[MES] Mulgi sõnastik

ase <aseme, aset>
1. ase, voodi rõõva ollive asemide pääl riided olid voodite peal
2. elukoht, korter asemit olevet Nuian saia küll kortereid olevat Nuias saada küll

ehenpuul <ehenpoole, ehen.puule> eespool ehenpuul ollive latse eespool olid lapsed

eiläne ~ eilän <eilätse, eiläst>
1. eilne, eelmise päeva karjatsel ollive söögis eilätse kardule manu pant karjasel olid söögiks eilsed kartulid kaasa pandud; eilätse üü sehen eile öösel
2. lihtsameelne, nagu eile sündinud ka sa eiläne olet, et sa ei tää seast asja kas sa eile sündinud oled, et sa ei tea sellist asja

einämaa ~ eenämaa <einämaa ~ eenämaa, einämaad ~ eenämaad> heinamaa perätu eenämaa ollive niitä päratud heinamaad oli (vaja) niita

elesinine <elesinise ~ elesinitse, elesinist> helesinine taivan ollive elesinitse pili taevas olid helesinised pilved

.engel <.engle ~ .engli, .englet ~ .engelt> ingel latse ollive ku tillukse engle lapsed olid kui tillukesed inglid vt .ingel

enämpest ~ enämbest enamasti; enamjagu lassin ollive enämbest tüdrigu klassis olid enamjaolt tüdrukud; enämpest jaost om iki seante asi, et parep süü enne ja palu peräst enamasti on ikka niimoodi, et parem söö enne ja palu pärast vt änäpest

ere <ere, eret> hõre ku rüga ästi ere om, sis võrsus kui rukis hästi hõre on, siis võrsub; ennep putti mõni ere vihmapisar enne kukkus mõni hõre vihmapiisk; vahe olli püstülaudest, mis ollive eres kujunu vahe oli püstlaudadest, mis olid hõredaks kuivanud

erev <ereve, erevet> ere käpigu ollive ereve lõngust kuut kindad olid eredatest lõngadest kootud

jalakine <jalakise, jalakist> jalakane, jalakapuust looga ollive jalakise loogad olid jalakapuust

jalas <jalase ~ jalasse, jalast> jalas rii jalase ollive libeve reejalased olid libedad

jaos ~ jaosse jaoks, mingiks otstarbeks, millegi tarvis üte kördi jaos om ühe seeliku jaoks on (riiet); lehmi jaosse ollive joba vanast aast lauda Hel lehmade jaoks olid juba vanast ajast laudad

jutik <jutigu ~ jutiku, jutikut> palmik, palmitud asi tüdrikul ollive paksu ja pika jutigu tüdrukul olid paksud ja pikad palmikud

juuk´ <joogi, .juuki> jook joogi ollive lavva pääl joogid olid laua peal; joogis olli taarilaśs iki man joogi jaoks oli ikka taarinõu kaasas

juur´ <juure, juurt ~ juurd> juur puul ollive sügäve juure puul olid sügavad juured

juut´ <juudi, .juuti> juut, juudiusku inimene elilambi ol'live juudi tett lek´ktopsi õlilambid olid juudi tehtud plekktopsid; juudi kannive naestele värmi ja rohusit juudid tõid naistele värvi ja rohtusid

jäkkame <jäkate, jäkka> jätku lisama või otsa panema, jätkama lõnga ollive vaja jäkate lõngad oli vaja jätkata vt jakkame

kadsa <kadsa, .kadsa ~ .katsa>
1. kera, pundar, kimp (nööri, võrku vms) kaaśtege raasike sukavillu kaastiti, ega neid katsa es tetä kraasidega natuke sukavillu kraasiti, ega neid puntrasse ei tehtud
2. ketas, sõõr; vurrkann must rät´t, punase kad´sa ollive sehen must rätt, punased sõõrid olid sees vt kedsä, kädsä

kammits <kammitse ~ kammitsa, kammitset ~ kammitsat>
1. kammits; mingi takistus obese ollive kammitsen siandse koha pääl, kos suur ein olli hobused olid sellise koha peal kammitsas, kus suur hein oli
2. mingi takistus järve pääl om kergemp sõita - olet nagu kammitsast valla Trv järve peal on kergem sõita - oled nagu takistusest lahti

kasuk <kasugu ~ kasuku ~ kasuka, kasukut ~ kasukat>
1. kasukas tüdrikutel ollive kasugupel´tsi sel´län tüdrukutel olid lühikesed kasukad seljas
2. nahatäis ma õmble sulle punatse rihmega kasuka ma õmblen sulle punaste rihmadega kasuka (st annan keretäie)

kikk ~ kik´k <kige ~ kike, kikke> kõik, kogu kik sii nädäl olli mia tõbine kogu selle nädala olin ma haige; kige kultsemb Trv kõige kuldsem; na ollive kigen üten nad olid kõiges ühel nõul

kiri <kirja ~ kirjä, .kirja ~ .kirjä>
1. kiri, kirjutatud tekst varepest panti kik latse kirikun kirja varem pandi kõik lapsed kirikus kirja
2. muster; kaunistus amel ollive iluse kirja särgil olid ilusad mustrid

komps <komsu ~ kompsu, .kompsu> komps, pakk, pamp tal ollive komsu käe otsan tal olid kompsud käe otsas

kopak ~ kopake <kopakse, kopakest> puukauss lastel ollive kopakse süümises ehen lastel olid puukausid söömiseks ees vt kopp

kuivats ~ kuivatse <kuivatse ~kuivatsit, kuivatset ~ kuivatsit>
1. kuivati kuivatse om enäpest kividest kuivatid on enamasti kividest
2. kuivad puud ku kütuse ollive alva, sis panti kuivatsit manu kui küttepuud olid halvad, siis pandi kuivi puid juurde

kõbiseme <kõbiste, kõbise> kahisema lehe kõbiseve riisuden lehed kahisevad riisudes; vesi joba kõbises ja villi ollive pääl vesi juba kahises ja mullid olid peal

kõruline ~ kõrulin <kõrulise, kõrulist>
1. kõrvaline, kõrval- kõruline tüü, mis ma kõrvan tii kõrvaline töö (st lisatöö), mis ma (päris töö) kõrval teen
2. majuline; pops, saunik, taluabiline kõrulise es jää kuagi ilma, ollive na sis sulatse või popsi taluabilised ei jäänud kunagi ilma, olid nad siis sulased või popsid
3. leivakõrvane kardolitest saab ka kor´pe tetä, ei ole kõrulist vaja ei midägi kartulitest saab ka korpe teha, ei ole leivakõrvast vaja ega midagi

kõrvik <kõrvigu ~ kõrviku, kõrvikut> kõrvik, kõrvadega müts vanast ollive talvel meestel kigel kõrviku pähän vanasti olid talvel meestel kõigil kõrvaklappidega mütsid peas

lagasteme <lagaste, lagaste>
1. raiskama, priiskama, lagastama pidulise ollive kik ärä lagasten pidulised olid kõik ära raisanud
2. kiiruga sööma pidiv joosu päält oma supi nahka lagasteme (nad) pidid jooksu pealt oma supi nahka pistma

.lahkume <.lahkude, .lahku>
1. ära minema, lahkuma lahkuden ollive kigel pisäre silman lahkudes olid kõigil pisarad silmis
2. lahku minema, eraldi minema lahkusi naesest äräde läksin naisest ära lahku
3. lahtuma, laiali minema, hajuma joba taevas akkas lahkume, pilvi lahkuv ärä juba hakkas taevas selginema, pilved hajuvad ära

.lapline1 <.laplise, .laplist> laiguline, lapiline soldanil ollive laplise rõõva sõduritel olid laigulised riided

loisk <loisu ~ loesu, .loisku> loik; vesine koht nemä ollive loesu pääl einu tegemen nad olid vesise koha peal heinu tegemas vt loigas, loimik

luuse <luuse, luuset> pluus, särk ennempisil aigul ollive iki iluse rõõva, kikk väl´lä õmmelt luusede ja puha varasematel aegadel olid ikka ilusad riided, kõik tikitud pluusid ja puha vt pluuse

lõõr´ <lõõri, .lõõri> lõõr liidi aive suitsu sisse, vist lõõri ollive nõgiten pliidid ajasid suitsu sisse, vist lõõrid olid nõgiseks saanud vt sõõr´

.maaline1 <.maalitse ~ .maalise, .maalist> nahahaigus, sügelised mede lastel ollive maalitse meie lastel olid sügelised

mardik <mardigu ~ mardiku, mardikut> mardikas musta mardiku ollive põllu pääl põllu peal olid mustad mardikad

marjaaid <marjaaia, marja.aida> viljapuuaed, viljapuu- ja põõsaste aed marjaaian ollive nii sitikmarja ku ka arakmarja viljapuuaias olid nii mustad sõstrad kui ka punased sõstrad

moonak <moonagu ~ moonaku, moonakut> moonakas mõisan ollive mõisa moonaku mõisas olid mõisamoonakad

mulk <mulgu, .mulku> auk, ava mulgu ollive sihen augud olid sees

murd <murru, .murdu>
1. murd, tuulemurd murdege katus murdega katus; mehe lätsive murdu koristeme mehed läksid tuulemurdu koristama
2. rahvamurd rahvas ollive murrun rahvast oli murdu

.muster <.mustre, .mustert> muster mustre ollive pääle rikit mustrid olid peale trükitud

mätäs <.mättä, mätäst> mätäs einamaal ollive kõrge mättä heinamaal olid kõrged mättad

määr´kas´s <määr´kassi, määr´.kassi> ahv, pärdik, määrkass sirkusen ollive nii koera ku ka määrkassi tsirkuses olid nii koerad kui ka ahvid

mütäs <mütäse, mütäst> mutt (loom) mütäse ollive kikk muru üles aanu mutid olid kogu muru üles ajanud

nagel <nagla, .nakla>
1. nael, kinnitusvahend sepä tett nagla ollive kandilise sepa tehtud naelad olid kandilised
2. kaaluühik sii talu kedränu viiś nakla see talu kedranud viis naela (lõnga)

nal´l <nalli, .nalli> nall, juukseklamber tüdrikul ollive juusse nallige kinni pant tüdrukul olid juuksed klambriga kinni pandud

napik <napigu, napikut> napp, napivõitu, lühike, lühikesevõitu nii kördi ollive küll napigu need seelikud olid küll lühikesevõitu

nigel <nigla, .nikla> Krk vilets, nigel sii aaste ollive nigla kardule sel aastal olid viletsad kartulid

nilgin Krk marraskil poisikse põlve ollive kikk sii aig nilgin poisikese põlved olid kogu aeg marraskil

nol´p <nolbi, .nolpi> (poisi)nolk nii ollive nolbi poisi need olid poisinolgid

not´t <noti, .notti> puuront noti ollive jõen puurondid olid jões

nägeme <nätä, näe> nägema küll nii asja ollive rasse nätä! küll need asjad olid rasked näha!

nägus <näguse ~ nägusse ~ nägussa, nägust> nägus, ilus selle talu tüdriku ollive väege näguse selle talu tüdrukud olid väga ilusad

näks <näksu, .näksu> Krk tüli naabri ollive jälle näksu lännu naabrid olid jälle tülli läinud

paar ~ paar´ <paari, .paari> paar küll na ollive kena paar! küll nad olid kena paar!; paar´ tüdrikut panti obesit karjateme paar tüdrukut pandi hobuseid karjatama

pallapoolik <pallapooligu, pallapoolikut>
1. linane riidetükk suurräti või seelikuna kandmiseks
2. põlletaoline küljerätt naistel ollive pallapooliku naistel olid küljerätid

pel´l <pelli, .pelli> koduvaim, majavaim pelli ollive pal´t Mulgimaal pellid olid ainult Mulgimaal (st ainult Mulgimaal kutsuti majavaimu pelliks)

pen´k <pengi, .penki> pink pengi ollive kikk rean kõik pingid olid reas

peräni pärani kik usse ollive peräni valla kõik uksed olid pärani lahti

pesä <pesä, pesä ~ pesät> pesa pesän ollive kaits kurepoiga pesas oli kaks kurepoega

piduline <pidulise, pidulist> peoline, peost osavõtja pidulise ollive kikk joba paigan peolised olid kõik juba kohal

pigiteme <pigite, pigide>
1. pigiseks saama liidi lõõri ollive kik ärä pigitet pliidilõõrid olid kõik pigiseks saanud
2. pigitama, pigiseks tegema

piht2 <piha, .pihta> piht tüdriku ollive peene pihage tüdrukud olid peenikese pihaga

piirak <piiragu ~ piiraku, piirakut> Krk, Trv pirukas nii ollive vägä ää piiraku need olid väga head pirukad

pork <porgu, .porku> Trv, Hel vilets (riide kohta) ta kördi ollive kikk porgust rõõvast ta seelikud olid kõik viletsast riidest

pudsu <pudsu, pudsut> ebe, ude kördi pääl ollive ele pudsu seeliku peal olid heledad ebemed

puhmas <.puhma, puhmast> põõsas sitigupuhman ollive suure marja mustsõstrapõõsal olid suured marjad

puhut´s <puhutse, puhutset> puhitus lehmäl ollive puhutse lehmal olid puhitused

.puistje <.puistje, .puistjet> varas, röövel kaits puistjet ollive viil läve kõrvan kaks varast olid veel läve kõrval (st juures)

puk´k2 <puki, pukki> kartulivagu puki ollive õigest aet kartulivaod olid sirgelt aetud

.pun´sume ~ .pundsume <.pun´sude ~ .pundsude, .pun´su ~ .pundsu> punsuma, paisuma keldren ollive kaane kik üles pundsunu keldris olid kaaned kõik üles punsunud

pun´t <pundi, .punti> Hls, Trv kimp, salk, punt ossa ollive punti seot oksad oli punti seotud; na ollive kik üten pundin nad oli kõik ühes pundis

purik1 <purigu ~ puriku, purikut> (jää)purikas katuseveeren ollive suure puriku katuse servas olid suured jääpurikad

purres <purrese, purrest>
1. redel eina kujuve purrese pääl heinad kuivavad redeli peal
2. hõre koht kangas rõõvan ollive purrese riides olid hõredad kohad

puuduline <puudulise, puudulist> puudulik nii laani ollive puudulise need plaanid olid puudulikud

põdurik <põdurigu, põdurikut> põdur talun ollive pal´t põdurigu vana inimese talus olid ainult põdurad vanainimesed vt põderik

põhk <põhu, .põhku> põhk, teraviljakõrred nii ollive matten poja ärä sõs, sõnnigu ala või põhu sisse nad olid poja ära matnud siis, sõnniku alla või põhu sisse (peitu võõra sõduri eest)

põrmand ~ põrmant <põrmandu ~ põrmanda, põrmandut ~ põrmandat> põrand põrmandu pääl ollive emä kuut kaltsuvaiba põrandal olid ema kootud kaltsuvaibad vt põrmat

.põrni Trv, Krk põiki palgi ollive põrni pant palgid olid põiki pandud

põrss <.põrsse ~ .põrssa, põrsest ~ põrsast> põrsas latse ollive ku põrsse põhun lapsed olid nagu põrsad põhus

pähel <.pähkle, pähelt> pähkel sel aastel ollive suure pähkle sel aastal olid suured pähklid

päits <.päitse ~ .päitsi, .päitset ~ .päitsi> (voodi jms) peats, peapoolne ots suure padja ollive päitsin suured padjad olid peatsis

pärg <pärjä ~ pärja, .pärgä ~ .pärgä> pärg tüdrikil ollive pärjä pähän tüdrukutel olid pärjad peas

päälistigu pealistikku kördi ollive päälistigu pant seelikud olid pealistikku pandud vt päälitsigu

pütsik <pütsigu ~ pütsiku, pütsikut> putk (taim) tii veeren ollive pütsigu tee ääras olid putked

püür ~ püür´2 <püüri ~ pöörä, .püüri ~ .püürä> (padja)püür padja püüri ollive kikk tikit padjapüürid olid kõik tikitud; mia võtsi ärä padjal pöörä päält, es ole püürä ma võtsin ära padjal püüri pealt, ei olnud püüri

raag <raa, .raagu> kuivanud oks, raag ossaraa ollive mahan oksaraod olid maas; lääme lõikame sii vana kase raag maha! lähme lõikame selle vana kaseoksa maha!

.raagun raagus puu ollive kik raagun puud olid kõik raagus

raat´ <raadi, .raati> traat vankre ais olli raadige kinni köidet vankriais oli traadiga kinni seotud; obese ollive raat´aian kinni hobused olid traataias kinni

radim <radimi, radimit> Hls, Krk kulunud, paigatud rõivas vaeselatsel ollive pal´t radimi sel´län vaeslapsel olid ainult paigatud rõivad seljas

raks´ <raksi, .raksi> sälk, sisselõige raksi ollive sissi lüüt sälgud olid sisse löödud

rasse <rasse, rasset> raske tal ollive kikk asja ninda rasse talle olid kõik asjad nii rasked

rees´ <reesi, .reesi> prees poistel ollive reesi poistel olid preesid

reili <reili, reilit> preili; koolipreili (noor naisõpetaja) kadrisandi om saksa sandi, reilise ja mis na ollive säet kadrisandid on saksad-sandid, preilideks ja kelleks nad sätitud olid vt preili

rep´p <repi, reppi> trepp uvvel majal ollive kõrge repi uuel majal olid kõrged trepid

riheline <rihelise, rihelist> reheline, rehepeksja rihelise ollive õhtus kikk väsünü õhtuks olid kõik rehelised väsinud

.riigel <.riigli, .riigelt> reegel mänguriigle ollive rasse mängureeglid olid rasked

.riske <.riske, .risket> priske riske tüdriku ollive innan prisked tüdrukud olid hinnas

roovik <roovigu, roovikut> latt roovigu ollive aida veeren latid olid aida ääres

roste <.roste, rostet> rooste vana riijalase ollive roste minnu vanad reejalased olid rooste läinud