[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit

alanteme <alante, alande>
1. vähendama, madaldamamea sai alantet innage ma sain alandatud hinnaga
2. halvustama, laimamaärä alante miut! ära laima mind!; tõisi oma ta kange alanteme teisi on ta innukas halvustama
3. alluma, järeleandlik olemasa piat ennäst iki alanteme ka sa pead ikka järele andma ka

jakkume <jakkude, jakku> jätkuma, piisavalt olemaliha tarviti esi ärä, par´tse peeti vähä ja müigi jaos es jakku liha tarvitati ise ära, parte peeti vähe ja müügi jaoks ei jätkunud. Vt jäkkume

.kaldame <kallate ~ kallade, .kalda>
1. valama, kallamakalda vesi pangist väl´lä kalla vesi ämbrist välja
2. kõvasti sadamavihma kaldap ku ua varrest vihma sajab nagu oavarrest
3. kaldus olema, kaldumaom küll ää maa, kaldap alla on küll hea maa, kaldub alla (st on kaldus)

kubiseme <kubiste, kubise> kihama, (midagi) täis olemapuhma kubiseve marjest põõsad on marju täis

kul´ateme <kul´ate, kul´ade> , kulateme <kulate, kulade>
1. asjatult aega viitma, ringi hulkumatüü ajal es lasta kedägi kulate töö ajal ei lastud kedagi niisama aega viita
2. lamama, lebama; jõude olemanüid mea kul´ate, makka ja istu nüüd ma laman, magan ja istun
3. luituma, pleekima, koltuma, kolletamaein om nurme pääl päevä ja vihmage ärä kul´atet hein on põllul päikese ja vihma käes ära koltunud

kül´meteme <kül´mete, kül´mede>
1. külma käes olema, külmetamalaits kül´metep nõnda viil ärä laps külmetab (end) niimoodi veel ära
2. külmutamakuurt panti sügüselt mõni nurikutäüs paigale, kül´metedi ärä, panti talve pudru pääl sügisel pandi mõni nõutäis koort tagavaraks, külmutati ära, pandi talvel pudru peale

lameme1 <lamede, lame>
1. pikali heitma, maha või alla vajumaüits kuusk kummartes, kikk laan´ lames üks kuusk kummardas, kogu laan heidab maha (= rahvas kirikus)
2. lebama, pikali olemaku kava ta taht lamede kui kaua ta tahab pikali olla

leemendeme <leemente, leemende> , leemeteme <leemete, leemede>
1. leemendama, märg olemalatsel ninak leemen´t ilmast ilma lapse ninake oli ilmast ilma märg
2. higist nõretamaihu leemen´ts sel´län puha nahk nõretas seljas (higist)

.lep´me <.leppü ~ .leppi, lepü ~ lepi>
1. rahul olema, nõus olemalepü sellege, rohkep anda ei ole ole sellega rahul, rohkem anda ei ole
2. tülist, vihapidamisest üle saama, ära leppimame võis ärä leppi me võiks ära leppida
3. kokku leppimaviimäde lep´s kokku meege lõpuks leppis meiega kokku

nohuteme1 <nohute, nohude> nohus olemaküll sii sügüs aap nohuteme küll see sügis ajab nohule

nõu1 <nõu, nõu>
1. nõuanne, nõumea kellekide nõu ei võta, mea kellekide nõu järgi ei tii mina kellegi nõu vastu ei võta, mina kellegi nõuande järgi ei tee || nõuss .oleme nõuks, abiks olemata pidi miul nõuss oleme ta pidi mul abiks olema
2. plaannõu jäi katik plaan jäi katki (st pooleli)

nägeme <nätä, näe> nägemaküll nii asja ollive rasse nätä! küll need asjad olid rasked näha!; ta näge üte silmäge nõndasamati ku töine kate silmäge ta näeb ühe silmaga niisamuti kui teine kahe silmaga; Abramit nägeme vintis olema

oleme <olla, ole>
1. olemaom ~ oo ~ o on; os oleks; olt oldud; om küll pimmese! küll on pimedad!; olli kesvä är pessen ja ärjä ärä tappen oli odra ära peksnud ja härja ära tapnud; os ma mõistas musta valge pääl panna, ma kirjutes kikk üles oleks (et) ma oskaks musta valge peale panna, ma kirjutaks kõik üles
2. seismasuurmit surveti kate kirve varrege, senigu sõkla valla lätsiv, sis panti na oleme tangusid suruti kahe kirve varrega, niikaua kui sõklad lahti läksid, siis pandi nad seisma
3. lamama, puhkamaku ta mõne päevä olla saa, sis ta jõus vedäde (hobusest) kui ta mõne päeva puhata sai, siis ta jõudis vedada

.paistme ~ .paistma <.paista, paista ~ pas´ta>
1. paistma, säramapirla vaat päe pas´tap praegu, vaata, päike paistab
2. soojendamapas´ta ennäst ahju ehen soojenda ennast ahju eest
3. pleegitamakas päe om na sedäsi ärä paistan? kas päike on need niiviisi ära pleegitanud?
4. paistma, näha olemasiisamagi mis siit paistap om lagunu kõik ärä seesamagi, mis siit näha (on), on kõik ära lagunenud

pidäme <pidäde, pia>
1. pidama, kohustatud olemapiat temät meeliteme võ vaigisteme pead teda meelitama või vaigistama; pias ta nüid värsket lume viskame, sõs saas rii tiid kui ta nüüd värsket lund peaks sadama, siis saaks reeteed
2. (loomi jms) pidamata taht obesit pidäde ta tahab hobuseid pidada
3. seismata sai obese pidame ta sai hobuse seisma

.raiskame <raisate, .raiska>
1. rikkumaselle põllu inimese vili saanu ärä raisat, karu olli käünü kaaranurmen selle põllupidaja vili (oli) saanud ära rikutud, karu oli käinud kaerapõllul
2. raiskamata om puha raha ilpe paale ärä raisanu ta on kogu raha hilpude peale ära raisanud. Vt raidame
3. sugulises ühenduses olema enne abielupoiss om tüdrugu ärä raisanu poiss on tüdruku ära raisanud
4. looma tapmavaja ärä raisate, iist äräde vaja ära tappa, eest ära koristada

.tahtme <.tahta, taha>
1. tahtmatahten miut ende pojal naises ta tahtnud mind oma pojale naiseks; temä tahts miut, mea tahi temät, sedäsi lätsim paari tema tahtis mind, mina tahtsin teda, niimoodi läksime paari; ma tahas te obest ma tahan teie hobust
2. vaja olema (millegi kohta, mille järele on vajadus, mida on tarvis teha)kammer taht är pühki tuba tuleb puhtaks pühkida; kardule tahav võtta jo kartulid tuleb üles võtta juba
3. osutab millelegi mittesoovitavale, mis on peaaegu juhtumas või oleks võinud juhtudamea olli väiksen tahten ärä uppude ma oleksin lapsena peaaegu ära uppunud

.tiin´me <.tiini, teeni>
1. raha, elatist teenimapidi esi joba akkame leibä tiinme pidi juba ise hakkama leiba teenima
2. teenistuses olema, kedagi teenimamia ole selle aa nüid luusi tiinin mina olen selle aja nüüd kolhoosi teeninud

.tundme <tunda, tunne>
1. tundma, tuttav olemamea tuusi temät ma tundsin teda
2. tunda olemaku ta vanas läits sii olli tunda sis ku ta änäm ää es ole kui ta vanaks läks, (siis) see oli tunda, siis kui ta enam hea ei olnud
3. näha olemanii om pirla alle vähä tunda, nii kooba augu sääl need on praegu(gi) alles natuke näha, need koopaaugud seal

tähendeme1 <tähente, tähende> , tähenteme tähendama, mingi tähendusega olemasii tähentep sis, et pimme aig om otsan, et päe akkap valgempes mineme see tähendab siis, et pime aeg on otsas, et päev hakkab valgemaks minema

.tüüteme <.tüüte ~ .tüütä, .tüüte ~ .tüütä> , .tüütäme
1. töötamakes ikki äste tüütäp, saap ju kikke omale kes ikka hästi töötab, saab ju kõike endale (lubada)
2. töökorras olemasii ei ole enämp kõrran, ves´ke ei tüüte see ei ole enam korras, veski ei tööta

.valvame <valvate, .valva> , .valvme valvama; üleval olema ööselta pidi mitu üüd valvame ta pidi mitu ööd üleval olema; vanast surnukirstu man sai valvat vanasti surnukirstu juures sai valvatud; küll koer mul valvap, kui mõni tulep küll koer mul valvab, kui mõni tuleb


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur