[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

kül´m|kammer <kül´m|.kambre, kül´m|kammert ~ kül´m|kammerd> sahver, külmkamberpidu aal panti süldi ja liha kül´mkambrese peo ajal pandi süldid ja liha sahvrisse. Vrd .sahver

.liikame <leegade ~ leegate, .liika>
1. leegitsema, leegiga põlemasuur tule liik´ sääl mahan, küll liikas ja loitas suur tuleleek seal maas, küll leegitseb ja loidab. Vrd leegitseme, .liik´me1, .loitme, lõkendeme
2. tugevasti valutamaküll leegas´ kikk sii aig küll valutas kogu see aeg. Vrd .lõhkme1
3. piltl kiiresti jooksma, leekimalatse liikave emäle vastu lapsed jooksevad emale vastu; kun vähä pidu om, sa liikat sinna kus vähegi pidu on, sa leegid sinna. Vrd leegusteme, leeguteme, .lingame

peerasteme <peeraste, peeraste> Krk, peerästeme <peeräste, peeräste> raiskama, pillama toitu, maiustamasõs aeti külärahvas kokku ja sõs olli üits pidu, sai üits kõrd peeräste siis aeti külarahvas kokku ja siis oli üks pidu, sai ükskord pillavalt süüa

.puul´ba <.puul´ba, .puul´bat> , .puul´be <.puul´be, .puul´bet> , .puul´pe <.puul´pe, .puul´mpet> laupäevpuul´pe tetti sanna laupäeval tehti sauna; puul´belt olli rahvamajan simman laupäeviti oli rahvamajas pidu. Vt .lauba, .laube, puulpäe

rõõmus <.rõõmse ~ .rõõmsa, rõõmust> rõõmus, lõbus, heatujulineku rõõmus pidu olli, sis mängiti ja tansiti pääle süüki kui rõõmus pidu oli, siis mängiti ja tantsiti pärast sööki; me noore ollime siski kangest lõbuse ja rõõmse meie, noored, olime siiski väga lõbusad ja rõõmsad; pallu rõõmsepes lätsive villä nurmekse pääle vihmä palju rõõmsamaks läksid viljapõllud pärast vihma (st ilusamaks)

.röntskume <.röntskude ~ .röntsude, .röntsku ~ .röntsu> , .röntsume roiduma, väsimata näi väl´lä vägä röntskunu ~ röntsunu ta nägi väga väsinud välja; ta tulli pidu päält, ei ole maganu om sihande röntskunu ta tuli peolt, ei ole maganud, on selline roidunud. Vt .arpume, roidume

röntsuteme <röntsute, röntsude> roiutama, väsitamata om oma tõvege naise peris ärä röntsuten ta on oma haigusega naise päris ära väsitanud; sihandse pidu röntsuteve egä inemise ärä sellised peod väsitavad iga inimese ära

äripäe <äripäevä, äri.päevä> argipäevperäst pidu tulep äripäe pärast pidu tuleb argipäev


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur