[MES] Mulgi sõnastik

aavelteme <aavelte, aavelde> ahvatlema, meelitama sa olet aavelten tat võlet tunnisteme sa oled meelitanud teda valet tunnistama

.arva harva, hõredalt iist otsa olet arva lasken levä, viimätse otsan olet kokku kiilun eestpoolt oled hõredalt lasknud leivad (ahju), viimases otsas oled kokku kiilunud (st liiga tihedalt)

eiläne ~ eilän <eilätse, eiläst>
1. eilne, eelmise päeva karjatsel ollive söögis eilätse kardule manu pant karjasel olid söögiks eilsed kartulid kaasa pandud; eilätse üü sehen eile öösel
2. lihtsameelne, nagu eile sündinud ka sa eiläne olet, et sa ei tää seast asja kas sa eile sündinud oled, et sa ei tea sellist asja

eläjes ~ eläje <eläje, eläjet>
1. loom (eriti veis) luur´lupja andas eläjidel ~ elädel loomadele antakse kloorlupja; läits sia karjast eläde karja läks seakarjast loomakarja; aa eläje vällä! aja loomad välja!
2. elajas (halbu omadusi märkivalt) sa olet peris eläjes oma tembuge sa oled päris elajas oma tembutamisega vt eläjäs, eläjä

jahimiis <jahimihe, jahimiist> kütt, jahimees sia olet seante jahimiis ja tahad jahi pääl kävvä? sa oled selline jahimees ja tahad jahil käia?

jalg <jala, .jalga> jalg jalan jalas; .jalgede jalgadeta; jalust ~ .jalgest jalgadest; .jalgel jalgadel, jalgadele; jalg lää kivis kinni, sõs olet mahan ku rändsäts jalg läheb kivisse kinni (st jääb kivi taha), siis oled maas ka räntsakil; jala kistavet kokku jalad kistavat kokku; miul tahav pastle leote, pastle pitsitev jalan mul tahavad pastlad (st tuleb pastlaid) leotada, pigistavad jalas; mia ole nende man käsist jalust kinni olen nende juures käsist-jalust seotud

jär´g <järe, .järge> järg, olukord ka sa oled järe pääl saanu? kas sa oled järje peale saanud?

kammits <kammitse ~ kammitsa, kammitset ~ kammitsat>
1. kammits; mingi takistus obese ollive kammitsen siandse koha pääl, kos suur ein olli hobused olid sellise koha peal kammitsas, kus suur hein oli
2. mingi takistus järve pääl om kergemp sõita - olet nagu kammitsast valla Trv järve peal on kergem sõita - oled nagu takistusest lahti

.kandje <.kandje, .kandjet> rase ku sa latse kandje olet, siis jalage ei tohi eläjet lüvvä kui sa last kannad (st rase oled), siis ei tohi jalaga looma lüüa

kas´k1 <kase, .kas´ke> kask kaśkest kaskedest; ka sea olet kase juure all kasunu? kas sa oled kase juure all kasvanud? (sellele, kes midagi ei tea)

.korten <.kortne ~ .korteni, .kortent> korter kelle puul sa kortenin oled? kelle juures sa korteris oled? (st kelle juures sa elad?) vt .kortel

.kutsme <.kutsu, kutsu>
1. kutsuma kutsu temä sissi kah kutsu ta sisse ka; kutsmed olet tullu ja aamate võit minnä kah kutsumata oled tulnud ja ajamata võid minna ka
2. nimetama, kutsuma Ikemäe suus sedä kutsuts seda kutsutakse Ikemäe sooks; Taagerperä rahvas kutsuv tedä Ikemäe järves Taagepera rahvas kutsub seda Ikemäe järveks

liibak <liibagu ~ liibaku, liibakut> Krk lombakas sa olet peris liibak, liipat pääle, viat kintsu perän sa oled päris lombakas, lonkad pealegi ja vead jalga järel

lopsak2 <lopsagu ~ lopsaku, lopsakut>
1. lohakas sa olet õige lopsak, ei viisi vihke ilust kinni köütä sa oled õige lohakas, ei viitsi vihke ilusasti kinni siduda
2. lobiseja, lobamokk

luupaine ~ luu.paineje <luupaine ~ luu.paineje, luupainet ~ luu.painejet> luupainaja, painaja sa olt ku luupaineje mul sel´län sa oled mul nagu luupainaja seljas (st tüütad ja ei jäta rahule); sii käi tõsel luupainen see käib teisele luupainajaks

mikek ~ mikeke <mikekse, mikekest> Krk, Hls miski sa iki mikegige olet löönü tat sa ikka millegagi oled teda löönud; mikeke nõuge es saa jagu tast mingi nõuga ei saanud temast jagu

paadsip <paadsipi, paadsipit> paakspuu ka sa paatsipit olet nännü? kas sa paakspuud oled näinud?

peri2 pärit kust sa peri olet? kust sa oled pärit?

pon´n <ponni, .ponni> punn, toores mari mis sa neist marjest olt ponnist peräst ärä kakkun, valmist peräst na om jo parembe mis sa neist marjadest oled punnidena ära korjanud, valminuna on nad ju paremad