[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 30 artiklit

aaveldeme ~ aavelteme <aavelte, aavelde> ahvatlema, meelitamasa olet aavelten tat võlet tunnisteme sa oled meelitanud teda valet tunnistama; ärä aavelte miut kuuki süümä ära ahvatle mind kooki sööma. Vt ahveldeme, auguldeme, auguteme1

.arva harva, hõredaltiist otsa olet arva lasken levä, viimätse otsan olet kokku kiilun eestpoolt oled hõredalt lasknud leivad (ahju), viimases otsas oled kokku kiilunud (liiga tihedalt pannud). Vt arvalt

eiläne ~ eilän <eilätse, eiläst>
1. eilne, eelmise päevakarjatsel ollive söögis eilätse kardule manu pant karjasel olid söögiks eilsed kartulid kaasa pandud; eilätse üü sehen olli kuritüü tett eile öösel oli kuritöö tehtud
2. piltl lihtsameelne, nagu eile sündinudka sa eiläne olet, et sa ei tää seast asja kas sa eile sündinud oled, et sa ei tea sellist asja

eläje ~ eläjes <eläje, eläjet>
1. loom (eriti veis)luur´lupja andas eläjidel loomadele antakse kloorlupja; laits läits sia karjast eläjide karja laps läks seakarjast loomakarja (karjaseks); aa eläje vällä! aja loomad välja!
2. piltl elajas (halbu omadusi märkivalt)sa olet peris eläjes oma tembuge sa oled päris elajas oma tembutamisega. Vt eluk1, eläjä

jahi|miis <jahi|mihe ~ jahi|mehe, jahi|.miist> kütt, jahimeessia olet seante jahimiis ja tahad jahi pääl kävvä? sa oled selline jahimees ja tahad jahil käia?

jalg <jala, .jalga> jalg.jalgede jalgadeta; .jalgel jalgadel, jalgadele; jalg lää kivis kinni, sõs olet mahan ku rändsäts jalg läheb kivisse kinni (st jääb kivi taha), siis oled maas ka räntsakil; jala kistavet kokku jalad kistavat kokku; miul tahav pastle leote, pastle pitsitev jalan mul tahavad pastlad (st tuleb pastlaid) leotada, pigistavad jalas; mia ole nende man käsist jalust kinni olen nende juures käsist-jalust seotud

jär´g <järe, .järge>
1. järgka sa oled järe pääl saanu? kas sa oled järje peale saanud?; ku sii tõbi siin järege olli, sis võtt ta puha läbi kui see haigus siin juba oli, siis võttis ta kõik läbi
2. järjekordku sii tõbi järege siin om, sis võtt ta läbi puha kui see haigus järjekorraga siin on, siis võtab ta kõik läbi
3. arusaaminema sai jutul järe pääle, ma tää, kudas ta olli ma sain jutust aru, ma tean kuidas ta oli
4. ajajärk, periood, teatud aegligi õhtut võ õhtu järege ma lää talliteme õhtu liginedes teatud ajal ma lähen talitama
5. pidevus, järjekestvustemäl om jo poige järg, ei tää ka tüdärt tule temal on ju poegade järjekestvus, ei tea kas tütart tuleb
6. varu, tagavaraku vili är külveti, kudas terä järg olli, ku jäi üle, sis sai tetä kama kui vili külvati ära, kuidas tera tagavara oli, siis sai kama teha; tulejärg oiti tuha sehen tule varu hoiti tuha sees
7. seisukord, olukordkudas sul selle tüüge järg om kuidas sul selle tööga olukord on
8. jõukus, varakussii om ää järege tüdrik see on hea jõukas tüdruk

kammits <kammitse, kammitset>
1. kammits; mingi takistusobese ollive kammitsen siandse koha pääl, kos suur ein olli hobused olid sellise koha peal kammitsas, kus suur hein oli
2. mingi takistusjärve pääl om kergemp sõita - olet nagu kammitsest valla järve peal on kergem sõita - oled nagu takistusest lahti

.kandje <.kandje, .kandjet> rase; tiineku sa latse kandje olet, sis jalage ei tohi eläjet lüvvä kui sa last kannad (st rase oled), siis ei tohi jalaga looma lüüa. Vt ennast|.vastu, .raske|.jalgine, raske|jalane

kas´k1 <kase, .kas´ke> kaskkas´kest kaskedest; rii jalase om kas´kest tettü ree jalased on kaskedest tehtud; ka sea olet kase juure all kasunu? kas sa oled kase juure all kasvanud? (sellele, kes midagi ei tea)

kesä <kesä, kesät ~ kesä, kesä>
1. kesa, sööti jäetud põldaa eläje õhtsapoolen kesä pääle! aja loomad õhtu poole kesapõllule!; sa olet oma tüüge kesä pääle jäänu, ku tõise om ärä tennu ja sina tiit alle viil (öeldakse et) sa oled oma tööga kesa peale jäänud, kui teised on ära teinud ja sina teed alles veel
2. varajane kartulkesä om päält valge, kõllatse ihudege, õige pallu silmäauke varajased kartulid on pealt valged, seest kollased, õige palju silmaauke

konn1 <konna, .konna>
1. konnku rohilise konna lohun röögive, sis kästäs tetä `kesvä kui rohelised konnad lohus karjuvad, siis kästakse teha otri; kitt ennäst nagu konn mättä otsan auk Trv kiitis ennast nagu konn mätta otsas haukus; sa olet ku kuradi konn `kolt´a otsa saanu, nüüd roksup pääl Krk sa oled kui kuradi konn mätta otsa saanud, nüüd krooksub pealegi
2. kuiv köhaobesel kuju konn om kurgun, joosep aia manu külgi hobusel on kuiv köha kurgus, jookseb aiale pihta

.korten <.korteni, .kortent ~ .kortne, .kortent> korterkelle puul sa kortenin oled? kelle juures sa korteris oled? (st kelle juures sa elad?). Vt .kortel

.kutsme <.kutsu, kutsu>
1. kutsumakutsu temä sissi kah kutsu ta sisse ka; kutsmed olet tullu ja aamate võit minnä kah kutsumata oled tulnud ja ajamata võid minna ka
2. nimetama, kutsumaIkemäe suus sedä kutsuts seda kutsutakse Ikemäe sooks; Taagerperä rahvas kutsuv tedä Ikemäe järves Taagepera rahvas kutsub seda Ikemäe järveks

liibak <liibagu ~ liibaku, liibakut> Krk lombakassa olet peris liibak, liipat pääle, viat kintsu perän sa oled päris lombakas, lonkad pealegi ja vead jalga järel

lopsak2 <lopsagu ~ lopsaku, lopsakut>
1. lohakassa olet õige lopsak, ei viisi vihke ilust kinni köütä sa oled õige lohakas, ei viitsi vihke ilusasti kinni siduda
2. lobiseja, lobamokk

luu|paine <luu|paine, luu|painet> , luu|.paineje <luu|.paineje, luu|.painejet> luupainaja, painajasa olt ku luupaineje mul sel´län sa oled mul nagu luupainaja seljas (st tüütad ja ei jäta rahule); sii käi tõsel luupainen see käib teisele luupainajaks

mikek ~ mikeke <mikekse, mikekest> Krk Hls miskisa iki mikekige olet löönü tat sa ikka millegagi oled teda löönud; mikeke nõuge es saa jagu tast mingi nõuga ei saanud temast jagu

paadsip <paadsipi, paadsipit> paakspuuka sa paadsipit olet nännü? kas sa paakspuid oled näinud?. Vt paatspuu

peri2 päritkust sa peri olet? kust sa oled pärit?

pon´n1 <ponni, .ponni> punn, toores marimis sa neist marjest olt ponnist peräst ärä kakkun, valmist peräst na om jo parembe mis sa neist marjadest oled punnidena ära korjanud, valminuna on nad ju paremad

.res´me <.ressi, ressi>
1. pressima, triikimaame taht viil ressi särki tuleb veel triikida
2. pealekäivalt nõudma, sundimasääl ressits pääle, sääl olet ku ressi all seal pressitakse peale, seal oled kui pressi all
3. tugevasti suruma, vajutamaressi kapustidest liim vällä suru kapsastest vedelik välja

rõõm2 <rõõmu, .rõõmu> Hls Krk (valju) häälsii rõõm kos´t kavede see hääl kostis kaugele; joba olli kuulda müristemise rõõmu juba oli kuulda müristamise häält; laits tei rõõmu, ta ärkusi üles laps tegi häält, ta ärkas üles; mes sa tiit seast kurja rõõmu, et kullede ei või mis sa teed sellist vihast häält, et kuulda ei või; kun sa olet, tii rõõmu, et ma sinna tää tulla kus sa oled, tee häält, et ma tean sinna tulla

vabandeme <vabante, vabande> , vabanteme vabandamama ütli et palus vabante, a ma ei tää kun sii Meeme tänäv om ma ütlesin, et paluksin vabandada, aga ma ei tea, kus see Meeme tänav on; missa vabandet, ku sa süüdläne olet mis sa vabandad, kui sa süüdlane oled

vang1 ~ van´g <vangi, .vangi> vang, kinnipeetavsaadeti paruni keldres nii vangi saadeti paruni keldrisse need vangid; kassa olet neid van´ge rõõvit nännü? kas sa oled neid vangide riideid näinud?

vars <varsa, .varsa> varssvarsa ollive koplin varsad olid koplis; esi olet sa vana inimen ja varsa mõtte ise oled sa vana inimene ja varsa mõtted (rumala inimese kohta); miu obesel om ollu üits täkk vars ja kaits märä varsa minu hobusel on olnud üks täkkvarss ja kaks märavarssa

veenus´k1 <veenuski, veenuskit> vedeleja, laiskleja, venivillemom iki egävene veenus´k! on ikka igavene vedeleja!; mine iist ärä, sa olet ku üts veenus´k, ma tii esi mine eest ära, sa oled kui üks venivillem, ma teen ise

.vilklik <.vilkligu ~ .vilkliku, .vilklikut> Krk ebaühtlane (lõnga kohta)sa ot õige vilkliku lõnga kedränu sa oled õige ebaühtlase lõnga kedranud. Vt vilkline

, või1 või (sidesõna)võ ta säälgi oleme jääs või ta sealgi olema jääb; ka sa väsinu olet võ aige kas sa oled väsinud või haige

üitstapuha ükspuha, ükskõiküitstapuha mes sa kõnelet, ikki olet miul armas ükskõik mis sa räägid, ikka oled mulle armas. Vt üitspuha


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur