[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit

aga2 ~ a agama nooren näi neid viil, aga ~ a nüid mea ei tää neist ma noorena nägin neid veel, aga nüüd ma ei tea neist (midagi)

.anme ~ .andme <anda, anna> andmaandan andes; andas antakse; anna miul! anna minule!; anna (t)suukest! anna suud!; anna tal änäp ku änäp, temal ei mõjo kedägi anna talle enam ja enam, temale ei mõju miski; anna siale neid külmä rabat kardulid anna seale neid külmavõetud kartuleid; an´d ~ an´ds selle võõrile inimestele andis selle võõrastele inimestele; an´ds äbemede sõnu vastu andis (ütles) häbematuid sõnu vastu; anden ~ andan andnud, oleks pidanud andma; ku sa tahtsit siiä tulla vaatem, sis ärden raha võtta, tulden mud´u, anden raha lesenaisel kui sa tahtsid siia tulla vaatama, sa ei oleks tohtinud raha võtta, pidanuksid tulema tasuta, võinuksid raha anda lesknaisele

arenteme ~ arendeme <arente, arende>
1. toimetama, seadma, korrastama, puhastamama arende kammerd ma koristan kambrit; ta arentep oma asju ja säep neid ilusti ta korrastab oma asju ja seab neid ilusti
2. arendamasii rojekt tulep edesi arente seda projekti tuleb edasi arendada

eläteme <eläte, eläde> elatama, toitmakelleg ta üle eläts neid millega ta toidab neid (üle talve); na elätiv penise kambren nad pidasid koeri toas

ihtine <ihtitse, ihtist> mürginekarupütsikit luumele es anda, nii om ihtitse ja neid luum ei süü karuputki (kodu)loomadele ei antud, need on mürgised ja loom ei söö neid. Vt ihvtine

iva <iva, iva> , ivä <ivä, ivä>
1. viljatera tuumterä akkas kasume, iva om sehen joba tera hakkab kasvama, tuum on sees juba
2. toidupala, einemeestel om vaja ivä viijä, iva om kellä kuvve aal meestele on vaja toidupala viia, eine on kella kuue ajal; neid olli küll, ken jõululaube üüsi veskel tuut magasi vil´lä kakus küpsetive, et edimesel pühäl maja ivast ilma es ole neid oli küll, kes jõululaupäeva öösel veskilt toodud magasivilja kakuks küpsetasid, et esimesel pühal majas ikka toitu oleks

jageleme <jagelte ~ jagelde, jagele> vaidlema, sõnelema, tülitsemasääl na kuuldus jagelevet ja nägelevet seal võis neid kuulda vaidlevat ja nääklevat

jutt2 <jutu, juttu> jutt, jutustus, muistendneit seantsit tondijutte om pal´lu neid selliseid tondijutte on palju; aga sii om vanarahva jutt seante aga see on selline vanarahva jutt

kadsa <kadsa, .katsa ~ .kadsa>
1. kera, pundar, kimp (nööri, võrku vms)kaas´tege raasike sukavillu kaastiti, ega neid katsa es tetä kraasidega natuke sukavillu kraasiti, ega neid puntrasse ei tehtud
2. ketas, sõõr; vurrkannmust rät´t, punase kad´sa ollive sehen must rätt, punased sõõrid olid sees. Vt kedsä, kädsä

karjateme <karjate, karjade> karjatama, valvama, järele vaatamamee pidim ikki karjatem neid et lehmä sinna augu viiri ei lää me pidime ikka valvama neid, et lehmad sinna augu äärde ei lähe(ks)

.kaskin ~ .kaskine <.kaskise, .kaskist>
1. kasepuustsauna kapp om kaskine sauna kapp on kasepuust. Vt kasine
2. kasekarvaneid kaskisi obesit ei ole pal´lu ilman neid kasekarva hobuseid ei ole maailmas palju

.kergest, .ker´gest, .kergeste lihtsalt, kergestineid süse es saa nõnda kergest, sõs tulimaade päält sai neid süsi ei saanud nii lihtsalt, siis alemaade pealt sai

kihuteme <kihute, kihude>
1. kiiresti sõitma või jooksma, tormama, ruttamakihute no nigu jõvvat no kihuta nagu jõuad
2. ajama, tagant sundimakihute ta mineme, ku ta nõnda kuri om aja ta minema, kui ta nii kuri on
3. lööma, virutama, viskamaaknest kihut´ kolm kivi vällä aknast visati kolm kivi välja
4. midagi kiiresti või intensiivselt tegema, kiiresti toimumaväike Made ollu sõnassepp, iistlaulje, tõise kihuten taga järgi väike Made olnud sõnasepp, eestlaulja, teised kihutanud taga järele
5. õhutama, ässitamamea kihudi neid tüllü mina õhutasin neid tülli (minema)

kimaline <kimalise, kimalist> , kimalene <kimalese, kimalest> kimalane, metsmesilanekige suurembe kutsuts kimalise, mis vähembe, nii kutsuts maa mesilinnu kõige suuremaid kutsutakse kimalasteks, mis väiksemad, neid kutsutakse maamesilasteks

kirjutus <kirjutuse, kirjutust> kirjutis, kirjutatumea ei taha neid kirjutusi lugede mina ei taha neid kirjutisi lugeda

kori <korju ~ kor´u, korit> vana vilets loom või asi; korjusneit kujunit korisit o küll neid kuivanud puunõusid on küll. Vt korju, koru

kuhati, kohati kohati, paiguti, tükatineid om pal´lu sedäsi kuhati neid (kive) on palju niimoodi paiguti

käsik <käsigu ~ käsiku, käsikut>
1. käe-, käsualunekäsik või käsilin, kes iki saata om käsualune või käsilane, kes ikka saata on
2. armuke, elukaaslane (väljaspool abielu)ennemalt õigati käsikus neid, kes ilma paari panemede üitstõise man eläsive varem hüüti neid käsikuteks, kes ilma paari panemata üksteise juures elasid

kül´m <kül´mä, .kül´mä> külm, külmuskül´m kördi karda tõmmanu, lääp ku kõginen külm (on) seeliku kõvaks tõmmanud, läheb kõginal; anna siale neid kül´mä rabat kardulit anna seale neid külmavõetud kartuleid

kütüs <kütüsse, kütüst ~ kütüse, kütüst> kütis, kütisemaaku neit kütüses panti kui neid kütiseks pandi; kütüse palliv paar-kolm päevä kütised põlesid paar-kolm päeva

lammusteme <lammuste, lammuste> purustama, lömastamaüits om lammusten neid kõrnitsit üks on neid kõrvitsaid purustanud

linnuk <linnukse, linnukset> linnukeneid linnuksit om jo küll taeva all neid linnukesi on ju küll taeva all; naarakest, linnuk naera [nüüd], linnuke (öeldi lapsele)

lodev ~ lodeve <lodeve, lodevest> lõtv; lotendav; vedelsii lon´t om peris lodev see köis on päris lõtv; neid lodevid rõõvid ei osta kennigi neid lotendavaid rõivaid ei osta keegi

luvvas|sepp <luvvas|sepä, luvvas|seppä> luuategijaken mõise jäive luvvassepäs, neid es võet nekrutis kes mõisasse luuategijaks jäid, neid ei võetud nekrutiks

mujalt mujalt, teisest kohastpidive oma söe oleme ja mujalt neid süse es saa pidid oma söed olema ja mujalt neid süsi ei saanud

.murdme <murda, murra> murdmame palutime neit tormi murt puid me põletasime neid tormi murtud puid

na ~ naa <nende, neid> nadna lätsiv peris süli kokku kateksi nad läksid kahekesi päris sülitsi kokku; anna luumel ernit ette, vaate kudas na näsiv neid anna loomadele herneid süüa, vaata, kuidas nad nosivad neid

nemä <nende, neid ~ neit> , nevä nemadnemä lännü ütest mõisast tõise nemad läinud ühest mõisast teise; nevä om sedä lubanu tetä nad on seda lubanud teha

nii1 <nende, neit ~ neid> , nee neednii orje kopigu pidiv kõrtsege kinni püünet saama need sandikopikad pidid kõrtsidega kinni püütud saama; neist luise pakaltest tett lõngust tuleb keriden ka luid väl´lä neist luistest (luusid täis) takkudest tehtud lõngadest tuleb ka kerides luid välja; nee om kikk täädä inemise need on kõik teada inimesed (st tuttavad)

nõid <nõia, .nõida> nõid; ravitsejasääl ollu vanast seantse nõia ka, kes mõisten neid kinni panna ja valla lasta seal olid vanasti sellised nõiad ka, kes mõistnud neid kinni panna ja lahti lasta (vaimudest vms-st)

pahuteme <pahute, pahude> Hls Krk Hel
1. pahandama, noomimaei joole vaja pahute ei ole vaja pahandada
2. lauakirikus pihile võtmalavval võtmine om pahutemine ek patu tunnistus armulauale võtmine on pahutamine ehk patutunnistus; vanast, ku inimese käisiv lavval, sis enne pahudedi, panti põll pää pääle ja pahudedi vanasti, kui inimesed käisid lauakirikus, siis enne võeti neid pihile, pandi põll pea peale ja võeti pihile
3. pihtijaid noomima, manitsemasii taht läbi pahute see on vaja läbi noomida; ma sai pahute, läbi võtta ma sain noomida, läbi võtta; küll pahutedi neit ja noomiti pahu aal küll manitseti neid ja noomiti pihi ajal

paise2 <.paise ~ paisme, paiset ~ paismet> toores puuvili või mari, õunapabulsööve pääle neid õuna ja marja paisit söövad pealegi neid tooreid õunu ja marju; marja o paismen alla marjad on veel toored

pal´t, pal´lalt ~ pal´lelt ainultnii kaits last ma ole tal pal´t nännu ma olen tal ainult neid kaht last näinud; mul om pal´t kadesaaline, mul on ainult kahesajaline; ta tääp pal´lalt vinnapudelt ta teab ainult viinapudelit

.piir´me1 <.piiri, piiri> piirama; juukseid lõikama, kärpimapisut om neid piirit päid, pailu om neid patsit päid pisut on neid piiratud päid, palju on neid patsi pandud päid. Vt piirame

.puur´me ~ .puur´ma <.puuri, puuri> puurimata nakas´ kõivu auku puur´me, et mahla saia ta hakkas kase sisse auku puurima, et mahla saada; küll na uursive ja puursive neid raamatit küll nad uurisid ja puurisid neid raamatuid

.rakme <rakku, raku> lahti harutama, lahti kakkumaõmmelus om vaja valla rakku õmblus on vaja lahti harutada; sia sooliksit ei või käege arute, nii tulev väidsege rakku sea soolikaid ei tohi käega harutada, neid tuleb noaga kakkuda

ravitseme <ravitse, ravitse>
1. ravima, ravitsemata taht´s kavva ravitse ta tahtis kaua ravida (st teda tuli kaua ravida)
2. toitmasüüts neid ja ravit´s külälisi söötis neid ja toitis külalisi
3. parandamamaja om vaja ravitse maja on vaja parandada
4. tõrelema, noomimamea tat küll ravitsi ta es kulle mina teda küll noomisin, ta ei kuulanud

sor´t <sordi, .sorti>
1. (taime)sortkes sii neid sor´te tääd´s, mis alamp olli või kedägi kes neid sorte teadis, et milline halvem oli või midagi
2. mingit liiki, sorti, tüüpi olev (loom, inimene vms)linnukoera sorti linnukoera moodi; Eldse, sii olli seante vagune ilus naiste rahvas, sii es ole mitte lõvijas sor´t Eldse, tema oli selline vagur ilus naisterahvas, ta ei olnud lõvijat tüüpi (st riiakas vms)

süli1 <süle, süle ~ sület> sülisüle ja säl´läge oles sääl miut vastu võet mind oleks seal süle ja seljaga vastu võetud; senis om noorik, senis ku nukuk sülen senikaua on noorik, seni kui nukuke süles (noorikuks kutsuti noort abielunaist kuni esimese lapse sünnini); kun sii kotus olli, kust sa sülege neid korvi ait? kus see koht oli, kust sa sülega neid korvi ajasid? (seenerikka paiga kohta)

takis <takisse, takist ~ takise, takist> takjas (Arctium) ▪ takisse kasvave nurme veeren takjad kasvavad põllu ääres; nii nuti õigats takise, aga neid lehti ütelts kobralehe neid nutte kutsutakse takjateks, aga neid lehti nimetatakse kobrulehtedeks; ripnes ännä küllen ku takis ripub saba küljes kui takjas. Vt takk2

ton´t <tondi, .tonti> tont, kummitus, vaimnemä ütliv iki et ton´t tat sedäsi vedänü nemad ütlesid ikka, et tont oli teda sedasi vedanud; temä kõnel´ ikki neit tondi jutte tema rääkis ikka neid tondijutte

.täembene ~ .täempene <.täembese ~ .täempese, .täembest ~ .täempest> , .täämpine <.täämpise, .täämpist>
1. tänanekun kottel sii täembene ~ täämpine saitung om? kus see tänane ajaleht on?
2. tänapäevanetäämpisel aal neid laule enämb ei laulete tänapäeval neid laule enam ei laulda. Vt täämbäne

vaim1 <vaimu, .vaimu>
1. hing, vaimva kardetev vaim midä pidi austeme va kardetav vaim, mida pidi austama; õige targa ja eläv vaimuge laits õige targa ja elava vaimuga laps; vanasti nätti sääl kottal vaime, võip olla et vaime om viil mõnen maanukan, aga siin ei ole änämb kuulda neid vanasti nähti seal vaime, võib olla, et vaime on veel mõnes maanurgas, aga siin ei ole enam kuulda neist
2. üliväike asikardule olevet ninda tillukse ku luud vaimu all kartulid olevat nii väikesed kui loodud vaimukesed all

valitseme ~ valitsama <valitse, valitse>
1. valima, sorteerima Hel Krkkardule tullive ärä valitse kartulid tuli ära sorteerida; valitse endel vällä põrste siast, meast sa tahat vali endale välja põrsaste hulgast, millist sa tahad; miu miis valitses süüki, temä egät süüki ei süü minu mees valib toitu, tema igat sööki ei söö
2. valvama, üle vaatamavüülmölder magas´ ka sääl koolilaste man, temä pidi neid valitseme vöörmünder magas ka seal koolilaste juures, tema pidi neid valvama
3. valitsema, võimutsemamis peremiis ta nüid om, esä valitses üle mis peremees ta nüüd on, isa valitseb (tema) üle; miu poig valitsep suure mõisa üle minu poeg valitseb suure mõisa üle

vang1 ~ van´g <vangi, .vangi> vang, kinnipeetavsaadeti paruni keldres nii vangi saadeti paruni keldrisse need vangid; kassa olet neid van´ge rõõvit nännü? kas sa oled neid vangide riideid näinud?

veidi, veidü, veidu natuke, veidi, pisutmis sis üle jäi või seantse veidi jämmit olli, nii panti seebis mis siis üle jäid või sellised natuke jämedad olid, need pandi seebi sisse; neid kalu om siin väega veidü neid kalu on siin väga vähe

vesserteme ~ vesserdeme <vesserte, vesserde> Krk Hel
1. kudumaviil om pal´lu vesserte veel on palju kudumist; Ann vesserts küll neit kindit ja võts neit kirju üles Ann koob küll neid kindaid ja võtab neid mustreid üles
2. lobisemaküll na võive vesserte küll nad võivad lobiseda; temä vesserdes juttu tema ajab juttu

ütsi.perrä ühtejärgiütsi.perrä tulli neid ütesse ühtejärgi tuli neid üheksa


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur