[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

.kargame <karate ~ karade, .karga>
1. hüppama, kargamalääme kõrgust kargame lähme kõrgust hüppama. Vrd .ülpäme, üppäme
2. paaritamasii lehm taht karate seda lehma on vaja paaritada. Vrd jooseteme, joosuteme, karguteme, paariteme
3. kiiresti, ootamatult muutumamiis karas´ vihatses mees sai äkki vihaseks

keeruteme <keerute, keerude>
1. keerutama, ringitama, hööritama; keerlemakeeruten sääl oma kirivese kördige keerutanud seal oma kirju seelikuga; ku kure taeva pääl keeruteve, om ärä essüne kui kured taeva all ringe teevad, on [nad] ära eksinud. Vrd keerenteme, .kiirdleme
2. palmitsema, punuma, sõlmimakapla keerutets sõrme all nööri punutakse sõrmede all. Vt punume
3. piltl pööritama, ringi käima, iiveldamapää sehen akas´ keeruteme, ku ülevest alla vaadi pea hakkas ringi käima, kui ülevalt alla vaatasin. Vrd pööriteme

.käime <käiä, käi> , .käüme <kävvä, käü>
1. kõndima, käima, liikumata tah´t jala käiä ta tahtis jala käia; laseme nüid obesel sammu kävvä, egä ta kikk sii tii joosta ei jõvva laseme nüüd hobusel sammu käia, ega ta kogu selle tee ei jõua joosta. Vrd .astme, .kõn´dme
2. mingil eesmärgil kuhugi minema (ja tagasi tulema)eilä me käüsime surnuaian eile me käisime surnuaial; käü ommen veskel ärä käi homme veskil ära. Vrd mineme
3. kusagil regulaarselt käima (õppimas, tööl vm)ta om juba mitu aastet koolin käünü tüdruk ta on juba mitu aastat koolis käinud tüdruk
4. külastama, külas käimama käüsi minijel käümen ma käisin minial külas; väümiis ja tüdär´ tulev pühäbe käümä miul väimees ja tütar tulevad pühapäeval minu juurde külla
5. läbi käima, sõbrustamamea käüsi tast läbi, miu vastu olli ta kangest lahke ma käisin temaga läbi, minu vastu oli ta väga lahke. Vrd sobisteme1, sõbrusteme, sõbruteme
6. kurameerima; liiderdama; paaritumata om poistege käünü ümmer, sis om laskunu näoge Krk ta on poistega ringi lasknud, siis on näost ära; meil om kikk lamba sõnnel ärä käinu meil on kõik lambad jäärade juures ära paaritatud. Vrd jooseteme, joosuteme, liperdeme, literdeme, paariteme
7. riides käima, riietumata käi mustan rõõvan, leinäs ta käib mustade rõivastega, leinab; na tahav õige torest eläde ja rõõvin käiä nad tahavad õige uhkelt elada ja riides käia
8. suunduma, kulgematii käip kiverdi kõverdi tee läheb loogeldes; massal käive soone läbi sooned lähevad läbi maksa
9. kostma, kõlamalaksu käüsiv usse taga Hls plaksud käisid ukse taga. Vrd .kostme, .kuultume, kõlame
10. käärima (õllest)peris tävveste ei lasta ärä kävvä täiesti lõpuni ei lasta käärida. Vt .käär´me2

.käändme ~ .käändmä <käändä, käänä> , .kääntme <kääntä, käänä>
1. käänama, keerama; liikumissuunda muutmakäänä käisse üles! kääna varrukad üles!; käänä ennest tõise kül´le pääle! keera ennast teise külje peale!; ku peri päevä käänäp tuul ümmer, sis nakap vihmä sadame kui päripäeva muudab tuul suunda, siis hakkab vihma sadama. Vt .kään´me, Vrd .käär´me1
2. pöörama (ümber, kummuli jms)tõine räuskap ja vannup ärä, käänäp sel´lä ümmer ja ää jälle teine räuskab ja vannub, keerab selja ja on jälle hea; vanger kään´d kikk neli ratast taeva poole (knk) vanker pööras kõik neli ratast taeva poole (läks kummuli). Vrd .püürme
3. lamandumaku rügä enne äitsnemist om maha käänden, sis ei tule terä kui rukis enne õitsemist on lamandunud, siis ei tule tera. Vrd lokasteme, lokisteme
4. segi ajama; üles sonkimanüid olli sii kun´t kikk lauda pahupidi käänden nüüd oli see kult kõik lauda pahupidi pööranud. Vrd .son´kme
5. kruvima; keeramakäänä ruvi valla! keera kruvi lahti!. Vt keerenteme, keeruteme, .ruime
6. pööritamasii süük´ käänäs´ miu süä ärä see söök ajas mul südame pööritama (süda läks pahaks). Vrd .käändume, pööriteme
7. painutama; koolutamasae ambit om vaja iki käändä saehambaid on ikka vaja painutada. Vt painuteme
8. välja väänamatii olli nõnda libev, ma käändsi oma jala ärä tee oli nii libe, ma väänasin oma jala [liigesest] välja. Vt .väändme, .väänme
9. keerutades või sidudes ühendama; midagi punudes või keerutades valmistamamahan kääneti rästä vihu kokku maas seoti räästavihud kokku; meeste üüke kääneti kõladege meeste vööd punuti kõladega. Vrd .keitme, .köitme, punume, sidume
10. teise suunda juhtimakäänä obest vähä kõrva juhi hobune natuke kõrvale. Vt .juh´tme
11. juhtunut või öeldut jutus moonutamakäänt ja väänt ütsipidi ja tõisipidi, aru ei saa, mes ta kõnelep moonutab ja väänab ühtepidi ja teisipidi, aru ei saa, mis ta räägib. Vt moonuteme, muunuteme
12. rasket kandamit tõstmasel om ää kidam sel´gä käänet sellel on suur kandam selga tõstetud. Vt .tõstme


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur