[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 artiklit

alanteme ~ alandeme <alante, alande>
1. vähendama, madaldamamea sai alantet innage ma sain alandatud hinnaga
2. halvustama, laimamaärä alante miut! ära laima mind!; tõisi oma ta kange alanteme teisi on ta innukas halvustama
3. alandama, alluma, järelandlik olemasa piat ennäst iki alanteme ka sa pead ikka järele andma ka

eläme <eläde, elä, imperf .elli ~ .el´le>
1. elama, elus olemamiu lastest eläve kaits tükkü viil minu lastest on kaks veel elus; mis ärä elet, sii om ärä nätt, mis elämede, sii om nägemede ja täädmede mis läbi elatud, see on ära nähtud, mis elamata, see on nägemata ja teadmata
2. elunema, asumata latse .elli esä kodun tema lapsed elasid isakodus. Vt elutseme

.istme ~ .istma <.istu, istu>
1. istumaistu vankres! istu vankrisse!; taat istun läve pääl taat istunud läve peale; ii otsan istutse, vao otsan vaadetse ee otsas istutakse, vao otsas vaadatakse. Vt itsime
2. ühes kohas olema; vangis olema; van tallu majutatud olemamina pidi kaits aastet kinni istma mina pidin kaks aastat vangis istuma; ku es ole sõda, ku na soldati isteve taluden kui ei olnud sõda, kui need sõdurid taludesse majutatud olid

jakkume <jakkude, jakku> jätkuma, piisavalt olemaliha tarvitide esi ärä, par´tse peeti vähä ja müigi jaos es jakku liha tarvitati ise ära, parte peeti vähe ja müügi jaoks ei jätkunud. Vt jäkkume

.kaeme <kaia ~ .kaede, kae>
1. vaatamasa ei kae ende ette, jooset üle pää kaala sa ei vaata enda ette, jooksed ülepeakaela
2. katsuma (käega); katsudes tunda olemakae kas sai om pehme katsu, kas sai on pehme; sii om käege kaia, et sii võle om see on käega katsudeski tunda, et see vale on
3. hankima, muretsema, otsimakae ruttu ruukos´t lavva pääle otsi ruttu pruukost lauale
4. püüdma, üritamakae aiksalt kari mõtsa aia püüa kari õigel ajal metsa (heinamaale) ajada

.kaldame <kallate ~ kallade, .kalda>
1. valama, kallamakalda vesi pangist väl´lä kalla vesi ämbrist välja
2. kõvasti sadamavihma kaldap ku ua varrest vihma sajab nagu oavarrest
3. kaldus olema, kaldumaom küll ää maa, kaldap alla on küll hea maa, kaldub alla (st on kaldus)

.kiskme ~ .kiskma <kista, kisu>
1. võtma, tõmbamakisu jala valla võta jalad lahti (st jalatsid jalast ära); kupp kisup alape vere vällä kupp tõmbab kehvema vere välja; mine kisu üits korvitäis kardult mine võta üks korvitäis kartuleid
2. kaklemapoisi kisuve kik sii aig poisid kaklevad kogu aeg
3. sugutama, kannustamamudu ei saa poigi, ku egä muna jaos piap esäani kiskme, par´ts kisk kah muidu ei saa tibusid, kui iga muna jaoks peab isahani kannustama (emast), part kannustab ka
4. kurnama, vaevama, nõrgestamapoja om vana emmise är kiskun, ku luu ja nahk põrsad on vana emise ära kurnanud, kui luu ja nahk
5. välja imema, tõmbama, imamakupp kisub alape vere vällä kupp imeb kehvema vere välja
6. sisse murdma, röövimaaida kiskje, aida luku lõhkje, ait olli ärä kist aida röövijad, aida luku lõhkujad, aita oli sisse murtud
7. puutuma, kätte võtmaei tohi tuld kista ei tohi tuld puutuda
8. pingul, kitsas olema, halvasti istumaleit kisk õlgu ümmert kleit on õlgade ümbert kitsas

.kos´sul kosja (minema, tulema), kosjal (olema)võ ta selle tüdriku peräst läits, iki raha peräst läits kos´sul või ta selle tüdruku pärast läks, ikka raha pärast läks kosja

kubiseme <kubiste, kubise> kihama, (midagi) täis olemapuhma kubiseve marjest põõsad on marju täis; küll om rahvamaja täis, nõnda kui kubises rahvast küll on rahvamaja täis, justkui kubiseb rahvast

kul´ateme <kul´ate, kul´ade> , kulateme <kulate, kulade>
1. asjatult aega viitma, ringi hulkumatüü ajal es lasta kedägi kulate töö ajal ei lastud kedagi niisama aega viita
2. lamama, lebama; jõude olemanüid mea kul´ate, makka ja istu nüüd ma laman, magan ja istun
3. luituma, pleekima, koltuma, kolletamaein om nurme pääl päevä ja vihmage ärä kul´atet hein on põllul päikese ja vihma käes ära koltunud

.kuulme1 <kuulta ~ kuulda, kuule>
1. kuulmisvõimega olema, heli tajumakuule ei oma ennist õigakut ei kuule oma varasemat hüüet
2. kuulda saama, teada saamatemä om ker´ge puha uskme, mis ta kuul kustigilt tema on kerge ikka uskuma, mida ta kuskilt kuuleb; om kuulu on kuulnud

kõlame <kõlade, kõla>
1. kostma, kuulda olemaku puu vastu lüüt, sis kõlap kui vastu puud lööd, siis kajab
2. kära tegema, karjuma; valjult lobisemamis sa nõnda pal´lu kõlad mis sa nii palju lobised

.kõlbame <kõlvate ~ kõlvade, .kõlba ~ .kõlva> kõlblik olema, sobimasii kõlbas egäs kottel, pane koe sa tahat ammatis see kõlbab igale poole, pane kuhu tahad ametisse; alape rõõvage ei kõlba kirikus minna kehvema riidega ei sobi kirikusse minna. Vt .kõlbume

.kõlbume <.kõlbude, .kõlbu> kõlbama, millekski sobilik olemamikes ta kõlbus? milleks ta kõlbab?; kudas sa kõlbusit tõisel sedäsi ütelte? kuidas sa võisid teisele niimoodi ütelda?. Vt .kõlbame

kõtusteme <kõtuste, kõtuste> kõhuli olema, lamamames sa kõtustet sääl, ei viisi midägi tetä? mis sa pikutad seal, ei viitsi midagi teha?; kõtusteme ka nüid raasik aiga, senigu einä kuivave kõhutame ka nüüd natuke aega, seni kui heinad kuivavad

leemendeme <leemente, leemende> Trv Krk Hls, leemeteme <leemete, leemede> Hls
1. vedelikuga kaetud olema, märg olemalatsel ninak leemen´t ilmast ilma lapse ninake oli ilmast ilma märg
2. higist nõretamaihu leemen´ts sel´län puha nahk nõretas seljas higist

.lep´me ~ .lep´mä <.leppü ~ .leppi, lepü ~ lepi>
1. rahul olema; nõus olemalepü sellege, rohkep anda ei ole ole sellega rahul, rohkem anda ei ole; na ollive käe löönü ja sellege kokku lepnü nad olid käed löönud ja sellega nõus olnud
2. tülist, vihapidamisest üle saama; leppimame võis ärä leppi me võiks ära leppida
3. kokku leppimaviimäde lep´s kokku meege lõpuks leppis meiega kokku

lihane <lihase, lihast ~ lihatse, lihast>
1. lihane; veresuguluses olemama ole sedä kikke oma lihaste silmige nännü ma olen seda kõike oma lihalike silmadega näinud; oma lihaste vellege läep ta tihti tüllü oma veresuguluses olevate vendadega läheb ta tihti tülli
2. viljalihanekuusikun kasusive suure ruuni paksu lihatse seene kuusikus kasvasid suured pruunid paksud lihased seened

nohuteme1 <nohute, nohude> nohus olemaküll sii sügüs aap nohuteme küll see sügis ajab nohule

nõu1 <nõu, nõu>
1. nõuanne, nõumea kellekide nõu ei võta, mea kellekide nõu järgi ei tii mina kellegi nõu vastu ei võta, mina kellegi nõuande järgi ei tee || nõuss .oleme nõuks, abiks olemata pidi miul nõuss oleme ta pidi mul abiks olema
2. plaannõu jäi katik plaan jäi katki (st pooleli)

nägeme <nätä, näe> nägemaküll nii asja ollive rasse nätä! küll need asjad olid rasked näha!; ta näge üte silmäge nõndasamati ku töine kate silmäge ta näeb ühe silmaga niisamuti kui teine kahe silmaga; Abramit nägeme vintis olema

oleme <olla, ole>
1. olemaom ~ oo ~ o on; os oleks; olt oldud; om küll pimmese! küll on pimedad!; olli kesvä är pessen ja ärjä ärä tappen oli odra ära peksnud ja härja ära tapnud; os ma mõistas musta valge pääl panna, ma kirjutes kikk üles oleks (et) ma oskaks musta valge peale panna, ma kirjutaks kõik üles; lugu oleme tähtsust, vajadust olema; tähendamamia tunne tast viil lugu, miu latse ei pane tähelegi mina vajan veel teda, minu lapsed ei pane seda tähelegi; sest ei ole suurt lugu, ka temät om või ei ole sellest ei ole suurt tähtsust, kas teda on või ei ole
2. seismasuurmit surveti kate kirve varrege, senigu sõkla valla lätsiv, sis panti na oleme tangusid suruti kahe kirve varrega, niikaua kui sõklad lahti läksid, siis pandi nad seisma
3. lamama, puhkamaku ta mõne päevä olla saa, sis ta jõus vedäde (hobusest) kui ta mõne päeva puhata sai, siis ta jõudis vedada

.paistme ~ .paistma <.paista, paista ~ pas´ta>
1. paistma, säramapirla vaat päe pas´tap praegu, vaata, päike paistab
2. soojendamapas´ta ennäst ahju ehen soojenda ennast ahju eest
3. pleegitamakas päe om na sedäsi ärä paistan? kas päike on need niiviisi ära pleegitanud?
4. paistma, näha olemasiisamagi mis siit paistap om lagunu kõik ärä seesamagi, mis siit näha (on), on kõik ära lagunenud

pidäme <pidäde, pia>
1. pidama, kohustatud olemapiat temät meeliteme võ vaigisteme pead teda meelitama või vaigistama; pias ta nüid värsket lume viskame, sõs saas rii tiid kui ta nüüd värsket lund peaks sadama, siis saaks reeteed
2. (loomi jms) pidamata taht obesit pidäde ta tahab hobuseid pidada
3. seismata sai obese pidame ta sai hobuse seisma

.raiskame <raisate, .raiska>
1. rikkumaselle põllu inimese vili saanu ärä raisat, karu olli käünü kaaranurmen selle põllupidaja vili (oli) saanud ära rikutud, karu oli käinud kaerapõllul
2. raiskamata om puha raha ilpe paale ärä raisanu ta on kogu raha hilpude peale ära raisanud. Vt raidame
3. sugulises ühenduses olema enne abielupoiss om tüdrugu ärä raisanu poiss on tüdruku ära raisanud
4. looma tapmavaja ärä raisate, iist äräde vaja ära tappa, eest ära koristada

.tahtme <.tahta, taha>
1. tahtmatahten miut ende pojal naises ta tahtnud mind oma pojale naiseks; temä tahts miut, mea tahi temät, sedäsi lätsim paari tema tahtis mind, mina tahtsin teda, niimoodi läksime paari; ma tahas te obest ma tahan teie hobust
2. vaja olema (millegi kohta, mille järele on vajadus, mida on tarvis teha)kammer taht är pühki tuba tuleb puhtaks pühkida; kardule tahav võtta jo kartulid tuleb üles võtta juba
3. osutab millelegi mittesoovitavale, mis on peaaegu juhtumas või oleks võinud juhtudamea olli väiksen tahten ärä uppude ma oleksin lapsena peaaegu ära uppunud

.tiin´me <.tiini, teeni>
1. raha, elatist teenimapidi esi joba akkame leibä tiinme pidi juba ise hakkama leiba teenima
2. teenistuses olema, kedagi teenimamia ole selle aa nüid luusi tiinin mina olen selle aja nüüd kolhoosi teeninud

.tundme <tunda, tunne>
1. tundma, tuttav olemamea tuusi temät ma tundsin teda
2. tunda olemaku ta vanas läits sii olli tunda sis ku ta änäm ää es ole kui ta vanaks läks, (siis) see oli tunda, siis kui ta enam hea ei olnud
3. näha olemanii om pirla alle vähä tunda, nii kooba augu sääl need on praegu(gi) alles natuke näha, need koopaaugud seal

tähendeme1 <tähente, tähende> , tähenteme tähendama, mingi tähendusega olemasii tähentep sis, et pimme aig om otsan, et päe akkap valgempes mineme see tähendab siis, et pime aeg on otsas, et päev hakkab valgemaks minema

.tüüteme <.tüüte ~ .tüütä, .tüüte ~ .tüütä> , .tüütäme
1. töötamakes ikki äste tüütäp, saap ju kikke omale kes ikka hästi töötab, saab ju kõike endale (lubada)
2. töökorras olemasii ei ole enämp kõrran, ves´ke ei tüüte see ei ole enam korras, veski ei tööta

.valvame <valvate, .valva> , .valvme valvama; üleval olema ööselta pidi mitu üüd valvame ta pidi mitu ööd üleval olema; vanast surnukirstu man sai valvat vanasti surnukirstu juures sai valvatud; küll koer mul valvap, kui mõni tulep küll koer mul valvab, kui mõni tuleb


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur