[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit

aga ~ a aga ma nooren näi neid viil, aga ~ a nüid mea ei tää neist ma noorena nägin neid veel, aga nüüd ma ei tea neist (midagi)

.andme ~ .anme <anda, anna> andma andan andes; andas antakse; anna miul! anna minule!; anna (t)suukest! anna suud!; anna tal änäp ku änäp, temal ei mõjo kedägi anna talle enam ja enam, temale ei mõju miski; anna siale neid külmä rabat kardulid anna seale neid külmavõetud kartuleid; ańd ~ ańds selle võõrile inimestele andis selle võõrastele inimestele; ańds äbemede sõnu vastu andis (ütles) häbematuid sõnu vastu; anden ~ andan andnud, oleks pidanud andma; ku sa tahtsit siiä tulla vaatem, sis ärden raha võtta, tulden mud´u, anden raha lesenaisel kui sa tahtsid siia tulla vaatama, sa ei oleks tohtinud raha võtta, pidanuksid tulema tasuta, võinuksid raha anda lesknaisele

arendeme ~ arenteme <arente, arende>
1. toimetama, seadma, korrastama, puhastama ma arende kammerd ma koristan kambrit; ta arentep oma asju ja säep neid ilusti ta korrastab oma asju ja seab neid ilusti
2. arendama sii rojekt tulep edesi arente seda projekti tuleb edasi arendada

eläteme <eläte, eläde> elatama, toitma kelleg ta üle eläts neid millega ta toidab neid (üle talve); na elätiv penise kambren nad pidasid koeri toas

ihtine <ihtitse, ihtist> mürgine karupütsikit luumele es anta, nii om ihtitse ja neid luum ei süü karuputki (kodu)loomadele ei antud, need on mürgised ja loom ei söö neid

iva ~ ivä <iva ~ ivä, iva ~ ivä>
1. viljatera tuum terä akkas kasume, iva om sehen joba tera hakkab kasvama, tuum on sees juba
2. toidupala, eine tulge süümä, kaege kah iva ärä! tulge sööma, proovige ka iva ära!; ja neid olli küll, ken jõululaube öösi veskel tood magasi vil´lä kakus küpsetive, et edimesel pühäl maja ivast ilma es ole ja neid oli küll, kes jõululaupäeva öösel veskilt toodud magasivilja kakuks küpsetasid, et esimesel pühal majas ikka toitu oleks

jageleme <jagelte ~ jagelde, jagele> vaidlema, sõnelema, tülitsema sääl na kuuldus jagelevet ja nägelevet seal võis neid kuulda vaidlevat ja nääklevat

jutt2 <jutu, juttu> jutt, jutustus, muistend neit seantsit tondijutte om pal´lu neid selliseid tondijutte on palju; aga sii om vanarahva jutt seante aga see on selline vanarahva jutt

kadsa <kadsa, .kadsa ~ .katsa>
1. kera, pundar, kimp (nööri, võrku vms) kaaśtege raasike sukavillu kaastiti, ega neid katsa es tetä kraasidega natuke sukavillu kraasiti, ega neid puntrasse ei tehtud
2. ketas, sõõr; vurrkann must rät´t, punase kad´sa ollive sehen must rätt, punased sõõrid olid sees vt kedsä, kädsä

karjateme <karjate, karjade> karjatama, valvama, järele vaatama mee pidim ikki karjatem neid et lehmä sinna augu viiri ei lää me pidime ikka valvama neid, et lehmad sinna augu äärde ei lähe(ks)

.kaskine ~ .kaskin <.kaskise, .kaskist> kasepuust; kasekarva neid kaskisi obesit ei ole pal´lu ilman neid kasekarva hobuseid ei ole maailmas palju

.kergest ~ .ker´gest ~ .kergeste lihtsalt, kergesti neid süse es saa nõnda kergest, sõs tulimaade päält sai neid süsi ei saanud nii lihtsalt, siis alemaade pealt sai

kihuteme <kihute, kihude>
1. kiiresti sõitma või jooksma, tormama, ruttama kihute no nigu jõvvat no kihuta nagu jõuad
2. ajama, tagant sundima kihute ta mineme, ku ta nõnda kuri om aja ta minema, kui ta nii kuri on
3. lööma, virutama, viskama aknest kihut´ kolm kivi vällä aknast visati kolm kivi välja
4. midagi kiiresti või intensiivselt tegema, kiiresti toimuma väike Made ollu sõnassepp, iistlaulje, tõise kihuten taga järgi väike Made olnud sõnasepp, eestlaulja, teised kihutanud taga järele
5. õhutama, ässitama mea kihudi neid tüllü mina õhutasin neid tülli (minema)

kimaline ~ kimalene <kimalise ~ kimalese, kimalist ~ kimalest> kimalane, metsmesilane kige suurebe kutsuts kimalise, mis vähebe, nii kutsuts maa mesilinnu kõige suuremaid kutsutakse kimalasteks, mis väiksemad, neid kutsutakse maamesilasteks

kirjutus <kirjutuse, kirjutust> kirjutis, kirjutatu mea ei taha neid kirjutusi lugede mina ei taha neid kirjutisi lugeda

kori <korju ~ kor´u, korit> vana vilets loom või asi; korjus neit kujunit korisit o küll neid kuivanud puunõusid on küll vt korju ~ koru

kuhati ~ kohati kohati, paiguti, tükati neid on pal´lu sedäsi kuhati neid (kive) on palju niimoodi paiguti

käsik <käsigu ~ käsiku, käsikut>
1. käe-, käsualune käsik või käsilin, kes iki saata om käsualune või käsilane, kes ikka saata on
2. armuke, elukaaslane (väljaspool abielu) ennemalt õigati käsikus neid, kes ilma paari panemede üitstõise man eläsive varem hüüti neid käsikuteks, kes ilma paari panemata üksteise juures elasid

kül´m <kül´mä, .kül´mä> külm, külmus kül´m kördi karda tõmmanu, lääp ku kõginen külm (on) seeliku kõvaks tõmmanud, läheb kõginal; anna siale neid kül´mä rabat kardulit anna seale neid külmavõetud kartuleid

kütüs <kütüs(s)e, kütüst> kütis, kütisemaa ku neit kütüses panti kui neid kütiseks pandi; kütüse palliv paar-kolm päevä kütised põlesid paar-kolm päeva

lammusteme <lammuste, lammuste> purustama, lömastama üits om lammusten neid kõrnitsit üks on neid kõrvitsaid purustanud

linnuk <linnukse, linnukset> linnuke neid linnuksit om jo küll taeva all neid linnukesi on ju küll taeva all

lodev ~ lodeve <lodeve, lodevest> lõtv; lotendav; vedel sii lońt om peris lodev see köis on päris lõtv; neid lodevid rõõvid ei osta kennigi neid lotendavaid rõivaid ei osta keegi

luvvassepp <luvvassepä, luvvasseppä> luuategija ken mõise jäive luvvassepäs, neid es võet nekrutis kes mõisasse luuategijaks jäid, neid ei võetud nekrutiks

mujalt mujalt, teisest kohast pidive oma söe oleme ja mujalt neid süse es saa pidid oma söed olema ja mujalt neid süsi ei saanud

.murdme <murda, murra> murdma me palutime neit tormi murt puid me põletasime neid tormi murtud puid

na ~ naa <nende, neid> nad na lätsiv peris süli kokku kateksi nad läksid kahekesi päris sülitsi kokku

nemä ~ nevä <nende, neid ~ neit> nemad nemä lännü ütest mõisast tõise nemad läinud ühest mõisast teise; nevä om sedä lubanu tetä nad on seda lubanud teha

nii ~ nee <nende, neit ~ neid> need nii orje kopigu pidiv kõrtsege kinni püünet saama need sandikopikad pidid kõrtsidega kinni püütud saama; neist luise pakaltest tett lõngust tuleb keriden ka luid väl´lä neist luistest (luusid täis) takkudest tehtud lõngadest tuleb ka kerides luid välja; nee om kikk täädä inemise need on kõik teada inimesed (st tuttavad)

nõid <nõia, .nõida> nõid; ravitseja sääl ollu vanast seantse nõia ka kes mõisten neid kinni panna ja valla lasta seal olid vanasti sellised nõiad ka, kes mõistnud neid kinni panna ja lahti lasta (vaimudest vms-st)

paise2 <.paise, paiset> toores puuvili või mari, õunapabul sööve pääle neid õuna ja marja paisit söövad pealegi neid tooreid õunu ja marju

pal´t ~ pal´lalt paljalt, ainult nii kaits last ma ole tal pal´t nännu ma olen tal ainult neid kaht last näinud

.piir´me <.piiri, piiri> piirama; juukseid lõikama, kärpima pisut om neid piirit päid, pailu om neid patsit päid pisut on neid piiratud päid, palju on neid patsi pandud päid vt piirame

ravitseme <ravitse, ravitse>
1. ravima, ravitsema ta taht´s kavva ravitse ta tahtis kaua ravida (st teda tuli kaua ravida)
2. toitma süüts neid ja ravit´s külälisi söötis neid ja toitis külalisi
3. parandama maja om vaja ravitse maja on vaja parandada
4. tõrelema, noomima mea tat küll ravitsi ta es kulle mina teda küll noomisin, ta ei kuulanud

sor´t <sordi, .sorti>
1. (taime)sort kes sii neid sor´te tääd´s, mis alamp olli või kedägi kes neid sorte teadis, et milline halvem oli või midagi
2. mingit liiki, sorti, tüüpi olev (loom, inimene vms) linnukoera sorti linnukoera moodi; Eldse, sii olli seante vagune ilus naiste rahvas, sii es ole mitte lõvijas sor´t Eldse, tema oli selline vagur ilus naisterahvas, ta ei olnud lõvijat tüüpi (st riiakas vms)

ton´t <tondi, .tonti> tont, kummitus, vaim nemä ütliv iki et tońt tat sedäsi vedänü nemad ütlesid ikka, et tont oli teda sedasi vedanud; temä kõnel´ ikki neit tondi jutte tema rääkis ikka neid tondijutte

valitseme <valitse, valitse>
1. valima, sorteerima Hel, Krk kardule tullive ärä valitse kartulid tuli ära sorteerida
2. valvama, üle vaatama vüülmölder magaś ka sääl koolilaste man, temä pidi neid valitseme vöörmünder magas ka seal koolilaste juures, tema pidi neid valvama
3. valitsema

ütsi.perrä ühtejärgi ütsi.perrä tulli neid ütesse ühtejärgi tuli neid üheksa


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur