[MES] Mulgi sõnastik

puru1 <puru, puru>
1. täiesti, väga ▪ ta olli puru aige ta oli täiesti haige
2. prügi, praht ▪ ku kangas maha sai ja tel´le vällä viiti, sis kaeti puru ruttu vällä pühki kui kangas maha sai ja teljed välja viidi, siis vaadati (st püüti) praht ruttu välja pühkida
3. puru, pudi ▪ sõs raisit jää purule ja pannit selle mõrra sisse sinnä siis raiusid jää puruks ja panid selle mõrra sinna sisse

puru2, purus katki ▪ nii asja om purus need asjad on katki; lõhkun nõnda et käe ollu puru lõhkunud nii, et käed olid katki. Vt purule, puruli