[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 209 artiklit, väljastan 100

ase1 <aseme, aset>
1. voodi, magamisaserõõva ollive asemide pääl riided olid voodite peal. Vt säng, .uudi
2. ase, põhimea pidi rõugu asemit riisme ma pidin rõuguasemeid riisuma. Vt põhi
3. elukoht, korterasemit olevet Nuian saia küll kortereid olevat Nuias saada küll. Vt asu|paik, .kortel, .korten

eiläne ~ eilän <eilätse, eiläst>
1. eilne, eelmise päevakarjatsel ollive söögis eilätse kardule manu pant karjasel olid söögiks eilsed kartulid kaasa pandud; eilätse üü sehen olli kuritüü tett eile öösel oli kuritöö tehtud
2. piltl lihtsameelne, nagu eile sündinudka sa eiläne olet, et sa ei tää seast asja kas sa eile sündinud oled, et sa ei tea sellist asja

einä|maa <einä|maa, einä|maad> , eenä|maa <eenä|maa, eenä|maad> heinamaaperätu eenämaa ollive niitä päratud heinamaad oli [vaja] niita; mede einämaa ollive mõtsa veeren, ein es taha kuiva meie heinamaad olid metsa ääres, hein ei tahtnud kuivada

einäteme <einäte, einäde> heina kasvama, (umb)rohtumasügüses ollive kikk nurme ärä einäten, vihma tulli nõnda pal´lu sügiseks olid kõik põllud umbrohtunud, vihma sadas nii palju. Vt einästeme

ele|sinine <ele|sinitse, ele|sinist> helesininetaivan ollive elesinitse pili taevas olid helesinised pilved; Eestin om pal´lu elesinitsit silmi Eestis on palju [inimestel] helesiniseid silmi

.engel <.engle, .englet ~ .engli, .engelt> ingellatse ollive ku tillikse engle lapsed olid kui tillukesed inglid. Vt .ingel

enämpest, enämbest, enäpest enamjaolt, enamastilassin ollive enämbest tüdrigu klassis olid enamjaolt tüdrukud; enämpest om iki seante asi, et parep süü enne ja palu peräst enamasti on ikka niimoodi, et parem söö enne ja palu pärast. Vt enämbide, suurempest, änämin, änäpest

ere <ere, eret> hõre; harvku rüga äste ere om, sis võrsus kui rukis hästi hõre on, siis võrsub; ennep putti mõni ere vihmapisar enne kukkus mõni harv vihmapiisk; vahe tulli püstülaudest, mis ollive eres kujunu vahe tuli püstlaudadest, mis olid hõredaks kuivanud. Vt arv

erelt hõredalt, harvalttäo aaste lina olli õite erelt üles tullu sel aastal oli lina õige hõredalt üles tõusnud; küll ollive väikse unigu ja erelt pant küll olid väiksed hunnikud ja hõredalt pandud (sõnnikust). Vt arevil, .erre, kobevelt, koredede

erev ~ ereve <ereve, erevet> erekäpigu ollive ereve lõngust kuut labakindad olid eredatest lõngadest kootud. Vt kire, käre

ir´t <irdi, .irti> Krk Hel edev, elava loomugaväege edeve ja irdi tõise, ei seisä paega pääl väga edevad ja elava loomuga teised, ei seisa paigal; külän ollive irdi tüdrigu külas oli edevad tüdrukud. Vt edeve

jalakine <jalakise, jalakist> jalakane, jalakapuustlooga ollive jalakise loogad olid jalakapuust

jalas <jalasse, jalast ~ jalase, jalast> jalasrii jalase ollive libeve reejalased olid libedad

janume <janude, janu> janu tundmaoben olli är janunu hobune tundis janu; maa olli nõnda kuju, et kik taime ollive janutse maa oli nii kuiv, et kõik taimed olid janused

jaos, jaosse mingiks otstarbeks, millegi tarvis, jaoksrõõvast üte kördi jaos om ühe seeliku jaoks on riiet; lehmi jaosse ollive joba vanast aast lauda Hel lehmade jaoks olid juba vanast ajast laudad

jutik2 <jutigu ~ jutiku, jutikut>
1. palmik, palmitud asitüdrikul ollive paksu ja pika jutigu tüdrukul olid paksud ja pikad palmikud; vanast tetti linadest jutiku, tetti obese lei seantse jutikust vanasti tehti linadest palmikud, tehti hoburakendi rihmad sellisest palmikust
2. etn hargil või kahel vardal kootud villane pael seeliku allääres

juuk´ <joogi, .juuki> jookjoogi ollive lavva pääl joogid olid laua peal; joogis olli taarilas´s iki man joogi jaoks oli ikka taarinõu kaasas

juur´ <juure, juurt ~ juurd>
1. taime maa-alune osa, juurpuu juure ollive sügäven puu juured olid sügaval
2. midagi juurelaadset, tüügasabene kundsu, abene juure, ku är pöets habemekontsud, habemetüükad, kui ära pöetakse
3. millegi alumine kandev osa või kinnituspäiel peris juurest valuts pöial päris liikme juurest valutas; sia põrstel tõmmati kah kõrva juure pääl seapõrsastele tõmmati ka kõrvataguse peale [mingit rohtu]
4. leivajuuretis; hapnenud sõtkumata tainassaia juurt paneme pärmige - kui ärä kastet, sis ütelds sai saiatainast paneme pärmiga [kerkima] - kui ära sõtkutud, siis öeldakse sai

juut´ <juudi, .juuti>
1. juudiusku inimeneelilambi ol´live juudi tett lek´ktopsi õlilambid olid juudi tehtud plekktopsid; juudi kannive naestele värmi ja rohusit juudid tõid naistele värvi ja rohtusid
2. lastehirmutis Hel

jõõbik <jõõbigu ~ jõõbiku, jõõbikut>
1. edev, edvistaja, eputajasii tüdrik om küll üits jõõbik see tüdruk on küll üks edvistaja. Vt edeve, edvi, edvik, edvis´k, etsik, etsitei, ir´t, jõõplik, lirgat´s
2. peps, pirtsakaslinnatüdrigu ollive sihandse jõõbigu, es tule süümä linnatüdrukud olid sellised pepsid, ei tulnud sööma; jõõbik om sii, ken põlep egät asja, ei juu, ei süü peps on see, kes põlgab iga asja, ei joo ega söö

jäkkäme <jäkäte, jäkkä> jätku lisama või otsa panema, jätkamalõnga ollive vaja jäkäte lõngad oli vaja jätkata. Vt jakkame

.kaar´bu <.kaar´bu, .kaar´but ~ .kaar´bud> käärpuukaar´bu ollive pööniku pääle üles pantu käärpuud olid pööningu peale ülesse pandud

kabel <kabla, .kapla> pael, nöörkaplege seotas sõkelavva ja nitse üles nööridega seotakse tallalauad ja niied üles; kanepi kabla ollive kõvepe, ku aisa katik lätsiv pidi kabel üten oleme kanepi köied olid tugevamad, kui aisad läksid katki, siis pidi köis kaasas olema. Vt pael, pagel

kadsa <kadsa, .katsa ~ .kadsa>
1. kera, pundar, kimp (nööri, võrku vms)kaas´tege raasike sukavillu kaastiti, ega neid katsa es tetä kraasidega natuke sukavillu kraasiti, ega neid puntrasse ei tehtud
2. ketas, sõõr; vurrkannmust rät´t, punase kad´sa ollive sehen must rätt, punased sõõrid olid sees; mõnel kadsal om var´s peran, sis õigatse kun´is mõnel vurrkannil on vars järel, siis hüütakse kunaks. Vt kedsä, kädsä

kammits <kammitse, kammitset>
1. kammits; mingi takistusobese ollive kammitsen siandse koha pääl, kos suur ein olli hobused olid sellise koha peal kammitsas, kus suur hein oli
2. mingi takistusjärve pääl om kergemp sõita - olet nagu kammitsest valla järve peal on kergem sõita - oled nagu takistusest lahti

karu|ägel <karu|ägle, karu|.äkle> oksake, vanaaegna puuäke, karuäkenii ollive kuuse ossest, karuägel olli selle nimi, neid oiti kavva aiga, nii ollive ää kardult äeste ja villä siimelt äeste kah need olid kuuse okstest, karuäke oli selle nimi, neid hoiti kaua aega, need olid head kartulit äestada ja vilja seemet äestada ka.

kasuk <kasuku ~ kasugu ~ kasuka, kasukut ~ kasukat>
1. kasukastüdrikil ollive kasugu peltsi sel´län tüdrukutel olid lühikesed kasukad seljas. Vt kask1
2. piltl nahatäisma õmle sul punatse rihmege kasugu ma õmblen sulle punaste rihmadega kasuka (st annan keretäie)

kasu|puu <kasu|puu, kasu|puud> kasvav puu, kasvatatav puutii viirde ollive pähnä kasupuies istutet tee äärde olid pärnad kasvavateks puudeks istutatud

kateksi kahekesikateksi om ää kõndi kahekesi on hea kõndida; na ollive kateksi taakambren nad olid kahekesi tagatoas

kats|.tõisku <kats|.tõisku, kats|.tõiskut> , katese|.tõisku <katese|.tõisku, katese|.tõiskut> , katessa|.tõisku <katessa|.tõisku, katessa|.tõiskut> kaheksateistna ollive kikk katesetõisku aastese nad olid kõik kaheksateistkümne aastased

kikk1 ~ kik´k <kige ~ kike, kikke> kõik, kogukikk sii nädäl olli mia tõbine kogu selle nädala olin ma haige; miu nännil olli kige kultsemb süä Trv minu vanaemal oli kõige kuldsem süda; na ollive kigen üten nad olid kõiges ühel nõul

kiri <kirja, .kirja ~ kirjä, .kirjä>
1. kiri, kirjutatud tekstvarepest panti kik latse kirikun kirja varem pandi kõik lapsed kirikus kirja
2. muster, kaunistusammel ollive iluse kirja särgil olid ilusad mustrid; lambasilmäkiri; saekiri; karukäpäkiri
3. nimekiri; teatud hulk, kelle sekka kuuludasii alle latse kirjän, alle tõiskut sehen see (on) alles lapsekirjas (st lapseks peetav), alles teistkümned sees (st teismeline)
4. trükis, raamatvanast es ole kunnigil kirju vanasti ei olnud kuskil raamatuid
5. postiga saadetav kirinüid kutsuts kirjä läbi, kirjäge, vanast kutsuti suu sõnage nüüd kutsutakse kirja teel, kirjaga, vanasti kutsuti suusõnaliselt
6. menstruatsioonkui vana ta om, ta kand oma kirju ümmer kui vana ta on, ta kannab oma kirju ümber (st tal on menstruatsioon)

kirst <kirstu, .kirstu>
1. puust kast riiete, toidukraami hoidmisekssääl ollu sõs kirst kesvi täis seal olnud siis kirst otri täis; ennevanast ollive kirstu viil maailmatu laadiku, tappege ja puulukuge, käsitsi sisse lõigat ja põleted kirjege ennevanasti olid kirstud veel ilmatu suured, tappidega ja puulukuga, käsitsi nikerdatud ja põletatud mustritega
2. puusärk, surnukirstpanti sinna pääle seni ku kirst tuudi (surnu) pandi sinna peale, seniks kui puusärk toodi; valge kirst ja valge rist olli vanast valge puusärk ja valge rist oli vanasti

komps <kompsu, .kompsu ~ komsu, .kompsu>
1. pakk, pamptal ollive komsu käe otsan tal olid kompsud käe otsas
2. vana asi, vilets olendvana komps, va rojo vana elukas, va roju

kon´ks <konksi, .konksi> konks, haakvana usse kül´len ollive kon´ksi vana ukse küljes olid haagid; puu kül´len koogu otsan olli kon´ks paa jaos puu küljes koogu otsas oli konks paja jaoks. Vt aak´, an´ks, nok´s3, än´ks || kardule|kon´ks kartulikonkskardulekon´ksige saa maa siist karduleid kon´ksi kartulikonksuga saab maa seest kartuleid koukida

kopak ~ kopake <kopakse, kopakest> , kopake puukausslastel ollive kopakse süümises ehen lastel olid puukausid söömiseks ees. Vt kopp

kuivats <kuivatsi, kuivatsit> , kuivatse <kuivatse, kuivatset>
1. kuivatikuivatse om enäpest kividest kuivatid on enamasti kividest
2. kuivad puudku kütuse ollive alva, sis panti kuivatsit manu kui küttepuud olid halvad, siis pandi kuivi puid juurde
3. kuivatus-, kuivatamise-kuivatse paper kuivatuspaber

kuup <kooba, .kuupa ~ .kuupe>
1. (maa)keldermine pane kooba suu kinni! mine pane keldri uks kinni!; ärä sa kuupe ust valla jätä, külm lääp sissi Krk ära sa keldri ust lahti jäta, külm läheb sisse
2. koobas, urgrebäse ollive liivätse rõuna sissi oma kooba kajunu rebased olid liivase künka sisse oma urud kaevanud

kõbiseme <kõbiste, kõbise> sahisema, krõbinat tekitamalehe kõbiseve riisun lehed sahisevad riisudes; vesi joba kõbises ja villi ollive pääl vesi juba kahises ja mullid olid peal

kõrulin ~ kõruline <kõrulise, kõrulist>
1. kõrvaline, kõrval-kõruline tüü, mis ma kõrvan tii lisatöö, mida ma kõrvalt teen
2. majuline, manuline; pops, saunikkõrulise es jää kuagi ilma, ollive na sis sulatse või popsi taluabilised ei jäänud kunagi ilma, olid nad siis sulased või popsid. Vt kõrumine
3. leivakõrvanekardulidest saap kah kor´pe tetä, ei ole kõrulist vaja ei midägi kartulitest saab ka korpe teha, ei ole leivakõrvast vaja ega midagi

kõrvik <kõrvigu ~ kõrviku, kõrvikut> kõrvadega müts, läkiläkivanast ollive talve meestel kigel kõrviku pähän vanasti olid talvel meestel kõigil kõrvikud peas

laan´1 <laani, .laani> plaantetti uusi laan´e tehti uusi plaane; meil ollive kik laani tettü mail olid kõik plaanid tehtud

laan´2 <laane, laant> laas, põlismetslaanen om ää uigate laanes on hea hõigata; Lillin ollive vanast suure laane, lätsive Nuia ala väl´lä Lillis olid vanasti suured laaned, läksid Nuia alla välja

lagasteme <lagaste, lagaste>
1. raiskama, priiskamapidulise ollive kik ärä lagasten pidulised olid kõik ära raisanud
2. kiiruga söömapidiv joosu päält oma supi nahka lagasteme [nad] pidid jooksu pealt oma supi nahka pistma

.lahkume <.lahkude, .lahku>
1. ära minema, lahkumalahkuden ollive kigel pisäre silman lahkudes olid kõigil pisarad silmis
2. lahku minema, eraldi minemalahkusi naesest äräde läksin naisest ära lahku
3. lahtuma, laiali minema, hajumajoba taevas akkas lahkume, pilvi lahkuv ärä juba hakkas taevas selginema, pilved hajuvad ära
4. haigusest paranemasii aigus akkas iki lahkume see haigus hakkas ikka paranema

.lapline1 <.laplise, .laplist> laiguline, lapilinesoldanil ollive laplise rõõva sõduritel olid laigulised riided

leht1 <lehe, .lehte>
1. taimelehtlehe vajusiv lonti kuumage lehed vajusid kuumaga longu; joba om rügä katen lehen jo, ku ta al´lenteme akass rukis on juba kahes lehes, kui ta haljendama hakkab
2. kroonlehtku sa viie lehege sireli äitsne näet, sii om õnn kui sa viie kroonlehega sireliõit näed, see on õnn
3. paberilehtsel raamadul om pal´lu lehti sellel raamatul on palju lehti
4. ajalehtlehe ollive lavva pääl ajalehed olid laua peal

lek´k3 <leki, lekki> (metall)plekkku tulli lekist nõu, nii olli joba parembe mõske kui plekknõud tulid, (siis) need olid juba lihtsamad pesta; tünni vitsa ollive paksust lekist tünni vitsad olid paksust plekist. Vt kard

lemmel <.lemle, lemmelt>
1. helves, lible, kübetuld änäp sääl ei ole, pal´t lemle tuld enam seal ei ole, ainult (söe) kübemed. Vt ehme, elles, elmes, lipen
2. jäme takkrehialutsen ollive lina lemle, mis roobitsege maha lüvväs rehealuses oli jäme takk, mis roobitsaga maha lüüakse

.lep´me ~ .lep´mä <.leppü ~ .leppi, lepü ~ lepi>
1. rahul olema; nõus olemalepü sellege, rohkep anda ei ole ole sellega rahul, rohkem anda ei ole; na ollive käe löönü ja sellege kokku lepnü nad olid käed löönud ja sellega nõus olnud
2. tülist, vihapidamisest üle saama; leppimame võis ärä leppi me võiks ära leppida
3. kokku leppimaviimäde lep´s kokku meege lõpuks leppis meiega kokku

loisk <loisu ~ loesu, .loisku> loik; vesine kohtnemä ollive loesu pääl einu tegemen nad olid vesise koha peal heinu tegemas. Vt loigas, loimik

luuse <luuse, luuset> pluus, särkennempisil aigul ollive iki iluse rõõva, kikk väl´lä õmmelt luusede ja puha varasematel aegadel olid ikka ilusad riided, kõik tikitud pluusid ja puha. Vt pluuse

lõugas <.lõuka, lõugast>
1. lõugas, ahjusuu esinesöe tõmmati lõukas söed tõmmati ahjusuu ette
2. ahju- või partepealnelõukan ollive puu kujumen ahju - peal olid puud kuivamas. Vt lõuge
3. ahju kummialunetuli palas õige suur ülese lõukas tuli põles õige suurelt ülesse ahju kummialusesse

lõõr´ <lõõri, .lõõri> lõõrliidi aive suitsu sisse, vist lõõri ollive nõgiten pliidid ajasid suitsu sisse, vist lõõrid olid nõgised. Vt sõõr´

lämi <lämi, lämit, pl p .lämmit> , lämmi <lämmi, lämmit> soe; leigelämi ja lahe ilmak soe ja lahe ilmake; tullan aka´s peris lämi tulles hakkas päris soe; suve ollive lämme ilmä suvel olid soojad ilmad

.maalitse pl <.maalitse, .maalitsit> nahahaigus, sügelisedmede lastel ollive maalitse meie lastel olid sügelised. Vt maa|aigus

mardik <mardigu ~ mardiku, mardikut> mardikasmusta mardiku ollive põllu pääl põllu peal olid mustad mardikad; mardikit om kapuste lehte pääl mardikaid on kapsalehtede peal

marja|aid <marja|aia, marja|.aida> viljapuuaed, viljapuu- ja põõsaste aedmarjaaian ollive nii sitikmarja ku arakmarja kah viljapuuaias olid nii mustad sõstrad kui ka punased sõstrad; ärä sa lambit marjaaida lase ära sa lambaid marjaaeda lase

moonak <moonagu ~ moonaku, moonakut> moonakasmõisan ollive mõisa moonaku mõisas olid mõisamoonakad. Vt moonamiis, moonake

mulk <mulgu, .mulku> auk, avamulgu ollive sihen augud olid sees. Vt auk

murd <murru, .murdu>
1. murd, tuulemurdmurdege katus murdega katus; mehe lätsive murdu koristeme mehed läksid tuulemurdu koristama
2. suur hulk, summrahvas ollive murrun rahvas oli summas (st rahvast oli murdu)

.muster <.mustre, .mustert> mustermustre ollive pääle rikit mustrid olid peale trükitud

mätäs <.mättä, mätäst> mätäseinamaal ollive kõrge mättä heinamaal olid kõrged mättad

määr´|kas´s <määr´|kassi, määr´|.kassi> ahv, pärdik, määrkasssirkusen ollive nii koera ku ka määrkassi tsirkuses olid nii koerad kui ka ahvid

mütäs <müttä, mütäst> mutt (loom)müttä ollive kikk muru üles aanu mutid olid kogu muru üles ajanud; müttä teeve urge ja auke mutid teevad urge ja auke

nagel <nagla, .nakla>
1. nael, kinnitusvahendsepä tett nagla ollive kandilise sepa tehtud naelad olid kandilised
2. kaaluühiksii talu kedränu viis nakla see talu oli kedranud viis naela (lõnga)

nal´l <nalli, .nalli> nall, juukseklambertüdrikul ollive juusse nallige kinni pant tüdrukul olid juuksed klambriga kinni pandud

napik <napigu ~ napiku, napikut> napp, napivõitu, lühike, lühikesevõitunii kördi ollive küll napigu need seelikud olid küll lühikesevõitu

napp1 <napa, nappa> puust karp, nappkarjalatse võtive napage leibä üten karjalapsed võtsid karbiga leiba kaasa; või jaos ollive tillembe napakse või jaoks olid väiksemad karbid

nigel <nigla, .nikla> Krk vilets, nigelsii aaste ollive nigla kardule sel aastal olid viletsad kartulid

nilgin Krk marraskilpoisikse põlve ollive kikk sii aig nilgin poisikese põlved olid kogu aeg marraskil. Vt nilgi, nillane

nol´p1 <nolbi, .nolpi> (poisi)nolknii ollive nolbi poisi need olid poisinolgid

not´t <noti, .notti> puurontnoti ollive jõen puurondid olid jões

nägeme <nätä, näe> nägemaküll nii asja ollive rasse nätä! küll need asjad olid rasked näha!; ta näge üte silmäge nõndasamati ku töine kate silmäge ta näeb ühe silmaga niisamuti kui teine kahe silmaga; Abramit nägeme vintis olema

nägus <nägusse ~ nägussa, nägust ~ näguse, nägust> nägus, ilusselle talu tüdriku ollive väege näguse selle talu tüdrukud olid väga ilusad

näks1 <näksu, .näksu> Krk tülinaabri ollive jälle näksu lännu naabrid olid jälle tülli läinud

.näslik <.näsligu ~ .näsliku, .näslikut> tähniline, lapilineveime suka ollive näsliku veime sukad olid lapilised; obese olliv näsligu, iluse alli hobused olid täpilised, ilusad hallid. Vt nästrik

paar ~ paar´ <paari, .paari> paarküll na ollive kena paar! küll nad olid kena paar!; paar´ tüdrikut panti obesit karjateme paar tüdrukut pandi hobuseid karjatama; tõistre rahvas om keväde paari pant naabrid on kevadel paari pandud (abiellunud)

palla|poolik <palla|pooligu ~ palla|pooliku, palla|poolikut>
1. linane riidetükk suurräti või seelikuna kandmiseks
2. põlletaoline küljerättnaistel ollive pallapooliku naistel olid küljerätid

pel´l <pelli, .pelli> koduvaim, majavaimpelli ollive pal´t Mulgimaal pellid olid ainult Mulgimaal (st ainult Mulgimaal kutsuti majavaimu pelliks); nii olliv pelli, mes karja suretive need olid pellid, kes karja tapsid

pen´k1 <pengi, .penki> pinkpengi ollive kikk rean kõik pingid olid reas; köögin ollive uvve pengi köögis olid uued pingid; penke pääl istive pallu inimesi pinkide peal istus palju inimesi

pere <pere, peret> (talu)pere; perekondsuve söönü pere lavva man ussaian suvel söönud pere õues laua juures; vanast ollive taluden suure pere vanasti olid taludes suured pered

peräni päranikik usse ollive peräni valla kõik uksed olid pärani lahti; ta ai silmä peräni valla ta ajas silmad pärani lahti. Vt päräni

pesä2 <pesä, pesät ~ pesä, pesä> pesapesän ollive kaits kurepoiga pesas oli kaks kurepoega

piduline <pidulise, pidulist> peoline, peost osavõtjapidulise ollive kikk joba paigan peolised olid kõik juba kohal

pigiteme <pigite, pigide>
1. pigiseks saamaliidi lõõri ollive kikk ärä pigitet pliidilõõrid olid kõik pigiseks saanud
2. pigitama, pigiseks tegemata tah´t lavva ärä pigite ta tahtis lauad ära pigitada

piht2 <piha, .pihta> pihttüdriku ollive peene pihage tüdrukud olid peenikese pihaga

piirak <piiragu ~ piiraku, piirakut> pirukasnii ollive vägä ää piiraku need olid väga head pirukad

pork1 <porga, .porka> Trv Hel vilets (riide kohta)ta kördi ollive kikk porgast rõõvast ta seelikud olid kõik viletsast riidest

pudsu <pudsu, pudsut> ebe, udekördi pääl ollive ele pudsu seeliku peal olid heledad ebemed

puhmas <.puhma, puhmast>
1. põõsassitigupuhman ollive suure marja mustsõstrapõõsal olid suured marjad. Vt puhm, põhmas, põõsas
2. tomp, karvane koht kangas või lõngasnäe meantse puhma siin sehen om, sii lõhk ju sua pidime ärä näe millised tombud siin sees on, see lõhub ju soa piid ära
3. tuim inimeneei jole kedägi inimen, sii va puhmas ei ole mingi inimene, see on üks tuim tükk

puhut´s ~ puhutse <puhutse, puhutset> puhituslehmäl ollive puhutse lehmal olid puhitused

.puistje <.puistje, .puistjet> varas, röövelkaits puistjet ollive viil läve kõrvan kaks varast olid veel läve kõrval (st juures)

puk´k2 <puki, pukki> kartulivagupuki ollive õigest aet kartulivaod olid sirgelt aetud

.pun´sume <.pun´sude, .pun´su> , .pundsume <.pundsude, .pundsu> punsuma, paisumakeldren ollive kaase kik üles pundsunu keldris olid kaaned kõik üles punsunud; uss o är pundsunu, ei lää kinni uks on ära punsunud, ei lähe kinni

pun´t <pundi, .punti> Hls Trv kimp, salk, puntossa ollive punti seot oksad oli punti seotud; na ollive kik üten pundin nad oli kõik ühes pundis

pupe <pupe, pupet> , pupi <pupi, pupit> nukkmiul es ole üttegi pupet mul ei olnud ühtegi nukku; vanast ollive puust tettü pupi vanasti olid puust tehtud nukud

purik1 <purigu ~ puriku, purikut> (jää)purikaskatusseveeren ollive suure puriku katuse servas olid suured jääpurikad; laits taht purikit rästä küllest kätte saia laps tahtis purikaid räästa küljest kätte saada

purres <.purde, purrest>
1. redelanna miul purrest, ma tahas korsne otsa minna anna mulle redelit, ma tahaks korstna otsa minna; purdel om peele ja pulga redelil on peeled ja pulgad
2. hõre koht kangasrõõvan ollive purrese riides olid hõredad kohad. Vt redel, karts

puuduline <puudulise, puudulist> puuduliknii laani ollive puudulise need plaanid olid puudulikud. Vt puudulik


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur