[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 54 artiklit

aga2 agama nooren näi neid viil, aga nüid mea ei tää neist ma noorena nägin neid veel, aga nüüd ma ei tea neist (midagi). Vrd a

arendeme ~ arenteme <arente, arende>
1. korrastama, kasima; koristama, puhastamama arende kammerd ma koristan kambrit; kes tedä om arenden kes teda on kasinud; ta arentep oma asju ja säep neid ilusti ta korrastab oma asju ja seab neid ilusti. Vrd arime1
2. uus arendamasii rojekt tulep edesi arente seda projekti tuleb edasi arendada

eläteme <eläte, eläde> elatama, toitmakelleg ta üle eläts neid millega ta toidab neid (loomi üle talve); na elätiv penise kambren nad pidasid koeri toas. Vrd .toitme

ihtine <ihtitse, ihtist>
1. mürginekarupütsikit luumele es anda, nii om ihtitse ja neid luum ei süü karuputki koduloomadele ei antud, need on mürgised ja loom ei söö neid. Vrd ihvtine, kihtine
2. piltl õel, sapineihtitse naesege om rasse eläde õela naisega on raske elada. Vrd õel

iva <iva, iva> , ivä <ivä, ivä>
1. viljatera tuumterä akkas kasume, iva om sehen joba tera hakkab kasvama, tuum on sees juba. Vrd iuk1
2. toidupala, einemeestel om vaja iva viiä, iva om kellä kuvve aal meestele on vaja toidupala viia, eine on kella kuue ajal; neid olli küll, ken jõululaube üüsi veskel tuut magasi vil´lä kakus küpsetive, et edimesel pühäl maja iväst ilma es ole neid oli küll, kes jõululaupäeva öösel veskilt toodud magasivilja kakuks küpsetasid, et esimesel pühal majas ikka toitu oleks; tulge süümä, kaege kah iva ärä! tulge sööma, proovige ka toidupala!. Vrd toidus

jageleme <jagelte ~ jagelde, jagele> jagelema, sõnelema, tülitsemasääl na kuuldus jagelevet ja nägelevet seal võib neid kuulda jagelevat ja nägelevat. Vrd jagame, jameleme, nägeleme, näreleme, sõneleme

jutt2 <jutu, juttu>
1. jutt, jutustus, pajatusneit seantsit tondijutte om pal´lu neid selliseid tondijutte on palju; aga sii om vanarahva jutt seante aga see on selline vanarahva jutt. Vrd jun´t, lugu1
2. jutukusta om sihande tuim jutute inimene, temäl ei ole juttu ta on selline tuim ilma jututa inimene, tal ei ole jutukust
3. kuuldus, laimujuttsii jutt olli ammu käimän see kuuldus oli ammu liikvel. Vrd kuulus, kõla1, kõmu1

jõud <jõu, jõudu>
1. jõud, jakskel jõudu om ja ken tüüd teeve oidas egä talu man kellel jõudu on ja kes tööd teevad, [neid] hoitakse igas talus. Vrd kohm1, võhm1, võim
2. rikkus, jõukustal om kõva jõud, tubli jär´g ihen tal on suur jõukus, hea [elu]järg ees. Vrd .jõukus, jär´g, .küllus

kaal´3 <kaali, .kaali> kaalikaskaal´e keedets kardule man, lõigats pooles kaalikaid keedetakse kartuli juures (st koos kartuliga), lõigatakse pooleks; mihklepäävä üüse kasuvet kaal´ viil nõnda pal´lu et aavet villatse lõnga katik mihklipäeva öösel kasvavat kaalikas veel nii palju, et ajavat villase lõnga katki (kaalikad kasvavad kuni mihklipäevani, varem ei tasu neid üles võtta). Vrd kaalik2

kadsa <kadsa, .katsa ~ .kadsa>
1. kera, pundar, kimp (nööri, võrku vms)kaas´tege raasike sukavillu kaastiti, ega neid katsa es tetä kraasidega natuke sukavillu kraasiti, ega neid puntrasse ei tehtud. Vrd kerä, keräk, punder, punim, puntrik
2. ketas, sõõr; vurrkannmust rät´t, punase kad´sa ollive sehen must rätt, punased sõõrid olid sees; mõnel kadsal om var´s peran, sis õigatse kun´is mõnel vurrkannil on vars järel, siis hüütakse kunaks. Vrd kedsä, kädsä

karjateme <karjate, karjade>
1. karjatama, karja hoidma, valvamamee pidim ikki karjatem neid, et lehmä sinna augu viiri ei lääs me pidime ikka valvama neid, et lehmad sinna augu äärde ei läheks. Vrd paimenteme
2. karjana ajamalatse karjatide vanal aol nukka ku võõras tulli lapsed aeti vanasti nurka, kui võõras tuli

karu|ägel <karu|ägle, karu|.äkle> oksäke, vanaaegne puuäke, karuäkenii ollive kuuse ossest, karuägel olli nimi, neid oiti kavva aiga, nii ollive ää kardult äeste ja vil´lä seemelt äeste kah need olid kuuse okstest, karuäke oli nimi, neid hoiti kaua aega, need olid head kartulit äestada ja vilja seemet äestada ka. Vrd okas|äke

.kaskin ~ .kaskine <.kaskise, .kaskist>
1. kasepuustsanna kapp om kaskine sauna kapp on kasepuust. Vrd kasine
2. kasekarva (hobuse värv), valkjaskollaneneid kaskisi obesit ei ole pal´lu ilman neid kasekarva hobuseid ei ole maailmas palju

.kergest, .ker´gest, .kergeste
1. lihtsalt, hõlpsalt, kergestineid süse es saa nõnda kergest, sõs tulimaade päält sai neid süsi ei saanud nii lihtsalt, siis alemaade pealt sai; teräve kuulmine, temä kuul kergeste kõne ärä terav kuulmine, tema kuuleb lihtsalt kõne ära. Vrd .lihtselt, .õlpsalt, .õlpsaste
2. nõrgalt, vaikseltütelnu kirikumiis õige kahreste ja kergeste öelnud kirikumees õige karedalt ja vaikselt. Vrd il´lakeste, il´laksi, il´lukesi, tasakeste

kihuteme <kihute, kihude>
1. kiiresti sõitma või jooksma, kihutama, tormama, ruttamakihude no nigu jõvvat no kihuta nagu jõuad. Vrd leeguteme, robuteme, ruttame, .tormame
2. ajama, tagant sundimakihute ta mineme, ku ta nõnda kuri om aja ta minema, kui ta nii kuri on. Vrd sudime2
3. lööma, virutama, viskamaaknest kihutide kolm kivi väl´lä aknast visati kolm kivi välja. Vrd kupateme2, lähäteme, läigiteme, viruteme
4. midagi kiiresti või intensiivselt tegema, kiirustamaväike Made ollu sõnassepp, iistlaulje, tõise kihuten taga järgi väike Made olnud sõnasepp, eestlaulja, teised kihutanud taga järele. Vrd kippame
5. õhutama, ässitamamea kihudi neid tüllü mina õhutasin neid tülli (minema). Vrd ässiteme

kimalene <kimalese, kimalest> , kimaline <kimalise, kimalist>
1. kimalane, maamesilanekige suurembe kutsuts kimalise, mis vähembe, nii kutsuts maa mesilinnu kõige suuremaid kutsutakse kimalasteks, mis väiksemad, neid kutsutakse maamesilasteks. Vt maa|mesi|lind
2. metsmesilanemõtsan om kimalese, na om mii tuuja metsas on metsmesilased, nad on meetoojad. Vrd mõts|mesiline

kirjutus <kirjutuse, kirjutust> kirjutatu, kirjutismea ei taha neid kirjutusi lugede mina ei taha neid kirjutisi lugeda. Vrd kirjut´s

kori1 <korju ~ kor´u, korit> Hls Krk vana vilets loom või asi; korjuspööniku pääl olli neid kujunit korisit küll pööningul oli neid kuivanud puunõusid küll; lauda man olli obese kori mahan lauda juures oli hobuse korjus maas. Vrd korju, korjus

kuhati Krk kohati, paiguti, tükatisiin ei ooleki muud ku kivi unnik, neid om pal´lu sedäsi kuhati siin ei olegi muud kui kivihunnik, neid on palju niimoodi paiguti (st ühe koha peal koos). Vrd paigu, paiguti, .paiku, tolgati, tükäti

käo|keng <käo|kengä, käo|.kengä> käoking (taim) (Aconitum) ▪ käokeng om kengä muudu, paela ka pääl, kõllakas ja must, loime mõtsan olli neid kon poritsep ja vesine käoking on kinga moodi, paelad ka peal, kollakas ja must, lodumetsas oli neid, kus porisem ja vesine

käsik <käsigu ~ käsiku, käsikut>
1. käealune, käsualunekäsik või käsiline, ken iki saata om käsualune või käsilane, kes ikka saata on. Vt käsiline
2. elukaaslaneennemalt õigati käsikus neid kes ilma paari panemede üit´stõise man eläsive varem hüüti käsikuteks neid, kes ilma paari panemata üksteise juures elasid. Vrd kaasa, manulik, manulin
3. armuke, liignainepeab omale käsiku man peab endal armukest. Vrd abi|naine, kesä|naene, kesä|noorik

kül´m <kül´mä, .kül´mä>
1. külm, madala temperatuurigaselge maarjapäeva üü tähendep kül´mä kevädet selge maarjapäeva öö tähendab külma kevadet; ta om kül´m ku koera nõna (knk) ta on külm nagu koera nina (osavõtmatust inimesest). Vrd vilu
2. külmus, jahedus; pakanekül´m kördi karda tõmmanu, lääp ku kõginen külm [on] seeliku kõvaks tõmmanud, [naine] läheb klõbisedes; anna siale neid kül´mä rabat kardulit anna seale neid külmavõetud kartuleid. Vrd pakane

.kündme ~ .künme <kündä, künnä> kündmapõld künnets sügüse põldu küntakse sügisel; kolm kõrda künnetse kardulid enne ku neid rahu jäetse, ku neid võtta saa Hls kolm korda küntakse kartuleid, enne kui nad rahule jäetakse (st muldamata), kui neid võtta saab. Vrd .sahkame1

lammusteme <lammuste, lammuste> purustama, lömastamaüit´s om lammusten neid kõrnitsit üks on neid kõrvitsaid purustanud. Vrd lämusteme, lämuteme, lömästeme, purusteme, puruteme

liiguteme <liigute, liigude>
1. liikuma panema, liigutamaliigute ennast raasik! liiguta end veidi!; nüid om kala korki liiguten nüüd on kala korki liigutanud. Vrd kehiteme1, riiväteme
2. puutumaei liigute neid vanu, uvvembit laalami Hel ei puutu neid vanu [laule], uuemaid laulame. Vt .putme
3. segama, ümber keeramasedä kaari sa ei oole liigutennigi seda kaart ei ole sa liigutanudki (heinakaare kohta). Vrd pöörüsteme, segäme
4. tegutsemaole vähä kähkump, kärmsämp, liigute ennäst ole natuke kiirem, kärmem, liiguta ennast. Vrd .teotseme
5. heldimust tekitamaüit´s ilus jutt olli, sii liigut´s inimese läbi üks ilus jutt oli, see liigutas inimesi

linnuk ~ linnuke <linnukse, linnukest> Krk Hel
1. linnukeneid linnuksit om jo küll taeva all neid linnukesi on ju küll taeva all (erinevaid); naarakest, linnuk Krk naera nüüd, linnuke! (öeldi lapsele hellitavalt)
2. mesilane, mesilindmeil peeti küll linnuksit meil peeti küll linnukesi
3. etn ussku uiska näet, ei tohi ütelte uisk, piat ütleme: näe, linnuke siin, ku ütlet uisk, pan´d kohalt ümmer, ku ütlet linnuke, jääss nagu ta om Krk kui ussi näed, ei tohi ütelda: „uss“, pead ütlema: „näe, linnuke siin“, kui ütled „uss“, pöörab see kohe ümber, kui ütled: „linnuke“, jääb nagu see on (kasutati tabusõnana)

lodev <lodeve, lodevet> Trv, lodeve <lodeve, lodevet> Hls lõtv; lotendav; vedelsii lon´t om peris lodev see köis on päris lõtv; neid lodevid rõõvid ei osta kennigi neid lotendavaid rõivaid ei osta keegi

lugeme <lugede, loe>
1. kirjateksti lugemamiut õpe´t esä lugeme mind õpetas isa lugema
2. oma lugemisoskust pastorile näitamalatse käisiv õpetejel ette lugemen lapsed käisid õpetajale ette lugemas
3. kokku loendamatemä luges looma kokku, mitu neid olli ta loendas loomad kokku, mitu neid oli
4. jutlustama, palvet ütlemaku surnu rõõvis panti sis loeti kui surnu riidesse pandi siis loeti palvet
5. sõnu peale lugema; manitsema, hurjutamakas loe puule või sulle, sii üits puha kas manitse sind või puud, see ükskõik
6. sõnuma, loitsimasii naene mõis´t äste lugede see naine oskas hästi loitsida
7. millekski pidamaloep tõisel süüde, oma süüdi ei tunne arvab teist süüdi, enda süüd ei tunne

luvvas|sepp <luvvas|sepä, luvvas|seppä> luuategijaken mõise jäive luvvassepäs, neid es võet nekrutis kes mõisasse luuategijaks jäid, neid ei võetud nekrutiks

mass1 <massu, .massu> maks, tasuta selle iist massu es saa, ää mehe poolest ta tei sedä selle eest ta tasu ei saanud, ta tegi seda hea mehe poolest; suure massu taludel pääl, kes neid masse ärä jõvvap massa suured maksud taludel peal, kes neid makse ära jõuab maksta

.mokkame <mokate, .mokka> Krk naljatamama tahas viil siuge mokate ma tahaks veel sinuga naljatada; neid mokamihi om pallu, kes mokate mõistav neid naljamehi on palju, kes naljatada oskavad

mujalt ~ muialt mujalt, teisest kohastpidive oma söe oleme ja mujalt neid süse es saa pidid oma söed olema ja mujalt neid süsi ei saanud; võt´t muialt inimese naises võttis mujalt inimese naiseks

na ~ naa <nende, neid> nadna lätsiv peris süli kokku kateksi nad läksid kahekesi päris sülitsi kokku; anna luumel ernit ette, vaate kudas na näsiv neid anna loomadele herneid süüa, vaata, kuidas nad nosivad neid

nemä <nende, neid ~ neit> , nevä nemadnemä lännü ütest mõisast tõise nemad läinud ühest mõisast teise; nevä om sedä lubanu tetä nad on seda lubanud teha

nii1 <nende, neit ~ neid> , nee neednii orje kopigu pidiv kõrtsege kinni püünet saama need sandikopikad pidid kõrtsidega kinni püütud saama; neist luise pakaltest tett lõngust tuleb keriden ka luid väl´lä neist luistest (luusid täis) takkudest tehtud lõngadest tuleb ka kerides luid välja; nee om kikk täädä inemise need on kõik teada inimesed (st tuttavad)

nõid <nõia, .nõida> nõid; ravitsejasääl ollu vanast seantse nõia ka, kes mõisten neid kinni panna ja valla lasta seal olid vanasti sellised nõiad ka, kes mõistnud neid kinni panna ja lahti lasta (vaimudest vms-st). Vt ask

pahuteme <pahute, pahude> Hls Krk Hel
1. pahandama, noomimaei joole vaja pahute ei ole vaja pahandada
2. lauakirikus pihile võtmalavval võtmine om pahutemine ek patu tunnistus armulauale võtmine on pahutamine ehk patutunnistus; vanast, ku inimese käisiv lavval, sis enne pahudedi, panti põll pää pääle ja pahudedi vanasti, kui inimesed käisid lauakirikus, siis enne võeti neid pihile, pandi põll pea peale ja võeti pihile
3. pihtijaid noomima, manitsemasii taht läbi pahute see on vaja läbi noomida; ma sai pahute, läbi võtta ma sain noomida, läbi võtta; küll pahutedi neit ja noomiti pahu aal küll manitseti neid ja noomiti pihi ajal

paise2 <.paise, paiset> , paise <.paisme, .paiset> toores puuvili või mari, õunapabulsööve pääle neid õuna ja marja paisit söövad pealegi neid tooreid õunu ja marju; marja o paismen alla marjad on veel toored

pal´t, pal´lalt ~ pal´lelt ainultnii kaits last ma ole tal pal´t nännu ma olen tal ainult neid kaht last näinud; mul om pal´t kadesaaline, mul on ainult kahesajaline; ta tääp pal´lalt vinnapudelt ta teab ainult viinapudelit. Vt enne2, ep, kiges, pal´last

.piir´me1 <.piiri, piiri> piirama; juukseid lõikama, kärpimapisut om neid piirit päid, pailu om neid patsit päid pisut on neid piiratud päid, palju on neid patsi pandud päid. Vt piirame

.puur´me ~ .puur´ma <.puuri, puuri> puurimata nakas´ kõivu auku puur´me, et mahla saia ta hakkas kase sisse auku puurima, et mahla saada; küll na uursive ja puursive neid raamatit küll nad uurisid ja puurisid neid raamatuid

.rakme <rakku, raku> lahti harutama, lahti kakkumaõmmelus om vaja valla rakku õmblus on vaja lahti harutada; sia sooliksit ei või käege arute, nii tulev väidsege rakku sea soolikaid ei tohi käega harutada, neid tuleb noaga kakkuda

ravitseme <ravitse, ravitse>
1. ravima, ravitsemata taht´s kavva ravitse ta tahtis kaua ravida (st teda tuli kaua ravida). Vt .ar´stme, ravisteme, raviteme
2. toitmasüüts neid ja ravit´s külälisi söötis neid ja toitis külalisi
3. parandamamaja om vaja ravitse maja on vaja parandada. Vt .ank´me2, kohenteme, paranteme, raaviteme2, raviteme
4. tõrelema, noomimamea tat küll ravitsi ta es kulle mina teda küll noomisin, ta ei kuulanud

sor´t <sordi, .sorti>
1. (taime)sortkes sii neid sor´te tääd´s, mis alamp olli või kedägi kes neid sorte teadis, et milline halvem oli või midagi
2. mingit liiki, sorti, tüüpi olev (loom, inimene vms)linnukoera sorti linnukoera moodi; Eldse, sii olli seante vagune ilus naiste rahvas, sii es ole mitte lõvijas sor´t Eldse, tema oli selline vagur ilus naisterahvas, ta ei olnud lõvijat tüüpi (st riiakas vms)

süli1 <süle, süle ~ süle, sület> sülisüle ja säl´läge oles sääl miut vastu võet mind oleks seal süle ja seljaga vastu võetud; senis om noorik, senis ku nukuk sülen senikaua on noorik, seni kui nukuke süles (noorikuks kutsuti noort abielunaist kuni esimese lapse sünnini); kun sii kotus olli, kust sa sülege neid korvi ait? kus see koht oli, kust sa sülega neid korvi ajasid? (seenerikka paiga kohta)

takis <takisse, takist ~ takise, takist> takjas (Arctium) ▪ takisse kasvave nurme veeren takjad kasvavad põllu ääres; nii nuti õigats takise, aga neid lehti ütelts kobralehe neid nutte kutsutakse takjateks, aga neid lehti nimetatakse kobrulehtedeks; ripnes ännä küllen ku takis ripub saba küljes kui takjas. Vt takk2

ton´t <tondi, .tonti> tont, kummitus, vaimnemä ütliv iki et ton´t tat sedäsi vedänü nemad ütlesid ikka, et tont oli teda sedasi vedanud; temä kõnel´ ikki neit tondi jutte tema rääkis ikka neid tondijutte

.täembene ~ .täempene <.täembese ~ .täempese, .täembest ~ .täempest> , .täämpine <.täämpise, .täämpist>
1. tänanekun kottel sii täembene ~ täämpine saitung om? kus see tänane ajaleht on?
2. tänapäevanetäämpisel aal neid laule enämb ei laulete tänapäeval neid laule enam ei laulda. Vt täämbäne

vaim1 <vaimu, .vaimu>
1. hing, vaimva kardetev vaim midä pidi austeme va kardetav vaim, mida pidi austama; õige targa ja eläv vaimuge laits õige targa ja elava vaimuga laps; vanasti nätti sääl kottal vaime, võip olla et vaime om viil mõnen maanukan, aga siin ei ole änämb kuulda neid vanasti nähti seal vaime, võib olla, et vaime on veel mõnes maanurgas, aga siin ei ole enam kuulda neist. Vt en´g1
2. üliväike asikardule olevet ninda tillukse ku luud vaimu all kartulid olevat nii väikesed kui loodud vaimukesed all

valitseme ~ valitsama <valitse, valitse>
1. valima, sorteerima Hel Krkkardule tullive ärä valitse kartulid tuli ära sorteerida; valitse endel vällä põrste siast, meast sa tahat vali endale välja põrsaste hulgast, millist sa tahad; miu miis valitses süüki, temä egät süüki ei süü minu mees valib toitu, tema igat sööki ei söö
2. valvama, üle vaatamavüülmölder magas´ ka sääl koolilaste man, temä pidi neid valitseme vöörmünder magas ka seal koolilaste juures, tema pidi neid valvama
3. valitsema, võimutsemamis peremiis ta nüid om, esä valitses üle mis peremees ta nüüd on, isa valitseb (tema) üle; miu poig valitsep suure mõisa üle minu poeg valitseb suure mõisa üle

vang1 ~ van´g <vangi, .vangi> vang, kinnipeetavsaadeti paruni keldres nii vangi saadeti paruni keldrisse need vangid; kassa olet neid van´ge rõõvit nännü? kas sa oled neid vangide riideid näinud?

veidi, veidü, veidu natuke, veidi, pisutmis sis üle jäi või seantse veidi jämmit olli, nii panti seebis mis siis üle jäid või sellised natuke jämedad olid, need pandi seebi sisse; neid kalu om siin väega veidü neid kalu on siin väga vähe

vesserteme ~ vesserdeme <vesserte, vesserde> Krk Hel
1. kudumaviil om pal´lu vesserte veel on palju kudumist; Ann vesserts küll neit kindit ja võts neit kirju üles Ann koob küll neid kindaid ja võtab neid mustreid üles
2. piltl lobisemaküll na võive vesserte küll nad võivad lobiseda; temä vesserdes juttu tema ajab juttu. Vt .jaamame

ütsi.perrä ühtejärgiütsi.perrä tulli neid ütesse ühtejärgi tuli neid üheksa


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur