ja kange vanamiis a oli üks ihne ja kange vanamees

sild <silla, .silda> sildmea sillast saantigi saadi tat ma saatsin teda sillani; silla all olliv jämme tala silla all olid jämedad talad

silev ~ sileve <sileve, silevet> sileküll olli iluse sileve põskige tüdrik! küll oli ilusate siledate põskedega tüdruk!; järve jää olli täoaaste nõnda silev järve jää oli sel aastal nii sile

sil´m <sil´mä, .sil´mä> silmsilmä lätsiv pääst vahkin silmad läksid peast vahtides (st silmad tahtsid vahtides peast välja tulla); ei tää mes silmäkse enne surma viil näeve ei tea mis silmakesed veel enne surma näevad; kardulesil´mä kartulikoore auk, kartulisilmadkardule ei ole äste koorit kardulesilmä om pähän kartulid ei ole hästi kooritud, kartulisilmad on peas; kudamissil´mä kudumissilmused

.sinna, .sinnä sinnasinnä akats maja ehiteme sinna hakatakse maja ehitama. Vt sinnade

sir´p <sirbi, .sirpi> sirpsirbige lõigates rügä sirbiga lõigatakse rukist

sis siissis sait tetä oma tüüd siis said oma tööd teha

.sissi, sissi sisseta läits tarre sissi ta läks majja sisse

sitik1 <sitigu ~ sitiku, sitikut> sitikassitigu lennäsive ike miust müüdä, suure jämme sitigu sitikad lendasid ikka minust mööda, suured jämedad sitikad

sitik2 <sitigu ~ sitiku, sitikut> must sõstarsitiku lehti pannas kurgi apenduse manu ja sitikide muus´ om nigu rohus mustsõstralehti pannakse kurgihapendamise juurde ja mustsõstramoos on nagu rohuks. Vt sitikmari

sitik|mari <sitik|marja, sitik|.marja> must sõstarsitikmarja mahl om õite ää mustsõstramahl on väga hea. Vt sitik

sitt <sita, sitta>
1. väljaheide, sõnnikõõruti kõtualune ja kupe ninda sitast puhtes hõõruti kõhualune ja kube väljaheitest puhtaks (lammaste pesemisest). Vt sõnnik
2. midagi väheväärtuslikkuega na sita mud´u ei ole midägi ega nad muidu ei ole midagi väärt; sia|sitt seasitt, tühijuttsiu jutt om ku siasitt sinu jutt on tühijutt

soe|kalm <soe|kalmu, soe|.kalmu> Krk hundinuisoekalmu kasvive raavi veeren hundinuiad kasvasid kraavi ääres. Vt soekurik

soend <.soendi, .soendit> , soents ~ soends <.soendse, .soendset> Krk libahuntsoendi om rahvajutten libahundid on rahvajuttudes. Vt soendik

sora1 <sora, sora> munarebusora ollive kikk iluse kõllatse munarebud olid kõik ilusad kollased; muna sihen pilv om valge ja sora kõllane muna sees on valget värvi munavalge ja kollast värvi munakollane

sor´t <sordi, .sorti>
1. (taime)sortkes sii neid sor´te tääd´s, mis alamp olli või kedägi kes neid sorte teadis, et milline halvem oli või midagi
2. mingit liiki, sorti, tüüpi olev (loom, inimene vms)linnukoera sorti linnukoera moodi; Eldse, sii olli seante vagune ilus naiste rahvas, sii es ole mitte lõvijas sor´t Eldse, tema oli selline vagur ilus naisterahvas, ta ei olnud lõvijat tüüpi (st riiakas vms)

sorun sorgusänd sorun läits susi mõtsa poole saba sorgus, läks hunt metsa poole

sugu <soo, sugu>
1. sugumis sugu tal laits olli? millisest soost ta laps oli?
2. järelkasvnoorelt tüdärlatselt nuurt sugu tulli sõs olli temä suure põlduse all kui noorel tütarlapsel järelkasvu tuli, siis oli ta suure põlguse all

suhv <suhvi, .suhvi> sahtelpapre ollive suhvin paberid olid sahtlis. Vt sahvel, .sahtel, suhvel

suids ~ suits <suidsu, .suitsu> suits, toss, vingsuidsete tonni kadaka suidsuge ärä suitsuta tünnid kadakasuitsuga ära

suik <suigu, .suiku> suigatus, uinak, tukastussuik tulli pääle tukastus tuli peale

.suime <.suiju, suiu>
1. sugema, harjama, siluma, kammimalatse pää om vaja ärä suiju lapse pea on vaja ära kammida. Vt .arjame1, .kam´me, .pür´stme
2. lina kupardamasuijut lina olliv rehialutsen kupardatud linad olid rehealuses
3. ropsitud linadest linaharjaga takku eemaldamiseks sugema

sukk <suka, sukka> sukk, sokkkigel ollive villatse suka jalan kõigil olid villased sokid jalas. Vt jalat´s, sok´k1

sula <sula, sulat ~ sula, sula> sulailm, soe talveilmkadripäevä järgi lääp enämpist iki sulale pärast kadripäeva läheb enamasti ikka sulale

sumak <sumagu, sumakut> patakasta olli oma raha sumagu maha uneten ta oli oma rahapataka maha unustanud; ta olli saanu üte ää sumagu raha ta oli saanud ühe pataka raha

.summa1 ühtekokkueläje om kikk summa minnu loomad on kõik ühtekokku läinud. Vt .summi

supp ~ suip <supi, suppi> suppKarksin vanepel aal üldse suppi es keedede, olli iki kas vedel või paks puder vanemal ajal ei keedetud Karksis üldse suppi, ikka oli kas vedel või paks puder

surm <surma, .surma> surm, sureminenüid sures küll ää meelege joba ärä, aga surm ei tule viil nüüd sureks küll hea meelega juba ära, aga surm ei tule veel. Vt kuul1

susi <soe, sutt> huntsoe ollive mõtsan kitsi maha murden hundid olid metsas kitse maha murdnud. Vt mõtsa|al´l, mõtsa|koer, riim|silm, un´t

susla1 <susla, suslat> kitsarööpmeline rong

susla2 <susla, suslat> siirupijookmia võti magust saia ja suslat kah ma võtsin magusat saia ja siirupijooki kah; lääda pääl müüti suslat kah laadal müüdi siirupijooki ka

.sutme ~ .sutma <sutta, suta> suutma, jaksamama ei suta enäp kannate ma ei jaksa enam kannatada; ma ei suta enäp minna, ma ole nõnda roitunu ma ei jaks enam minna, ma olen nii roidunud; mea ei saa marju kätte, ei suta mõtsa otsme minna ma ei saa marju kätte, ei suuda metsa otsima minna. Vt .jaksame, jõudme2, .kõhtame

suu1 <suu, suud> suu, avaus, suueamba om irvi suhun, ei lase müüdä minnä hambad on irevil suus, ei lase mööda minna (koera kohta); sinnä Õene jõe suus om nüid, nigu Uvve Suisle mõisa, ütessa versta sinna Õhne jõe suudmesse on nüüd, nagu Uue-Suislepa mõisa, üheksa versta

suu2 <soo, suud> soo, rabasuun kasvi pal´lu murakit soos kasvas palju murakaid. Vt suug

suul <soola, .suula> soolrasval panti suula, ninda et ta soolane olli, et ta alvas es lää rasvale pandi soola, nii et see soolane oli, et see halvaks ei läinud; kikk tüki panti suula kõik tükid pandi soola

suul|liim <suul|leeme, suul|liint ~ suul|liimi, suul|.liimi> soolvesi, soolleempuulbe küdsätedi räime ja vahel sai leibä suulliimi sissi kasta laupäeval küpsetati räime ja vahel sai leiba soolvette kasta; sis kallati kardule üten suulleemege kanempejahul pääle siis kallati kartulid ühes leemega kanepijahule peale


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur