[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 195 artiklit, väljastan 100

ase <aseme, aset>
1. ase, voodirõõva ollive asemide pääl riided olid voodite peal
2. elukoht, korterasemit olevet Nuian saia küll kortereid olevat Nuias saada küll

eilän ~ eiläne <eilätse, eiläst>
1. eilne, eelmise päevakarjatsel ollive söögis eilätse kardule manu pant karjasel olid söögiks eilsed kartulid kaasa pandud; eilätse üü sehen eile öösel
2. lihtsameelne, nagu eile sündinudka sa eiläne olet, et sa ei tää seast asja kas sa eile sündinud oled, et sa ei tea sellist asja

einä|maa <einä|maa, einä|maad> , eenä|maa <eenä|maa, eenä|maad> heinamaaperätu eenämaa ollive niitä päratud heinamaad oli (vaja) niita; mede einämaa ollive mõtsa veeren, ein es taha kuiva meie heinamaad olid metsa ääres, hein ei tahtnud kuivada

einäteme <einäte, einäde> heina kasvama, (umb)rohtumasügüses ollive kik nurme ärä einäten, vihma tulli nõnda pal´lu sügiseks olid kõik põllud umbrohtunud, vihma sadas nii palju. Vt einästeme

ele|sinine <ele|sinitse, ele|sinist> helesininetaivan ollive elesinitse pili taevas olid helesinised pilved; eesti tüdrikidel om pal´lu elesinitsit silmi eesti tüdrukutel on palju helesiniseid silmi

.engel <.engle, .englet ~ .engli, .engelt> ingellatse ollive ku tillikse `engle lapsed olid kui tillukesed inglid. Vt .ingel

enämpest, enämbest enamjaoltlassin ollive enämbest tüdrigu klassis olid enamjaolt tüdrukud; enämpest om iki seante asi, et parep süü enne ja palu peräst enamjaolt on ikka niimoodi, et parem söö enne ja palu pärast. Vt änäpest

ere <ere, eret> hõreku rüga äste ere om, sis võrsus kui rukis hästi hõre on, siis võrsub; ennep putti mõni ere vihmapisar enne kukkus mõni üksik vihmapiisk; vahe olli püstülaudest, mis ollive eres kujunu vahe oli püstlaudadest, mis olid hõredaks kuivanud

erelt hõredalttäo aaste lina olli õite erelt üles tullu sel aastal oli lina õige hõredalt üles tõusnud; küll ollive väikse unigu ja erelt pant (sõnnikust) küll olid väiksed hunnikud ja hõredalt pandud

erev <ereve, erevet> erekäpigu ollive ereve lõngust kuut kindad olid eredatest lõngadest kootud

jalakine <jalakise, jalakist> jalakane, jalakapuustlooga ollive jalakise loogad olid jalakapuust

jalas <jalasse, jalast ~ jalase, jalast> jalasrii jalase ollive libeve reejalased olid libedad

janume <janude, janu> janu tundmaoben olli är janunu hobune tundis janu; maa olli nõnda kuju, et kik taime ollive janutse maa oli nii kuiv, et kõik taimed olid janused

jaos, jaosse jaoks, mingiks otstarbeks, millegi tarvisrõõvast üte kördi jaos om ühe seeliku jaoks on riiet; lehmi jaosse ollive joba vanast aast lauda Hel lehmade jaoks olid juba vanast ajast laudad

jutik <jutigu ~ jutiku, jutikut> palmik, palmitud asitüdrikul ollive paksu ja pika jutigu tüdrukul olid paksud ja pikad palmikud

juuk´ <joogi, .juuki> jookjoogi ollive lavva pääl joogid olid laua peal; joogis olli taarilas´s iki man joogi jaoks oli ikka taarinõu kaasas

juur´ <juure, juurt ~ juurd> juurpuu juure ollive sügäven puu juured olid sügaval

juut´ <juudi, .juuti> juut, juudiusku inimeneelilambi ol´live juudi tett lek´ktopsi õlilambid olid juudi tehtud plekktopsid; juudi kannive naestele värmi ja rohusit juudid tõid naistele värvi ja rohtusid

jõõbik <jõõbigu ~ jõõbiku, jõõbikut>
1. edev, kerglane inimenesii tüdrik om küll üits jõõbik see tüdruk on küll üks edvistaja
2. peps, pirtsakaslinnatüdrigu ollive sihandse jõõbigu, es tule süümä linnatüdrukud olid sellised pepsid, ei tulnud sööma

jäkkäme <jäkäte, jäkkä> jätku lisama või otsa panema, jätkamalõnga ollive vaja jäkäte lõngad oli vaja jätkata. Vt jakkame

kaadsa <kaadsa, .kaatsa> , kaatsa <kaatsa, .kaatsa>
1. van püksidkaadsa om jalan püksid on jalas
2. kraasitud villarullkaadsa ollive korvi sehen kraasitud villarullid olid korvis

.kaar´bu <.kaar´bu, .kaar´but ~ .kaar´bud> käärpuukaar´bu ollive pööniku pääle üles pantu käärpuud olid pööningu peale ülesse pandud

kadsa <kadsa, .katsa ~ .kadsa>
1. kera, pundar, kimp (nööri, võrku vms)kaas´tege raasike sukavillu kaastiti, ega neid katsa es tetä kraasidega natuke sukavillu kraasiti, ega neid puntrasse ei tehtud
2. ketas, sõõr; vurrkannmust rät´t, punase kad´sa ollive sehen must rätt, punased sõõrid olid sees. Vt kedsä, kädsä

kammits <kammitse, kammitset>
1. kammits; mingi takistusobese ollive kammitsen siandse koha pääl, kos suur ein olli hobused olid sellise koha peal kammitsas, kus suur hein oli
2. mingi takistusjärve pääl om kergemp sõita - olet nagu kammitsest valla järve peal on kergem sõita - oled nagu takistusest lahti

kasuk <kasuku ~ kasugu ~ kasuka, kasukut ~ kasukat>
1. kasukastüdrikil ollive kasugu peltsi sel´län tüdrukutel olid lühikesed kasukad seljas. Vt kask1
2. piltl nahatäisma õmle sul punatse rihmege kasugu ma õmblen sulle punaste rihmadega kasuka (st annan keretäie)

kates|.tõisku <katestõisku, katestõiskut> , katese|.tõisku <katesetõisku, katesetõiskut> , katessa|.tõisku <katessatõisku, katessatõiskut> kaheksateistna ollive kikk katessetõisku aastese nad olid kõik kaheksateistkümne aastased

kikk1 ~ kik <kige ~ kike, kikke> kõik, kogukik sii nädäl olli mia tõbine kogu selle nädala olin ma haige; kige kultsemb Trv kõige kuldsem; na ollive kigen üten nad olid kõiges ühel nõul

kiri <kirja, .kirja ~ kirjä, .kirjä>
1. kiri, kirjutatud tekstvarepest panti kik latse kirikun kirja varem pandi kõik lapsed kirikus kirja
2. muster; kaunistusammel ollive iluse kirja särgil olid ilusad mustrid

komps <kompsu, .kompsu ~ komsu, .kompsu> komps, pakk, pamptal ollive komsu käe otsan tal olid kompsud käe otsas

kopak ~ kopake <kopakse, kopakest> , kopake puukausslastel ollive kopakse süümises ehen lastel olid puukausid söömiseks ees. Vt kopp

kuivats <kuivatsi, kuivatsit> , kuivatse <kuivatse, kuivatset>
1. kuivatikuivatse om enäpest kividest kuivatid on enamasti kividest
2. kuivad puudku kütuse ollive alva, sis panti kuivatsit manu kui küttepuud olid halvad, siis pandi kuivi puid juurde

kõbiseme <kõbiste, kõbise> kahisemalehe kõbiseve riisun lehed kahisevad riisudes; vesi joba kõbises ja villi ollive pääl vesi juba kahises ja mullid olid peal

kõrulin ~ kõruline <kõrulise, kõrulist>
1. kõrvaline, kõrval-kõruline tüü, mis ma kõrvan tii kõrvaline töö (st lisatöö), mis ma (päris töö) kõrval teen
2. majuline; manuline; pops, saunik, taluabilinekõrulise es jää kuagi ilma, ollive na sis sulatse või popsi taluabilised ei jäänud kunagi ilma, olid nad siis sulased või popsid. Vt kõrumine
3. leivakõrvanekardulidest saap kah kor´pe tetä, ei ole kõrulist vaja ei midägi kartulitest saab ka korpe teha, ei ole leivakõrvast vaja ega midagi

kõrvik <kõrvigu ~ kõrviku, kõrvikut> kõrvik, kõrvadega mütsvanast ollive talve meestel kigel kõrviku pähän vanasti olid talvel meestel kõigil kõrvaklappidega mütsid peas

lagasteme <lagaste, lagaste>
1. raiskama, priiskama, lagastamapidulise ollive kik ärä lagasten pidulised olid kõik ära raisanud
2. kiiruga söömapidiv joosu päält oma supi nahka lagasteme (nad) pidid jooksu pealt oma supi nahka pistma

.lahkume <.lahkude, .lahku>
1. ära minema, lahkumalahkuden ollive kigel pisäre silman lahkudes olid kõigil pisarad silmis
2. lahku minema, eraldi minemalahkusi naesest äräde läksin naisest ära lahku
3. lahtuma, laiali minema, hajumajoba taevas akkas lahkume, pilvi lahkuv ärä juba hakkas taevas selginema, pilved hajuvad ära

.lapline1 <.laplise, .laplist> laiguline, lapilinesoldanil ollive laplise rõõva sõduritel olid laigulised riided

lemmel <.lemle, lemmelt>
1. helves, lible, kübetuld änäp sääl ei ole, pal´t lemle tuld enam seal ei ole, ainult (söe) kübemed
2. jäme takkrehialutsen ollive lina lemle, mis roobitsege maha lüvväs rehealuses oli jäme takk, mis roobitsaga maha lüüakse

loisk <loisu ~ loesu, .loisku> loik; vesine kohtnemä ollive loesu pääl einu tegemen nad olid vesise koha peal heinu tegemas. Vt loigas, loimik

luuse <luuse, luuset> pluus, särkennempisil aigul ollive iki iluse rõõva, kikk väl´lä õmmelt luusede ja puha varasematel aegadel olid ikka ilusad riided, kõik tikitud pluusid ja puha. Vt pluuse

lõõr´ <lõõri, .lõõri> lõõrliidi aive suitsu sisse, vist lõõri ollive nõgiten pliidid ajasid suitsu sisse, vist lõõrid olid nõgised. Vt sõõr´

.maalitse pl <.maalitse, .maalitsit> nahahaigus, sügelisedmede lastel ollive maalitse meie lastel olid sügelised

mardik <mardigu ~ mardiku, mardikut> mardikasmusta mardiku ollive põllu pääl põllu peal olid mustad mardikad

marja|aid <marja|aia, marja|.aida> viljapuuaed, viljapuu- ja põõsaste aedmarjaaian ollive nii sitikmarja ku arakmarja kah viljapuuaias olid nii mustad sõstrad kui ka punased sõstrad

moonak <moonagu ~ moonaku, moonakut> moonakasmõisan ollive mõisa moonaku mõisas olid mõisamoonakad. Vt moonamiis, moonake

mulk <mulgu, .mulku> auk, avamulgu ollive sihen augud olid sees

murd <murru, .murdu>
1. murd, tuulemurdmurdege katus murdega katus; mehe lätsive murdu koristeme mehed läksid tuulemurdu koristama
2. rahvamurdrahvas ollive murrun rahvast oli murdu

.muster <.mustre, .mustert> mustermustre ollive pääle rikit mustrid olid peale trükitud

mätäs <.mättä, mätäst> mätäseinamaal ollive kõrge mättä heinamaal olid kõrged mättad

määr´|kas´s <määr´|kassi, määr´|.kassi> ahv, pärdik, määrkasssirkusen ollive nii koera ku ka määrkassi tsirkuses olid nii koerad kui ka ahvid

mütäs <mütässe ~ müttä, mütäst> mutt (loom)müttä ollive kikk muru üles aanu mutid olid kogu muru üles ajanud

nagel <nagla, .nakla>
1. nael, kinnitusvahendsepä tett nagla ollive kandilise sepa tehtud naelad olid kandilised
2. kaaluühiksii talu kedränu viis nakla see talu oli kedranud viis naela (lõnga)

nal´l <nalli, .nalli> nall, juukseklambertüdrikul ollive juusse nallige kinni pant tüdrukul olid juuksed klambriga kinni pandud

napik <napigu ~ napiku, napikut> napp, napivõitu, lühike, lühikesevõitunii kördi ollive küll napigu need seelikud olid küll lühikesevõitu

napp1 <napa, nappa> puust karp, nappkarjalatse võtive napage leibä üten karjalapsed võtsid karbiga leiba kaasa; või jaos ollive tillembe napakse või jaoks olid väiksemad karbid

nigel <nigla, .nikla> Krk vilets, nigelsii aaste ollive nigla kardule sel aastal olid viletsad kartulid

nilgin Krk marraskilpoisikse põlve ollive kikk sii aig nilgin poisikese põlved olid kogu aeg marraskil. Vt nilgi, nillane

nol´p1 <nolbi, .nolpi> (poisi)nolknii ollive nolbi poisi need olid poisinolgid

not´t <noti, .notti> puurontnoti ollive jõen puurondid olid jões

nägeme <nätä, näe> nägemaküll nii asja ollive rasse nätä! küll need asjad olid rasked näha!; ta näge üte silmäge nõndasamati ku töine kate silmäge ta näeb ühe silmaga niisamuti kui teine kahe silmaga; Abramit nägeme vintis olema

nägus <nägusse ~ nägussa, nägust ~ näguse, nägust> nägus, ilusselle talu tüdriku ollive väege näguse selle talu tüdrukud olid väga ilusad

näks1 <näksu, .näksu> Krk tülinaabri ollive jälle näksu lännu naabrid olid jälle tülli läinud

.näslik <.näsligu ~ .näsliku, .näslikut> tähniline, lapilineveime suka ollive näsliku veime sukad olid lapilised; obese olliv näsligu, iluse alli hobused olid täpilised, ilusad hallid. Vt nästrik

paar ~ paar´ <paari, .paari> paarküll na ollive kena paar! küll nad olid kena paar!; paar´ tüdrikut panti obesit karjateme paar tüdrukut pandi hobuseid karjatama; tõistre rahvas om keväde paari pant naabrid on kevadel paari pandud (abiellunud)

palla|poolik <palla|pooligu ~ palla|pooliku, palla|poolikut>
1. linane riidetükk suurräti või seelikuna kandmiseks
2. põlletaoline küljerättnaistel ollive pallapooliku naistel olid küljerätid

pel´l <pelli, .pelli> koduvaim, majavaimpelli ollive pal´t Mulgimaal pellid olid ainult Mulgimaal (st ainult Mulgimaal kutsuti majavaimu pelliks); nii olliv pelli, mes karja suretive need olid pellid, kes karja tapsid

pen´k1 <pengi, .penki> pinkpengi ollive kikk rean kõik pingid olid reas; köögin ollive uvve pengi köögis olid uued pingid; penke pääl istive pallu inimesi pinkide peal istus palju inimesi

pere <pere, peret> (talu)pere; perekondsuve söönü pere lavva man ussaian suvel söönud pere õues laua juures; vanast ollive taluden suure pere vanasti olid taludes suured pered

peräni päranikik usse ollive peräni valla kõik uksed olid pärani lahti; ta ai silmä peräni valla ta ajas silmad pärani lahti. Vt päräni

pesä2 <pesä, pesät ~ pesä, pesä> pesapesän ollive kaits kurepoiga pesas oli kaks kurepoega

piduline <pidulise, pidulist> peoline, peost osavõtjapidulise ollive kikk joba paigan peolised olid kõik juba kohal

pigiteme <pigite, pigide>
1. pigiseks saamaliidi lõõri ollive kikk ärä pigitet pliidilõõrid olid kõik pigiseks saanud
2. pigitama, pigiseks tegemata tah´t lavva ärä pigite ta tahtis lauad ära pigitada

piht2 <piha, .pihta> pihttüdriku ollive peene pihage tüdrukud olid peenikese pihaga

piirak <piiragu ~ piiraku, piirakut> pirukasnii ollive vägä ää piiraku need olid väga head pirukad

pork1 <porga, .porka> Trv Hel vilets (riide kohta)ta kördi ollive kikk porgast rõõvast ta seelikud olid kõik viletsast riidest

pudsu <pudsu, pudsut> ebe, udekördi pääl ollive ele pudsu seeliku peal olid heledad ebemed

puhmas <.puhma, puhmast>
1. põõsassitigupuhman ollive suure marja mustsõstrapõõsal olid suured marjad. Vt puhm, põhmas, põõsas
2. tomp, karvane koht kangas või lõngasnäe meantse puhma siin sehen om, sii lõhk ju sua pidime ärä näe millised tombud siin sees on, see lõhub ju soa piid ära
3. tuim inimeneei jole kedägi inimen, sii va puhmas ei ole mingi inimene, see on üks tuim tükk

puhut´s ~ puhutse <puhutse, puhutset> puhituslehmäl ollive puhutse lehmal olid puhitused

.puistje <.puistje, .puistjet> varas, röövelkaits puistjet ollive viil läve kõrvan kaks varast olid veel läve kõrval (st juures)

puk´k2 <puki, pukki> kartulivagupuki ollive õigest aet kartulivaod olid sirgelt aetud

.pun´sume <.pun´sude, .pun´su> , .pundsume <.pundsude, .pundsu> punsuma, paisumakeldren ollive kaase kik üles pundsunu keldris olid kaaned kõik üles punsunud; uss o är pundsunu, ei lää kinni uks on ära punsunud, ei lähe kinni

pun´t <pundi, .punti> Hls Trv kimp, salk, puntossa ollive punti seot oksad oli punti seotud; na ollive kik üten pundin nad oli kõik ühes pundis

pupe <pupe, pupet> , pupi <pupi, pupit> nukkmiul es ole üttegi pupet mul ei olnud ühtegi nukku; vanast ollive puust tettü pupi vanasti olid puust tehtud nukud

purik1 <purigu ~ puriku, purikut> (jää)purikaskatusseveeren ollive suure puriku katuse servas olid suured jääpurikad; laits taht purikit rästä küllest kätte saia laps tahtis purikaid räästa küljest kätte saada

purres <.purde, purrest>
1. redelanna miul purrest, ma tahas korsne otsa minna anna mulle redelit, ma tahaks korstna otsa minna; purdel om peele ja pulga redelil on peeled ja pulgad
2. hõre koht kangasrõõvan ollive purrese riides olid hõredad kohad. Vt redel, karts

puuduline <puudulise, puudulist> puuduliknii laani ollive puudulise need plaanid olid puudulikud. Vt puudulik

põdurik <põdurigu ~ põduriku, põdurikut> põdurtalun ollive pal´t põdurigu vana inimese talus olid ainult põdurad vanainimesed. Vt põderik

põhk <põhu, .põhku> põhk, teraviljakõrrednii ollive matten poja ärä sõs, sõnnigu ala või põhu sisse nad olid poja ära matnud siis, sõnniku alla või põhu sisse (peitu võõra sõduri eest)

põrmand ~ põrmant <põrmandu, põrmandut> põrandpõrmandu pääl ollive emä koet kaltsuvaiba põrandal olid ema kootud kaltsuvaibad. Vt põrmat

.põrni Trv Krk põikipalgi ollive põrni pant palgid olid põiki pandud

põrs <.põrse, põrst> , põrss <.põrsa, põrsast> põrsaslatse ollive ku põrsse põhun lapsed olid nagu põrsad põhus. Vt põrsas

pähel <.pähkle, pähelt> pähkelsel aastel ollive suure pähkle sel aastal olid suured pähklid; ma es saa pähelt katik ma ei saanud pähklit katki. Vt pähkel

päits1 ~ päitse2 ~ päets <.päitse, .päitset ~ .päitsi, .päitsi> (voodi jms) peats, peapoolne otssuure padja ollive päitsin suured padjad olid peatsis

pärg ~ pär´g <pärjä ~ pärja, .pärgä ~ .pärgä> pärgtüdrikil ollive pärjä pähän tüdrukutel olid pärjad peas

päälistigu ~ päälistikku pealistikkukördi ollive päälistigu pant seelikud olid pealistikku pandud; põrmandul olli kaits lauda päälistikku põrandal oli kaks lauda pealistikku. Vt päälitsigu

pütsik <pütsigu ~ pütsiku, pütsikut>
1. putk(taim)tii veeren ollive pütsigu tee ääres olid putked; sibule om pütsikus lännü sibulad on putke läinud (sibulapealsed on puitunud). Vt peni|pütsik, pöörä|pütsik
2. (mitm.) piltl kõva, puitunud heinlüü nii pütsigu aia veerest maha löö need vanad heinad aia äärest maha [vikatiga]

püür2 <pöörä, .püürä> , püür´2 <püüri, .püüri> (padja)püürpadja püüri ollive kikk tikit padjapüürid olid kõik tikitud; mia võtsi ärä padjal pöörä päält, es ole püürä ma võtsin ära padjal püüri pealt, ei olnud püüri

raag <raa, .raagu> kuivanud oks, raagossaraa ollive mahan oksaraod olid maas; lääme lõikame sii vana kase raag maha! lähme lõikame selle vana kaseoksa maha!

raagun raaguspuu ollive kik raagun puud olid kõik raagus. Vt raagas

raat´ <raadi, .raati> traatvankre ais olli raadige kinni köidet vankriais oli traadiga kinni seotud; obese ollive raat´aian kinni hobused olid traataias kinni


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur