[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 119 artiklit, väljastan 100

saak´ <saagi, .saaki> saak, jahisaak, viljasaak siin olli tüü väike ja saak´ olli ka väike siin oli vähe tööd ja saak oli ka väike; selle jahimehel joba saak´ kähen sellel jahimehel juba saak käes

.saame <saia, saa> saama sa ei saagi tat saama ku ta viil sul saia om sa ei saagi teda saama, kui ta sul veel saada on

saarm ~ .saarmus <.saarmu, .saarmut> saarmas saare pääl elli kaits saarmut saarel elas kaks saarmat

saar ~ saar´1 <saare, saart> saar, soosaar, metsasaar suu sehen om pal´lu saari soos on palju saari

saar ~ saar´2 <saare, saart> saarepuu saar´ om rasse puu saar on raske puu

saas ~ .saantes <.saande, .saandet> sajas saandet sünnipäevä näeve ütsiku sajandat sünnipäeva näevad üksikud (st üksikud elavad saja-aastaseks)

saat <saadu, .saatu> alepõld, alemaa, ale saatu ruuk´me alemaa pealt põlemata jäänud tükke kokku korjama

sadam <sadame ~ sadama, sadamet ~ sadamat> sadam Mooritsa Antsul olli iki oma sadam kus ta kala müüs Mooritsa Antsul oli ikka oma sadam, kus ta kala müüs

sadu1 <sao, sadu> sadu maa uut sadu maa ootab sadu (st on liiga kuiv)

sadu2 <sao, sadu>
1. vana känd, mädanenud palgitükk sii sadu om vaja ärä lõhku see känd on vaja ära lõhkuda
2. lagunenud hoone mõtsa veeren olli üits sadu metsa ääres oli üks lagunenud hoone

sadul <sadule, sadult> sadul kavest käünü tidruku ratsel obesteg kirikun, puust sadule ollu kaugelt käinud tüdrukud ratsahobustega kirikus, puust sadulad olnud

sahvt <sahvti, .sahvti> moos ubinidest keedet sahvt om koogi pääl ää õuntest keedetud moos on koogi peal hea vt muus´

sai <saia, .saia> sai miu aig tetti õllepärmige saia, tetti siantsamma ik ku korbitaigen minu ajal tehti õllepärmiga saia, tehti samasugune ikka kui korbitainas

sain <saina, .saina> Hel sein vt sein

sak´k <saki, sakki> sakk, hammas väitse teräl ollive saki sehen noateral olid sakid sees

.sal´me <.salli, salli>
1. sallima ta es või miut salli ta ei sallinud mind
2. armastama mia salli siut ma armastan sind

samm <sammu, .sammu> samm, aste kuuskümmend vai sada sammu, mis selle nuka pääle tulli kuuskümmend või sada sammu, mis selle nurga peale oli

sann <sanna, .sanna> saun ku sann om lämmes kütet, sis om ää vihtu kui saun on soojaks köetud, siis on hea vihelda

sap´p <sapi, sappi> sapp, seedenõre sap´p piap ärä võtme, et ta kalas ei putu, lihas ei putu, sii tiis nii mõrus sapi peab ära võtma, et ta kalaga kokku ei puutu, lihaga kokku ei puutu, see teeks nad mõruks

sarap ~ sarapu <sarapi ~ sarapu, sarapit ~ saraput> sarapuu sarapidel om pähkle kül´len sarapuudel on pähklid otsas

sard <sarra, .sarda> kärbistele tehtud õhuke piklik rõuk

sea ~ sia ~ sa <siu ~ su, siut ~ sut> sina siut ei või usku sind ei saa uskuda; ma tahas oma pojal sut naises võtta ma tahaks oma pojale sind naiseks võtta

sedäsi ~ .seesi sedaviisi, niiviisi, sedasi miul olli seesi ku kivis raiut minul oli sedaviisi kui kivisse raiutud

sehen ~ sihen sees luume olli korvi sehen ploomid olid korvi sees

sein <seinä, .seinä> sein ta seiś ku sein ehen ta seisis nagu sein ees vt sain

sekk <seki, sekki> tšekk seki om vaja aigsast kokku korjate tšekid on vaja aegsasti kokku korjata

sel´g <sel´lä, .selgä> selg tal olli kuldine kuu sel´län tal oli kuldne kuu seljas vt säl´g

seni nii kaua kui, seni seni kui ~ seni ku ~ senigu kuni; ja mina olli sääl varjun seni ku sii kange vihm ärä jäi ja mina olin seal varjus, kuni see tugev vihm järele jäi; sai sedäsi ärä pesset jäll seni kui sõs massin tulli sai sedasi ära pekstud jälle, seni kui siis masin tuli (rehepeksust); senigu siu jala om miu lavva all, kullet miut! nii kaua kui sinu jalad on minu laua all, kuulad mind!

sepp1 <sepä, seppä> sepp, meistrimees läits uma tüüriistu valmisteme sepä manu läks oma tööriistu valmistama sepa juurde

sepp2 õllepärm, pärm, kergitusvahend mia ole esi mitu kõrda mõisan seppä ot´smen käünü saia tegemise jaos ma olen ise mitu korda mõisas pärmi toomas käinud saiategemise jaoks

setu
1. nii mitu, nii palju, hulk setu samakest viil om setukest ainult nii palju veel on seda vähest
2. natuke, väheke setu mul om (nii) natuke mul on

.siake ~ .seake <.siakse ~ .seakse, .siakest ~ .seakest> selline siake asi ei lää läbi! selline asi ei lähe läbi!

sibul <sibule, sibult> sibul või sedä sibult pal´lu olligi, sibulekaupme käest võeti raasik, esi es kasvatede või seda sibulat palju oligi, sibulakaupmehe käest võeti natuke, ise ei kasvatatud

siga <sia, siga> siga sia kaeti sügüse poole är süütä, ku ilma alle lämmempe olliv sead püüti sügiseks ära nuumata, kui ilmad alles soojemad olid

sih´k <sihi, .sihki>
1. siht ehen olli pikk mõtsasih´k ees oli pikk metsasiht
2. eesmärk, siht sihki piap iki säädme sihti peab ikka seadma

sii <selle, sedä> see selle maja ta ehit´s joba ütsikun põlven selle maja ta ehitas juba üksikuna (st lesena)

siia ~ siiä siia olli nelikümmend kaits aastat vana ku mea siiä tulli olin nelikümmend kaks aastat vana, kui ma siia tulin; kuule Juku sinä ärä tulla siiä! kuule, Juku, ära sina tule siia!

siib <siivä, .siibä> tiib kikkal ollive kirivese siivä kukel olid kirjud tiivad

siid <siidi, .siidi>
1. õhuke libe riie, siid õige tume pruun siid olli üsna tume pruun siid oli
2. siidriidest, siid- emä ośt omal mitu siidirät´ti ema ostis endale mitu siidrätti

siil´1 <siili, .siili> siil siili kah jahtsive iiri siilid ka püüdsid hiiri

siil2 <siilu, .siilu> pikk kitsas riideriba või -lapp, siil vammusel olliv õmluste pääl, kül´le siile pääl punasest ja rohilisest keerutet nööri vammusel olid õmbluste peal, küljesiilude peal punasest ja rohelisest (lõngast) keerutatud nöörid

siin1 siin siin võet(e)s mihiti raha siin võetakse meeste järgi raha; nüid om jälle nuur´ kari siin laudan nüüd on jälle noor kari siin laudas

siin´2 <seene, siint> seen sedä siint ma es tunne seda seent ma ei tundnud

siip <seebi, .siipi> seep seebitük´k olli man, vahel panti siipi pääle kah seebitükk oli juures, vahel pandi seepi ka peale

siist seest kirju kapa kikk olli, seantse kirju kelle siist juudi kirjud kapad olid kõik, sellised kirjud, mille seest joodi

siit siit ja Mann läits ikki siit ärä jälle ja Mann läks siit ikka jälle ära; kaits siast vanaaigset ehitust siit vasemat kätt minnä kaks sellist vanaaegset ehitist siit vasakut kätt minnes

sikke <sikke, sikket>
1. kitsi, ihne ta oli üits sikke vanamiis ta oli üks kitsi vanamees
2. sitke, vintske, tihe tambiti kirvevarreg pudrus, sikkes nindagu tambiti kirvevarrega pudruks, tihedaks nagu

sild <silla, .silda> sild mea sillast saantigi saadi tat ma saatsin teda sillani

silev <sileve, silevet> sile küll olli iluse sileve põskige tüdrik! küll oli ilusate siledate põskedega tüdruk!

silm <silmä, .silmä> silm silmä lätsiv pääst vahkin silmad läksid peast vahtides (st silmad tahtsid vahtides peast välja tulla)

.sinna ~ .sinnä sinna sinnä akats maja ehiteme sinna hakatakse maja ehitama

sir´p <sirbi, .sirpi> sirp sirbige lõigates rügä sirbiga lõigatakse rukist

sis siis sis sait tetä oma tüüd siis said oma tööd teha

.sissi ~ sissi sisse ta läits tarre sissi ta läks majja sisse

sitik1 <sitigu ~ sitiku, sitikut> sitikas sitigu lennäsive ike miust müüdä, suure jämme sitigu sitikad lendasid ikka minust mööda, suured jämedad sitikad

sitik2 <sitigu ~ sitiku, sitikut> must sõstar sitiku lehti pannas kurgi apenduse manu ja sitikide muuś om nigu rohus mustsõstralehti pannakse kurgihapendamise juurde ja mustsõstramoos on nagu rohuks vt sitikmari

sitt <sita, sitta>
1. väljaheide, sõnnik õõruti kõtualune ja kupe ninda sitast puhtes hõõruti kõhualune ja kube väljaheitest puhtaks (lammaste pesemisest)
2. midagi väheväärtuslikku ega na sita mud´u ei ole midägi ega nad muidu ei ole midagi väärt

soend ~ soents <.soendi ~ soentsi, .soendit ~ .soentsi> libahunt soendi om rahvajutten libahundid on rahvajuttudes

sora <sora, sora> munarebu sora ollive kikk iluse kõllatse munarebud olid kõik ilusad kollased

sor´t <sordi, .sorti>
1. (taime)sort kes sii neid sor´te tääd´s, mis alamp olli või kedägi kes neid sorte teadis, et milline halvem oli või midagi
2. mingit liiki, sorti, tüüpi olev (loom, inimene vms) linnukoera sorti linnukoera moodi; Eldse, sii olli seante vagune ilus naiste rahvas, sii es ole mitte lõvijas sor´t Eldse, tema oli selline vagur ilus naisterahvas, ta ei olnud lõvijat tüüpi (st riiakas vms)

sorun sorgus änd sorun läits susi mõtsa poole saba sorgus, läks hunt metsa poole

sugu <soo, sugu>
1. sugu mis sugu tal laits olli? millisest soost ta laps oli?
2. järelkasv noorelt tüdärlatselt nuurt sugu tulli sõs olli temä suure põlduse all kui noorel tütarlapsel järelkasvu tuli, siis oli ta suure põlguse all

suhv <suhvi, .suhvi> sahtel papre ollive suhvin paberid olid sahtlis vt sahvel, suhvel

suids ~ suits <suidsu, .suitsu> suits, toss, ving suidsete kadaka suidsuge ärä suitsuta kadakasuitsuga ära

suik <suigu, .suiku> suigatus, uinak, tukastus suik tulli pääle tukastus tuli peale

.suime <.suiu, suiu>
1. sugema, harjama, kammima, siluma latse pää om vaja ärä suiu lapse pea on vaja ära kammida vt sugede
2. lina kupardama
3. ropsitud linadest linaharjaga takku eemaldamiseks sugema

sukk <suka, sukka> sukk, sokk kigel ollive villatse suka jalan kõigil olid villased sokid jalas

sula <sula, sula ~ sulat> sulailm, soe talveilm kadripäevä järgi lääp enämpist iki sulale pärast kadripäeva läheb enamasti ikka sulale

sumak <sumaku, sumakut> patakas ta olli oma raha sumaku maha uneten ta oli oma rahapataka maha unustanud

.summa ühtekokku eläje om kikk summa minnu loomad on kõik ühtekokku läinud

supp ~ suip <supi, suppi> supp Karksin vanepel aal üldse suppi es keedede, olli iki kas vedel või paks puder vanemal ajal ei keedetud Karksis üldse suppi, ikka oli kas vedel või paks puder

surm <surma, .surma> surm, suremine nüid sures küll ää meelege joba ärä, aga surm ei tule viil nüüd sureks küll hea meelega juba ära, aga surm ei tule veel

susi <soe, sutt> hunt soe ollive mõtsan kitsi maha murden hundid olid metsas kitse maha murdnud vt uńt

susla1 <susla, suslat> kitsarööpmeline rong

susla2 <susla, suslat> siirupijook susla olli magus juuk susla oli magus jook

.sutme <sutta, suta> suutma, jaksama ma ei suta enäp kannate ma ei jaksa enam kannatada

suu1 <suu, suud> suu, avaus, suue amba om irvi suhun, ei lase müüdä minnä hambad on irevil suus, ei lase mööda minna (koera kohta); sinnä Õene jõe suus om nüid, nigu Uvve Suisle mõisa, ütessa versta sinna Õhne jõe suudmesse on nüüd, nagu Uue-Suislepa mõisa, üheksa versta

suu2 <soo, suud> soo, raba suun kasvi pal´lu murakit soos kasvas palju murakaid

suul <soola, .suula> sool rasval panti suula, ninda et ta soolane olli, et ta alvas es lää rasvale pandi soola, nii et see soolane oli, et see halvaks ei läinud; kikk tüki panti suula kõik tükid pandi soola

suur <suure, suurt> suur tuu olli ka perätu suur luum see oli ka tohutu suur loom

.suutus ~ .suutu täiesti, sootuks, hoopis ta olli miu suutus ärä uneten ta oli mind täiesti ära unustanud

suvi <suve ~ suvve, suve ~ .suvve> aastaaeg, suvi nüid ka kuiv suvi, ega ei tää kui pikäld nüüd (on) ka kuiv suvi, ega ei tea, kui pikalt; suvve ~ suuve suvel; suvve kui Karksi laat olli suvel kui Karksi laat oli; seitsekümment ruubelt sai ta vast suvve päält seitsekümmend rubla sai ta ehk suve pealt (st ühe suve eest palgaks)

sõba <sõba, sõba ~ sõbat> suurrätt tüdrikil ollive sõba õlgu pääl tüdrukutel olid suurrätid õlgadel vt sõpu, sõuke

sõber <sõbra, .sõpra> sõber sõs olli na seantse sõbra et tulliv pühäbelt meil appi midägi tegeme siis olid nad sellised sõbrad, et tulid pühapäeval meile appi midagi tegema

sõda <sõa, sõda> sõda, lahing, konflikt sii olli tõine sõda, kui miu miis sõan olli see oli teine sõda (st Teine maailmasõda), kui minu mees sõjas oli

sõgel <sõgla, .sõkla> sõel sõglage sõgluti vil´la sõelaga sõeluti vilja

sõkal ~ sõkel <.sõkla ~ .sõkle, sõkalt ~ sõkelt> sõkal, viljatera kest

sõl´g <sõle ~ sõlu, .sõlge> sõlg kigel tansjel ollive sõle ehen kõigil tantsijatel olid sõled ees

sõl´m <sõlme, .sõlme> sõlm sõlmi om egät sorti sõlmi on igat sorti

sõna <sõna, sõna ~ sõnat> sõna, sõnavõtt ikki seantsit sõnu olli vägä pal'lu, mis üte kihelkonna inimese täädsiv, aga tõesen vallan tõene es tää ikka selliseid sõnu oli väga palju, mida ühe kihelkonna inimesed teadsid, aga teises vallas teine ei teadnud

.sõnna ~ sõnna Krk, Hls sinna siut olli õnnes juhadet sõnna vastu tuleme sind oli õnneks juhatatud sinna vastu tulema

sõpu <sõpu ~ sõppu, sõput ~ sõppu> Hls
1. sõuke, villane vaipseelik vanast ollive naistel sõppu sel´län vanasti olid naistel vaipseelikud seljas
2. suurrätt ta võtś sõpu õlgel ta võttis suurräti õlgadele vt sõba, sõuke

sõrg <sõra, .sõrga> sõrg ai sõra vastu ajas sõrad vastu

sõrm <sõrme, .sõrme> sõrm, näpp ku luise lina võtt sõrme katikus kui linaluudega linad, võtab näpud katki

sõs siis sõs ta tulligi siis ta tuligi vt sis

sõsar <sõsare, sõsart> õde me ollime kolmeksi sõsare me olime kolmekesi õed

.sõuke ~ sõu <.sõukse, .sõukest>
1. villane vaipseelik sõuke olli musta värmi vaipseelik oli musta värvi
2. suurrätt tal olli sõuke pääle visät tal oli suurrätt peale visatud vt sõba, sõpu

sõõr1 <sõõri, .sõõri> ring latse seisive sõõrin lapsed seisid ringis

sõõr´2 <sõõri, .sõõri> Trv, Pst lõõr sõõri tule egä sügüs puhtes pühki lõõrid tuleb iga sügisel puhtaks pühkida vt lõõr´

säbär <säbäre, säbärt> kruss tal ollive juuse säbäre pähän tal olid juuksed krussis peas


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur