[MES] Mulgi sõnastik

agin <agine, agind ~ agint> hagijas nüid om agine mõtsan, kiuh käuh auguve nüüd on hagijad metsas, kiuh käuh hauguvad

ilusemb ~ ilusemp ~ ilusep <ilusembe ~ ilusebe, ilusembet ~ ilusepet> ilusam ilusebes ilusamaks; ilusepide ilusamate; ilusepit ilusamaid; marju olli küll mõtsan, mõnen kottel olli ilusepit marju oli küll metsas, mõnes kohas oli ilusamaid

.juuskme <joosta, joose> jooksma juust joostud; latse juusksiv mõtsan lapsed jooksid metsas

kõlin <kõline, kõlinet ~ kõlint> heli, helin linnu tõmbav mõtsan ku üits kõlin linnud laulavad metsas, nii et heliseb

kõllateme <kõllate, kõllade> kolletama, kollaseks tõmbuma kõeva kõllateve mõtsan kased kolletavad metsas

kär´g2 <käre, .kärge> musträhn kär´g laśk mõtsan pörr ja pörr musträhn metsas laskis (tegi häält) pörr ja pörr

kär´k <kärgä, .kärkä> kirvetera varrepoolne nurk ku mõtsan agu raiut, sis lüüt tagumitse kärgäge kui metsas hagu raiud, siis lööd kirvetera tagumise nurgaga

lan´k2 <langi, .lanki> raielank mõtsan om pirle pal´lu lańke metsas on praegu palju raielanke

lil´l <lilli, .lilli> lill mõtsan om jo keväde lilli metsas on juba kevadlilled

loidap ~ loidabu <loidapu ~ loidabu, loidapud ~ loidaput> lodjapuu siin mõtsan om vähä loidapit siin metsas on vähe lodjapuid

loimik <loimigu ~ loimiku, loimikut> vesine maa varsakabi kasvas mõtsan loimikide pääl varsakabi kasvab metsas vesiste kohtade peal vt loigas, loisk

mesikäpp <mesikäpä, mesikäppä> karu, mesikäpp mesikäpä eläve mõtsan karud elavad metsas

.murdume <.murdude, .murdu> murduma murdunit puid o mõtsan pal´lu metsas on palju murdunud puid

murelane <murelase, murelast> sipelgas mõtsan om pallu murelase pesi metsas on palju sipelgapesi

mõts <mõtsa, .mõtsa> mets ma lätsi essütses mõtsan ma eksisin ära metsas; mõts o vaeval lume all mets on lume all lookas

mäger <mägrä, .mäkrä> mäger ma näi mäkrä mõtsan ma nägin metsas mäkra

not´me <.notti, noti> nottima, tapma mõtsan om kikk looma maha notit metsas on kõik loomad maha notitud

näserik <näserigu ~ näseriku, näserikut> jändrik mõtsan kasvive näseriku puu metsas kasvasid jändrikud puud vt nässik

.nül´gme <.nülgi, nüli> nülgima jahimehe nülive mõtsan loomil kikk naha joba maha jahimehed nülivad loomadel juba metsas kõik nahad maha; vähempe looma nülits umbsi ärä väiksemad loomad nülitakse umbselt ära (st nahk tõmmatakse tagakäppade poolt üle pea ära)

põder <põdra, .põtra> põder laits näi mõtsan põtra laps nägi metsas põtra vrd põdrik

päkk <päka, päkka>
1. päkk; pöial laits imes päkka laps imeb pöialt
2. (suur vana) puravik suure päka kasuve mõtsan suured puravikud kasvavad metsas
3. labakinnas Hel ma kaodi päka ärä ma kaotasin kinda ära

susi <soe, sutt> hunt soe ollive mõtsan kitsi maha murden hundid olid metsas kitse maha murdnud vt uńt

ulgandi ~ ulganti hulgana, hulgakesi ulgandi käive mõtsan tühün käivad hulgakesi metsas tööl

.õikme <.õiku, õigu>
1. hõikama, hüüdma karjatse õiguve mõtsan karjased hüüavad metsas
2. kutsuma ma õigu tat ma kutsun teda

.üüsi ~ .üüse öösel ma tule sis täembe üüse sinna ma tulen siis täna öösel sinna; mia üüsi komisti mõtsan ma komistasin öösel metsas; äsjä ööse Hel üle-eelmisel öösel vt ka üüseld ~ üüselt